Sunday, May 21, 2017

VIHMAPIISK TÕI SUVESOOJA MAINÄDALA

19.mai hommikul avanes peale pikki kõledaid päevi õues täiesti uskumatu pilt. Nii oligi. Peale öist väikest sabinat jõudiski kevad kohale.



 Kummaline, puud on samad, vaated samuti, aga iga päev aias pakub selliseid üllatusi, justkui näeks kõike esmakordselt

Lisaks maailma vallutanud rohelusele
pole puudus ka teistest värvidest











ja tuhandetest õitest










Nüüd on kõigil, kes õitsemisega hilinenud, kiire. Tähtmagnoolia (M.stellata) on väga huvitav põõsas. Kõigepealt ilmuvad ta okstele "pajutibudele" sarnanevad moodustised, mis on tegelikult õiepungad.  Avanevad nad päeval, ööseks paneb põõsas nad kenasti kinni. Veel kella 9 paiku hommikul on nad sellises poolsulgunud asendis. Mis sellise tegevuse eesmärk on, ma ei tea.























Maast vupsas välja liiga kaua maganud südajas araalia (Aralia cordata), kellele pidavat ööpäevaga lisanduma isegi kuni 0,5m. Meil ta siiski nii uljana veel käitunud pole







Juudapuulehiku noored purpursed lehed meenutavad litreid









Harilik toomingas (Prunus padus) `Colorata`







Alles oli siin sinilillesinine väli, nüüd on see asendunud ülasevalgega










`Villamaa seelik`










Saime selle ülase ammu-ammu R.Sarvelt. Ma tean, et ta peab olema liik, aga see saamine oli veel siis, kui ma kõiki taimi korralikult kirja ei pannud. Olgu ta siis praegu lahke perenaise auks `Riita`



Kollane ülane (Anemone ranunculoides subsp. wockeana)










Jaapani metsmagun (Hylomecon japonicum) tärkab ja kaob märkamatult, aga tema õitsemine tähelepanuta juba ei jää.








Kanakooled meeldivad mulle. Jah, ma tean, millist häda nad põhjustavad võivad, aga meil pole kanu. Eelmisel aastal kiskusid mingid linnud, tõenäoliselt harakad, ära nende õienuppe, aga tundus, et midagi hullu ei juhtunud
`Brazen Hussy`





Nii avaneb `Abant`









ja selline on ta õitsvana












Nagu alati on iiristest esimene kääbusiiris. Teda ei tohi segi ajada madalakasvulise aediirise sortidega, neil on õievarrel alati 2 õit. Kääbusiirisel on neid aga varrel üks.







Kõik pajud pole  veel lõpetanud oma ilutsemist.









Koos muu ilu ja suvesoojaga ärkasid istutusaladel ellu ka mustmiljon võilille. Täielik invasioon. Tänaseks neid enam pole, see oleks päris jube olnud, kui nad jõudnuks end laiali külvata. Heinamaal pole asi nii kohutav, seal teeb traktor oma töö, aga mujal tuleb nad välja kitkuda.
Istutatud on suvikud nii vaasidesse kui terrassikastidesse.
Istutatud on ka peaaegu kogu Järvseljalt saadu, ainult 2 pajuliiki, 1 kõrreline ja pisike sirel ootavad oma kohta.
Kapsad on kükitatud ja kapsakast igasugu sitikate-satikate eest kaetud
Täna sai kasvuhoone uue katuse. Augud, mille sinna suure hooga kukkudes tekitasid pirnid, olid talvega suurenenud ja polükarbonaati pääsenud niiskus oli kogu katuse muutnud enamvähem pulberjaks materjaliks, mis mingi imega püsis veel kuidagi koos. Nüüd on ka tomatitaimed lõpuks päästetud.
Suurele osale heinamaast tegi pojatütar traktoriga korraliku tiiru peale.
Seeneaeg on ka saabunud. Kuhik-ja ümarmürklid


Hädasti oleks korralikku vihma vaja, paljud taimed tõusevad üsnagi vaevaliselt. Mitmeid päevi kestnud 30-kraadised päevad ja lõõskav päike on maad korralikult kuivatanud.Veidi päästab savise pinnase hoitud niiskus, aga seda ei jätku enam kuigi kauaks.

3 comments:

  1. Eri aedades on kevadine ajastus ikka täiesti erinev. Meil on ülased lõpetanud ja asendunud nurmenukkudega, iirised ei kõssagi, puud ka mitte. Savimaa on täielikult betoneerunud ja isegi Fokiniga võis ainult vastu maad taguda.

    ReplyDelete
  2. Jumal tänatud, meil 30-st kuumust pole olnud. reede oli tõesti väga soe aga 25, 4 oli maksimum. laupäeva lõunast on kirdetuul ja see on üsna värskendav kui leebelt väljenduda :) Paras töötegemise ilm. Loodus muutub tõesti lausa minutitega. Plahvatus, mida mai alguses ootasin, jõudis nüüd kohale.

    ReplyDelete
  3. meil on ülased ja nurmenukud korraga :). ja tulbid hakkavad ka lahti minema.

    kasvuhoone katuse üle väga hea meel!

    ReplyDelete