MAI KAUNIS ALGUS

Mai tuli ja tõi endaga päikese, valguse ja soojuse ja seda mitte üheks päevaks, vaid terveks nädalaks. Tõsi, ööd olid siiski veel jahedapoolsed ja nii mõnigi hommik hallavalge, aga seda üürikeseks ajaks, sest päikese vägi oli neist võimsam. Jah, jaheda tuule vastu ta ei saanud, aga see ei seganud Valgamaal eile soojarekordit 20,4C saavutamast ja ega meie 17,8C varjus palju vähem olegi. Heinamaa ja muru muutusid üleöö roheliseks. Neljapäeva , 04.05. hommikul kukkus kägu.  Avanenud õisi on palju, aga kahjuks tuleb alati mingi valik teha. Mahajääjad mahuvad järgmistesse postitustess.
Minu jaoks algab meie kevad looduses sinilillede, paiselehe ja võililledega. See, mis aia istutusaladel toimub, on inimese kätetöö ja enamasti pole tegu sugugi kodumaiste liikidega. Sinililled õitsevad ammugi, võilille pole veel näinud,

aga paiseleht juba ilmutas end

aga kuidas me heinamaale lepiklill tekkis, on tänavune mõistatus

Lilli peab vaatama ja imetlema ja pildistama kui nad on täies õies. Need esimesed libled on küll armsad, aga mingit korralikku muljet nad ei avalda

Kevadmagun (Sanguinaria canadensis) on oma hallikate lehtede ja nende kaisus olevate õrnade õitega üks mu kevadisi lemmikuid

Kategooriasse, armastus esimesest pilgust, kuulub ka kaheldav džefersoonia (Jeffersonia dubia)

Üsna tagasihoidliku välimusega  pisiputke (Haquettia epipactis) väikestes rohekates õites on seletamatu sarm ja võlu.

Omapärane karni skopoolia (Scopolia carniolica) köidab samamoodi pilku kui need pisiõielised. Aga kus on mu kobarjas vullrohi (kobarskopoolia)? Oleks küll ääretult kurb temast ilma jääda, aga nii see vist ongi

Hea vähemalt, et alles on suureõieline silla (Scilla rosenii)

Mu lemmik kobarhüatsindi (kelle nimi hetkel ei meenu:D) sisse on end sokutanud üks tume isend.

Sinist peab ikka palju olema

Tulpideta poleks kevadet, neid peab ikka aias olema `Pinocchio`

`Ancilla` on istutusalalt välja kolinud. Ainus sibulake kümnest, mis on hiirte teravate hammaste alt pääsenud.

Nii nagu tulbidki, peavad kevadises aias õitsema ka idahüatsindid.
`Fondant` ja `Delft Blue`

ja nartsissid. Kõik väga ilusad ja imetlusväärsed, pole nad ometigi mu hingelilled, nemdeks on need palju pisemad ja tagasihoidlikumad

Puittaimedest on vaid rõõmu. Kašmiiri pihlakas (Sorbus cashmiriana) hoiab lehtides veel kinni eelmise aasta viljadest.

Värdforsüütia `Freja` veel täisõies pole

küll on seda värdforsüütia `Nana`, kelle kuld särab üle kogu aia kui maale laskunud päike








Nagu juba aastaid tavaks, toimuvad meie küla talgupäevad tuuliku juures, kus on ka ümbrus korrastatud ja haljastatud. See on muutunud külarahva kogunemispaigaks, kus toimuvad näitused ja vabaõhukontserdid.

 Suur töö on tehtud, aga ega seepärast kevadtalgud ära ei jää. Tänavu said kogu küla taluperemehed, kes soovisid, endale teha taluviidad/-sildid. Mis asendis neid nikerdada, oli igaühe enda valida.

Sellised nad said

Meie oma on selline. Veidi on vaja tähti esile tõsta, siis täidab ta oma otstarbe.

Meie koduste kevadtalgute kõige tähtsamaks planeeritud tööks oli sügisel hooletusse jäänud kuuseheki pügamine, mis kahjuks jäi tegemata, sesr kui meestele näidata kena mänguasja, kaovad nende head mõtted ja eesmärgid mürinasse ja kolinasse,  Lõpp hea, kõik hea- eile sai tänu tublile mehele ka see töö lõpuks tehtud. Igaühele seda tööd usaldada ei saa, lehtpuu heki vigu saab välja kasvatada, kuuseheki omi mitte kuidagi. Nüüd on korras nii vana, kõrge ja raske hekk kui hoopis noorem ja madalam, fotol näha olev osa.
See imeline nädal laskis ka aedhortensiad, sirelid ja kibuvitsad korda teha. Üks lõpetamata istutusala jupike sai piirde. Midagi suurt ju ette pole näidata, aga nokitsemine võtab oma aja.

Kapsad komandeerisin kasvuhoonesse. Vaatame, mida toob eelolev nädal, seejärel tuleb nad avamaale istutada ja tomatid kasuhoonesse. Talgukülvid miskipärast tärganud pole. Porgand ja till nõuavad veidi aega, aga spinat ja salatid peaksid küll juba üleval olema. Ju oli muld veel liiga külm ja ilmad aprillis ikkagi väga sandid.