METAMORFOOSID

Kord meile külla tulles ütles tütar, et ... siin on isegi taevas ilusam kui mujal. Küllap see nii ongi. Neil harvadel kordadel kui ma lapsena maal käisin, meeldis mulle ikka pilvi vaadata. Linnatänavaile ei saanud ju selleks pikali visata:)
Olen nüüd novembris paaril päeval imetlenud, kui muutlik ja heitlik on sügisene taevas, aga ta pole sugugi mitte hall ega igav.


Niisugune vist võiks välja näha hiidlaine

Peale lühikest vihmahoogu nägid pilved välja hoopiski seesugused

ja veel mõne aja pärast

Säärane oli paar päeva tagasi üks loojang

ja selline kogu ümbruse müstilise värvusega üle kallanud päikesetõus

Tänane hommik oli hästi kummaline. Meie õues säras päike ja pani helendama kasetüved, aga taamal oleksid nagu mäed mähkunud tihedasse halli uttu

ja oru kohal rippuvad pilved tõotavad vihma, mis praeguseks on ka päral

Esmakordselt nägin sinist-sinist ilma ühegi pilveraasuta taevast kõrbes. Aga mõned päevad tagasi oli ka siinne taevas peaaegu samasugune. Sinise toon ehk pisut teistsugune ja erinevalt kõrbest on siiski eristatav mõni üksik heledam triip

LAPSED TUPPA

Söögist ma enam ei kirjuta. Et meie lastel on väga hea isa, küpsetasin ma pühapäevaks talle tordi. Otsas. Esmaspäevane praad - otsas. Eile küpsetasin singipirukaid. Plaaditäie. Viimast võttes ohkas mees - issand kui head need ikka on. OLID

Aga natuke vist kirjutan käsitööst.
Kuduma õpetas mind tädi.
Mu vanaema ja ema tegid ka käsitööd. Vanaema õmbles- meile kleite, seelikuid ja mantleid, aga ta ei tahtnud ühegi töö juures, et teda segatakse. Ja seda tööd ei oska ma siiani. Kui ma voodilinal või mõnel muul asjal paar sirget õmblust ära teen, olen juba kangelane. Emast on järel mõned ilusad tikitud laudlinad ja diivanipadjad. Kudus ta ka, aga need olid lapse jaoks igavad asjad - sokid, kindad ja muu vajalik.
Tädil aga valmisid kiiresti igasugu põnevad kudumid. Ilusad ja moekad kampsunid ja jakid, kleidid, õrnõhulised pitssallid. Tal külas käies võisin tundide viisi vaadata, mismoodi ta vardad välkusid.
Kui ma siis ükskord julguse kokku võtsin ja palusin tal mulle näidata, mismoodi ta seda teeb, soovitas ta mul lõnga kätte võtta ja vardad sellesse sisse pista. Loomulikult ei tulnud sedasi pusserdades mingit asja varraste alt välja. Mõnda aega asjatult vaeva näinud, näitas ta mulle mismoodi teha parem-ja pahupidist silmust. Ja ütles, et selles, kuidas neid omavahel kombineerida, seisnebki kogu kudumise kunst. Ja nii oligi. Ja veel õpetas ta mind lugema mustriskeeme. Mulle meeldivad need tänaseni rohkem kui rida-realt kirjapandud õpetused. Püüan nad alati skeemideks teha - kogu muster korraga silme ees ja arusaadav igas keeles.
Kõige esimeseks tööks oli mul helehall pärlkoes kampsun, kus olid ka mõned kudumata silmustest moodustunud püstitriibud. Kudusin seda kampsunit terve aasta, sest Tartus Tallinnasse sain ma ju ainult koolivaheaegadel. Ja rohkem kui kududa, sain ma harutada, sest tädi oli väga nõudlik õpetaja ega lubanud mingit lohakat ega ebaühtlast tööd. Nii, et korraga õppisin ma ära mitu olulist asja. Lõpuks sai see kampsun ikkagi valmis. Olin siis 10-aastane ja ääretult uhke oma töö üle.
Sellest ajast olen ma suuremate või väiksemate vaheaegadega ikka kudunud . Ma ei ole teinud vaid viigipükse ja mantlit. Eks palju on tulnud teha ka nn igavaid asju, sokke, kindaid, mütse, salle, karupükse. Ei tea, kas keegi mäletab, misasjad need üldse on:) Aga meelistöödeks on ikkagi suuremad asjad. Praegu on päris kahju , et nii mitmedki esemed on pildistamata. Mulle endale meeldis väga üks üleminekutega värvitud lõngast kootud seelik. Ja et ma olen rohkem teistele kui endale kudunud, olen ma ka veel päris hiljaaegu tehtud esemed pildistamata ära kinkinud. Nii, et ette näidata on suhteliselt vähe.
Ma ei mäleta täpselt, mis aastal ma kudusin islandi kampsuneid. Poja ja mehe omad on ribadeks kantud. Alles on minu oma, aga ka vaid seepärast, et ta ei lähe mulle enam selga. See on minu töödest kõige vanem säilinud asi. Ja tõenäoliselt oleks ta vaja nüüd üles harutada. Aga, et praegu on igasuguseid põnevaid lõngu müügil, ei ole selleks veel erilist vajadust tekkinud. Kootud on ta 4 -kordsest peenvillasest lõngast, mille ise värvisin. Allääre ja passe tegemise ajal ei kasutanud ma mingit mustrit. Lihtsalt lugesin ära silmused ja jagasin nad rombide tarvis kindlateks vahedeks. Ja siis vahetasin omavahel sobivaid lõngu ja värvidest moodustunud siksakke.

