SULAME

Kui päike end kella 9 paiku tihedast udust läbi pressis, tundus, et tulemas on suurepärase ilmaga päev. Ka sooja oli ju juba varahommikul +6,9C.  Seda õnne jätkus vaid paariks tunniks, üsna pea hakkasid tekkima pilved ja kõle lääne-edelatuul tahtis mind kohe sooja tuppa tagasi lennutada. Liblikaid ja linde ei näinud ega kuulnud. Õigus on vanarahval, ilma enne õhtut kiita ei maksa.

Lõpuks hakkame ka meie sulama. Täiesti lumevabad on park ja varjuaed. See on üsna kummaline, sest eelmistel aastatel sulas ta viimasena.

Soopeenar täna. Kõrskalmused, tarnad ja load on hästi talvitunud. Kõige rohkem huvitasid minud ainuroo sordid, aga nemad on veel lumes

See on koht, mis sulab alati kaua. Ometi on ta enamuse päevast päikese käes.

 Jääminek pole ka veel alanud, jääs ja lumes on nii suur kui väike tiik.

Püsikute istutusalal ja mujalgi aias on samuti veel peotäite kaupa üksikuid lumeräbalaid.

Kohe peale lumemineku poleks hallikas ja pooleldi risune aed mingi vaatamisväärsus, kui seal ei kasvaks igihaljaid taimi. Seekord ei pea ma silmas okkalisi. On küll tõusmas igasugu ninasid, lumikellukesed upitasid end juba nädal tagasi mõnesentimeetristeks, aga edasi nad ei kasva. Võrkiirised ja märtsikellukesed on samuti sentimeetristena millegi parema ootel. Et neid näha tuleb kohe kasvukohale lähedale minna. 

Igihaljad aga näitavad end juba kaugele

Ramondad ja haberlead on talvitunud kenasti

Varjuaia uutel igihaljastel paistab talv samuti kenasti möödunud olevat. Piibetähel olid küll risoomid pisut paljad, aga sellest midagi halba ei sündinud. Ei saanudki aru, kas ta ise ajab nad pinnale või oli see istutamise viga, sest külmakergitus ei paistnud see olevat.

Südajas lursik

Ruljas helmikpööris

Kolhise ja harilik luuderohi näevad samuti head välja

Ümberistutatud ja tükeldatud täidisõielistest ja transilvaania sinililledest veel ei saa aru, kas nad sel aastal õisi näitavad. Istutatud on nad hõredalt, sest mul oli sel aastal kindlalt kavas inglastelt tellida uuemaid sorte, aga need, mis mul olid välja valitud, olid tellimise ajaks otsas ja nendele peaaegu 500-eurostele hammas siiski peale ei hakka.

Tihe habemätas aga tekitab küsimusi. Sordi `Okino` taimed on kenasti rohelised,

aga `Silver Dragon` ja `Silvery Soonproof` on sellised. Kas see peabki nii olema või olen ma neist ilma, selgub hiljem. Katsudes olid kuivanud lehed puhmiku küljes kõvasti kinni ja üles polnud taimed kerkinud. Eks ootame, vaatame.

Minu vana armas lemmik, kes mitu aastat ootas aeda naasmist hea sõbra juures. Tipmist puksrohtu teavad ja tunnevad kõik aiasõbrad.

Sõnajalad ja igihaljad varjupõõsad kiitmist ei vaja, nad teevad seda ise

Tegelikult huvitas mind kõige rohkem, kuidas on talvitunud lehtpuud, just need uuemad ja eksootilisemad.

Tulbipuu põhiliik ja tema kirjulehine vorm on ladvapungani elus. Vanem puu on kasvanud nii kõrgeks, et ladva pildistamiseks peab käed pea kohale välja sirutama.

Pärnvahtral on praegu põnev välimus. Vanade okste koor on triibuline, üle-eelmise aasta kasvud on hallid, eelmise aasta omad punased ja üsna suured pungad punakaslillad.

 Rohkem ma pildistada ei saanud, isegi kaamera akul hakkas vinges tuules külm. 
Tähtmagnoolial on rohkelt õienuppe, pisike varimagnoolia on samuti kenasti elus.

Trompetipuudel on  ilusad pungad ja mulle tundub, et ka printsessipuuga on kõik korras. Tema hoiab oma pungi kuidagi huvitavalt koore all, ainult nende kohad on aimatavad, aga siiski juba veidi pragunemas.  Seitsmepojapuu, jameesia ja metsnüssa pärast pole samuti muretseda vaja. 

Lumepuul on ilusad pungad, aga see tüvi, mis transpordil oli murdunud ja enne meile jõudmist kinni seotud, tundub läinud olevat. 
Kahju, et hekitagused hanged jäid täna jäädvustamata.
Maa on veel külmunud, mutte ei saa kuidagi püüdma hakata.
Selline külm ilm, raske märg muld ja ligased vanad varred ja lehed aiatöid veel tegema ei kutsu.