KADRIKO, KADRIKOO

Kadri tõi külma, mida oligi arvata, sest Mart oli tänavu ju suisa suvine. Lund on meil vähevõitu, täpsemalt, teda ju polegi, aga ka selline ilm lõpetab raudselt igasugused aiatööd.

Seekordne õiteaeg on aias lõppenud, aga ega aednikud seepärast veel otsa pole saanud. Ei saa ju kuidagi nii elada, et kolid koopasse ja mõnuled seal kevadeni välja või siis elad rütmis tööle, koju, voodi, tööle, koju, voodi....
Lõunaosariiklased on kuumaverelised ja igal võimalikul juhul leiavad põhjuse kokkusaamiseks ja toredaks olemiseks. Mängida peab ju ikka saama :)
Kadrid jooksevad rahvakalendri järgi nii kadrilaupäeval kui õigel päeval. Otsustasime seda teha eelõhtul.
Kaasa oli meil võtta Malviina ja veel üks nii peene nimega tütarlaps, et see unus kohe

väga õnnetu olemisega viimaseid päevi vallaline 200 lamba eest saadav idamaa pruut Fatima

Seltskonda kuulusid veel maoori naine, mrs. Sant 2015, Katariina, päris eestimaine kadri ja veel mõned tegelased.
Muidugi palusime me sisselaskmist lauluga ja igasugu hääd soovid said ka maha leelotatud.
Oh, kui tore on näha, kui suureks muutuvad pererahva jahmunud silmad, kes sellist üllatust ilmaski oodata ei osanud. Enne toibumist ja kohvivee kiiret tulelepanekut olekski meid äkki esikusse jäetud, sest miskipärast hakkas kaameratel väga kiire :)
Peremehe selfie

Perenaise võtsime samuti enda seltsi

ja kui kõik koduste jalge ette asetatud ja pillutetud annid olid lõpuks kokku korjatud, võis ka pidu alata.
Meie sõpruskonnal oli ilus, soe ja lõbus. Ma usun, et see aasta toob endaga veel nii mõnegi üllatuse, aga millal ja millise, seda teavad ehk tähed taevas.
Niiti, nõela, lõnga täna naised katsuda ei tohi, hakka või saagima :)