Minu tütardest õppis ja teeb väga ilusat käsitööd noorem tütar. Oleks tal selleks vaid pisut rohkem aega. Vanemal tütrel selleks kannatust polnud. Tema eelistas meisterdada midagi noaga või ronida puude otsas. Aga majaehituse juures teeb ta nüüd niisugust ilusat ja peent tööd, mida ei oska ka paljud mehed. Need oskused ja kalduvused nagu pojalgi, on isalt.

Eelmisel nädalavahetusel õpetasin ma lapselapsele parem-ja pahupidiste silmuste tegemist.

EI IIAL

Thela põrgatas mulle ühe meemipalli, millele tuleks kenasti vastata. Üldiselt mulle ei meeldi väga need "ei" küsimused. Meelsamini räägiksin sellest, mida mulle meeldiks teha. Ja need küsimused on tõenäoliselt mõeldud rohkem noorematele inimestele. Aga kohusetundliku inimesena.....

1. Kirjuta 4 tegevust, mida sa iialgi ei teeks
- ei tapaks, kuigi ei tea, pere kaitseks ehk
- ei varastaks
- ei hülgaks oma lapsi
- ei petaks oma meest
- ei tarvitaks narkootikume

2. Kus sa mitte iialgi ei tahaks elada?
enam ei elaks kindlasti linnas ega mitte üheski teises tiheasustusalas

3.Mida sa iialgi ei sööks?
- inimliha
- kala, sest ma ei talu kalavalku
- silmi ja sabasid
- elusloomi
- riknenud toitu

4. Kellena sa iialgi ei töötaks?
olen alati olnud juhtkonnas või ülemus, ilmselt oleksin ma väga halb alluv. Veel ei töötaks koristajana, nõudepesijana, kokana, aiatöölisena - aga, et neid töid tuleb igapäevaselt teha, siis ei saagi öelda "iialgi". Üldiselt - iga hästi tehtud töö on lugupidamist väärt.

5. Millist riideeset sa iialgi ei kannaks?
miniseelikut, nabapluusi, neete ja muid sellelaadseid hullusi

6. Kellega sa mingil juhul ei tahaks tuttavaks saada?
Olen eluaeg töötanud inimestega. Seetõttu huvitabki mind kõige rohkem inimene ise - looming ja loovus, mõttemudelid, käitumis-ja suhtlemismallid, hoiakud, väärtushinnagud, ka igasugu hälbed. Seega- niisugust inimest ei ole.

7. Kus sa mitte iialgi ei seksiks
Avalikus kohas teiste silme all

8. Millist situatsiooni sa enam iialgi ei tahaks üle elada?
Tänavust sünkmusta aastat, kus ootamatult pidin igaveseks hüvasti jätma väga lühikeste vaheaegade järel kolme mulle väga olulise ja kalli ja ühe veidi kaugema inimesega.

Et mul blogituttavaid eriti ju peale selle kitsa ringi ei ole ja nagu ma aru saan, on paljud juba ka sellesse haaratud, siis paluksin samadele küsimustele vastata ka Trummil, Koduperenaisel ja Deial.

MEIL TÄNA -0,9 C

õhus, 1,8 m kõrgusel. Esmakordselt. Muidugi oli selleks ka juba aeg. Ega see suve lustipidu saagi ju järgmise kevadeni kesta.
Aga päev tõotab ikkagi väga päikeseline tulla.

