MAI ON POOLEKS

Sadas. Küll vähe, aga isegi selle paari sabina eest tuleb taevale tänulik olla. Mõnikord aitab paarist piisast vihmaveest, et puittaimed jõuaksid lehtima või noori võrseid kasvatama hakata.  Siiani käib see väga vaevaliselt, aga nad on tänavu pidanud elama ka kui ameerika mägedel. Tööpäevadel vuuuuh! alla ja nädalavahetuseks termomeeter  hops-hops üles. Ilmast ei taha enam ei rääkida ega kirjutada.

Märgatavaid külmakahjustusi on saanud kamtšatka kevadvõhk (Lysichiton camtschatcense), kelle leheotsad on mustaks muutunud. Millise nädala külm seda tegi, ei teagi.

Siberi haisuvõhk (Symplocarpus renifolius), kes üldsegi ei haise, on aga kõik külmad õnnelikult üle elanud.

Tiibpojengidele (Glaucidium palmatum

kirjulehisele taldlehele (Dysosma versipellis)

ja upsujuurtele pole viimase nädala  -4C midagi teinud. Kõik 3 liiki tunnevad end sama hästi kui meie lemmik roheline upsujuur (Veratrum viride)

Justkui udusulisse mähitud karukellad on ühed kaunimatest kevadlilledest. Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris) `Papageno`

Seenik, kellele oleks vaja nimi mõelda

Imeilus harilik karukell `Pearl Bells`

Sama ilusad, kuid hoopis teise iseloomuga kui karukellad, on õrnad ja haprad võsaülased (Anemone nemorosa). `Taavi`

Selle sordi etikett on jäänud puhmikusse ja teda ei saa kätte taimele haiget tegemata. Mälu järgi ütleksin, et tegu on sordiga `Kentish Pink`, aga pead anda ei või.

`Villamaa monster`
Üldiselt on nende aeg veel ees, enamik sorte veel ei õitse.

 Esmakordselt õitseb meil euroopa võrdviljak (Isopyrum thalictroides)

Tema peaks etiketi järgi olema eelmisega samasse sugukonda kuuluv kahelikolmetine iili-lill, aga ta pole seda teps mitte. Minu arust on tegemisr ühe väga ilusa kanakoolega, aga nüüd pole sordist aimugi.

Harilik varsakabi (Caltha palustris) `Alba õitseb kenasti, aga läinud on ameerika varsakabi. Kurb lugu, temast on küll kahju.

Nagu tavaliselt tõotavad rikkalikku õitsemist kolmiklilled. Alati oli esimene puhkeja vana turbapeenra asukas kamtšatka kolmiklill (Trillium camtschatcense), kuid seekord ootab ta veel oma aega.

Seekord oli kõige virgem eelmisel aastal sõpradelt Salaspilsi BA-st kingituseks toodud väga haruldane valkja kolmiklille õrnlilla vorm (Tr. albidum var. violacea)

Oh, kus on hoiak ja väga puhtad lehe, punga ja varte värvused. Chonosuke kolmiklill (Tr. tschonoskii)

Veidi veidravõitu, pisut kortsus olemisega, alati kerget muiet näole toov põlv- kolmiklill (Tr. flexipes)

Õitsema hakkamas on veel hulk liike.
Raotu kolmiklill (Tr. sessile)

Lõpuks ometi hakkavad pikast talveunest ärkama need kõige-kõige:)

Nädala teine pool oli täis üllatusi. Neljapäeva hilisõhtul jõudis meile külla vanem tütreke. Ja reedel ulatas ta emadepäevaks sellise uhke ja lopsaka südaja suutera ampli, keda me nüüd õueõhuga karastame.

Reede õhtupoolikul oli Järvselja taimekuller vaikselt toimetanud kohale ja poetanud me värava taha esimese taimesaadetise. Sisaldas see puittaimi, üht kena kõrrelist, loomulikult sõnajalgu ja 2 kasti suvikuid aiavaasidesse. Neid ma ise ruumipuudusel ette ei kasvata.
Kõige rohkem võlusid mind 2 põõsast. Sinakashallide lehestiku ja pisikeste õrnroosade õitega harilik küüvits (Andromeda polifolia) `Blue Lagoon` peaks varjuaias pakkuma rohelistele sõnajalgadele kena vaheldust

Kui ei teaks, kes see on, ei arvaks iialgi ära, et fotol on sirel. Lõhislehine sirel (Syringa x lancifolia) peab kirjanduse andmeil kannatama -28C, mis tähendab, et ekstreemsete temperatuuride ajal lumme peitunud oksad jäävad ellu.









Laupäeval ootas meid aga hoopis isevärki üllatus, mis oli isegi rohkem kui üllatus. Kõigepealt ilmutas end Tii kaasa, seejärel ilmus lagedale alati särav Tii Pohlavars ise koos saatjadaamiga :) Küll on tore, et põhjamaalastele korraldatakse mõned üritused meie lähedal. Aega jagus kohustuslikuks kohvitamiseks  ja lobisemiseks, päris pikaks aiatuuriks, taimede hoiule võtmiseks ja hoiult ärasaatmiseks. Selliseid rõõmsaid hommikupoolikuid võiks ju rohkemgi olla.
Pühapäeval küllatulnud poeg hakkas aga igavusest niitma esindusplatsi. Hiljem taltsutasid nad Muhedikupapaga väga kaunist rootsi tuhkpuud, kes polnud ammu kääre näinud ja noorendasid ka keerdremmelgat, kes hakkas samamoodi metsistuma.
Kapsad ja kausihernes on juba tükk aega kasvuhoones. Aga probleem on tomatitega. Kuna ees on mõned külmad ööd, ei hakka me neid siiski veel sinna istutama. Vaatamata sellele, et külvasin nad tavapärasest 2 nädalat hiljem, venivad nad jälle meetristeks. Ja nüüd avastati, et kasvuhoone katus vajab vahetust. Ei tea, teeks äkki nüüd taimedest salatit

Jahhaaa, talgukülvid on tärganud :)