VASTU PÄIKEST

ei tohtivat, ei saavat pildistada, sest siis ei tulevat mingit pilti. Aga mina tegin täna just sedapidi. Mis siis, et ise õieti ei näinud, mis pildile võetud sai.
Aga seda päikest oli ju nii palju ja ta kallas kogu meie väikese maailma siin nii heldelt üle, et kõik ümberringi sätendas. Ja need tumedate varjude keskel säravad oksad, kõrred lehed ja üksikud õied lihtsalt tahtsid pildile saada.
Ja üleüldse ei saa ma enam hästi aru, mis kuu või aastaaeg parasjagu on. Maasikad ja lehtsalat, raagus puud, seemnekuprad, õied ja suured värvilaigud. Ja üle kõige selle lausa kevadine päike. Niisugune imelik emotsioon siis täna

TIGUPOST

ehk KILLUKE PÄIKEST UDUSESSE HOMMIKUSSE

ENNE JA NÜÜD ehk kuidagi sedamoodi

Peale reedeöist tugevat tuult, mis murdis ümberkaudu vanu puid, oli laupäeva hommik üllatavalt vaikne ja kauni päikesetõusuga. Üritasin teda kuidagi püüdma minna, aga fotoka silm on ikka mõnikord väga tuim ja see pilvealune sädelev triip ei tulnud miskitmoodi välja.


Ühes aianurgas aga tundus selles valguses, et mõnele puule olid riputatud väikesed jõulutulukesed. Hõberemmelga eriti hõbedaste lehtedega teisendi (Salix alba var.sericeae) üksikud lehed sätendasid tumeda nulu foonil nii, et jäin seda kohta päris kauaks vaatama. Suvel lihtsalt tumeroheline mustas kuuse ja sireli kooslus on samuti muutunud sügise poolt heledamaks toonitud sirelilehtede abil värviliseks.

ja üksik raagus haab on okaspuude vahel samuti üsna pilkupüüdev ega jäta endast sugugi nukrat muljet.

Suvel nägid thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) sordi `Erecta` jäikade püstiste okstega põõsad üldises roheluses üsna tavalised välja

aga nüüd sügisel on nad täis pikitud päikeses säravaid tillukesi erepunaseid läikivaid vilju

ja isegi koledaks muutunud enela lehed koos viimase väikese õisikuga on praegu üsna kenad.

Fortune`i kikkapuu (Euonymus fortunei) `Emerald`n Gold` moodustab suvel ilusa väljapaistva värvilaigu

aga nüüd sügisel on ta saanud endale hoopiski pidulik-särava eriti kaugele paistva veel uhkema rüü. Sellist värvikombinatsiooni teistel puudel-põõsastel ei kohta.

Väga mürgised kikkapuud on saanud oma nime fuuriate ema Evonyme järgi. Aga talvel on need põõsad eriliseks maiustuseks jänestele. Olen kohe vaadanud, kuidas nad paksu lumehange alt püüavad neid koerte kombel välja kaapida. Ja ei tapa nad ka kitsi. Seepärast ehitame neile talveks korraliku traatvõrgust karkassi peale, et ükski võrsetipp sellest välja ei ulatuks.

Suvine thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) `Green Carpet` on väga ilusate kaarduvate okstega põõsas

aga sügisel muutub ta väikeseks hõõguvaks lõkkeks

Õites koehne pihlakas (Sorbus koehneana) on nagu pihlakas ikka. Küll natuke madalam ja veidi pitsilisemate lehtedega kui teised pihlakad, aga ei midagi erilist valitsevas roheluses.

aga sügisel, eriti sombuse ilmaga, on ta oma tillukeste valgete viljadega üks ilusamaid puid

Üksik vares on nagu tavalise leidnud endale koha kõige kõrgema puu kõige peenematel okstel. Kui puud olid veel nooremad, oskasid nad päris mitme kase ladvad oma raskusega ära murda.

Aga küll sealt ülalt oleks uhke pildistada.

Ja meie multifunktsionaalse kombi-salooni ehitus ka edeneb. Eile mõtlesin, et mehed jäävadki taskulampide valgel katust panema, aga ööseks tuldi ikkagi tuppa.

Oli tõeliselt ilus nädalavahetus. Ja eriti armsaks-soojaks tegi selle üks ootamatu visiit. Lühike küll, aga ikkagi.