Selliseid kaste oli mul kaheksa. Neisse mahtus üle 2800 taime sugukondade-perekondade-liikide ja sortide kaupa. Kaartidele mahtusid ka kõik muud olulised andmed- saamise aeg, kellelt saadud, millal istutatud/ ümber istutatud, ja mis põhjusel, milline välja näeb, mis seisukorras istik/sibul/ pistoks oli. Kuidas end aias ülal pidas, millal ja mismoodi õitses, kuidas paljunes. Kui leidsin, oli kirjas ka aretaja, auhinnad ja muu oluline informatsioon. Iga taime kohta olid olemas ka kirjandusest leitud andmed viitega eesti-, vene-, inglise-, saksa- ja soomekeelsetele algallikatele, kust teabe ammutasin. Pole ma polüglott, aga leiukohad looduses, värvused, kõrgused, nõuded kasvukohale ja mullale oskab igaüks, kel ladina keelest pisut aimu on, välja nuputada.
Nüüd on arvuti, mis peaks elu lihtsamaks tegema, aga sellise infopangani ma enam jõudnud pole. Hea, kui taimenimekirjadki korras on, aga teave mu lemmikute kohta pole seal kaugeltki nii täiuslik kui arvutieelsel ajastul. Kui kolisin, viskasin osa kartoteeki ära ja sellest on praegu hirmus kahju.
Jaa,need head perfokaardid.Kui neid veel kusagilt saada oleks teeks oma iiriste kohta sama.
ReplyDeletePean plaani oma taimesortide jäädvustamist paberil.Selleks käisin ka aiaplaanide väljapanekut vaatamas.Arvuti on hea ja praktiline,aga ühel päeval võib kõik kadunud olla.
Jah, sellest on tõesti kahju, selline kastitäis tundub palju kindlam ja turvalisem kui arvutiavarused kus kõik nagu on aga kokku ei kogune kuidagi
ReplyDeleteMul on kõik oluline oma aia kohta, siiski alati ka välja prinditud, aga need tabelid pole sugugi nii informatiivsed kui perfokaart
ReplyDeletePaber on meeleliselt palju mõnusam materjal, sisaldab oma infovälja ja eelhäälestab mõnusale andmetega toimetamisele. Mõtelda on mõnus, onjä.
ReplyDeleteLisaks sellele, et paberkandjal on mõnus olemus, on inimesele kui siiski fyysilisele olendile tähtis, et kogu töölõik oleks pilguga haaratav. IT-valdkond pakub aga ainult väikest ikoonikest, mille alt sa siis pead hakkama abstraktsionisme lahti harutama ja mystifitseeritud viisidel endale vajalikku välja kaevama. Pagan, mulle piisab mystifitseeritud aiast, ehitusmaterjalidest, kodutehnikast, käsitöötehnika koodisysteemidest, muusikapleieri iseärasustest ja infovahetustehnika veidrustest, aga otseselt tööks vajalik olgu turvaliselt ja kättesaadavalt analoogkandjatel.
Raske uskuda, et perfokaid enam mitte kuskil ei toodeta. Aga kui aukudega kaardidon olulised, siis saab neid ise teha. Augustajaid saab käsitööpoest ja paberit on samamoodi erineva paksusega, liiki ja sorti. Aga kesse viitsib. :)
Perfokaartide ajastul polnud mul veel aeda, aga selline põhjalikkus võtab heas mõttes kadedaks. Nii korrastatud süsteemini ei jõua ma vist kunagi, järjekindlust ei jätku
ReplyDeleteAssa pagan, see on küll muljetavaldav! Selline info ülestähendamine liikide-sortide kaupa vääriks kaante vahele panemist ja laiema seltskonnaga jagamist.Ilmselt on midagi sellist teinud S. Savisaar oma sibulillede entsüklopeediaga, mis tegelikult võiks sisaldada veelgi enam infot kasvatamiskogemuste kohta just meie aedades ja oludes. Aga hea ikka!
ReplyDeleteMa olen nimekirjaks saanud vaid oma mägisibulad korra aga nüüd on seegi käest läint. Ülejäänu seisab säilitatud siltidena, kui neid on olnud. Oh well ...
Aga üks hea ülestähendamise viis näib mulle veel asjakohane - peenarde ülesjoonistamine. Sildid kipuvad kaduma ja liikuma aga üks korralikult skitseeritud peenraplaan püsib. Vähemalt tulbipeenra asukad ja asukohad on mul üles joonistatud. Asi seegi! :)
Minu ema oli nõuka ajal kaadrite inspektor ehk personalitöötaja. Temal oli iga EPT töötaja kohta selline isiklik perfokaart. Jagus neid värvilisi lipakaid ja kaarte meile mängimisekski. Mäletan, et neis perfokaardi kastides idanesid meil astrid.
ReplyDeletePilt on nii tuttav, aga teema hoopis teine!
Peenraplaan on hea asi küll, aga ainult aias, mis pole pidevas muutumises, täienemises ja sobib pigem väikeaiale. Eks mul mõne koha kohta on nad ka olemas, aga üldiselt....:)
ReplyDeleteTeame ja tunneme neid kaarte, väga hästi töötasid, mul olid tööl kasutusel, isiklikust aiast ja taimedest ei osanud unistadagi siis veel
ReplyDeleteKuidas on võimalik kõik oma taimaed kogu aeg ühel kohal hoida ja kas ongi see vajalik ? Aed võib ilus olla ka ilma nende nimedeta?!Ühel ajal ei suuda sa midagi meenutada , kas on mul õigus või tallate mind põrmuks ?
ReplyDeletePerfokaarte mäletan minagi.:)
ReplyDeleteTiia, ei tee ma Sind sugugi maatasa. See, minu kui kunagise kõige suurema võhiku, taimemaailmast aru saamise tahtmine on lihtsalt minu kiiks. Aed polegi seisnud ühel kohal mitmel põhjusel ja kaartidel oli taimede asukoht kõige väiksema tähendusega.
ReplyDeleteVõimas! Aga sellest on küll kahju, et osa ära likvideerisid omal ajal.
ReplyDeleteMulle meenus, et tegin lasteaias neile kaartidele oma retseptide kohta kaloraažitabelid. Pärandasin uuele kokale ikka hea andmebaasi, millega oli lihtne menüüd koostada nagu seda tervisekaitse nõudis. Ja samuti olid just need perfokaardid parimaks lahenduseks.Nublakatega sai eraldada soolased, magusad, piima-, kõõgivilja- ja lihatoidud jne.
OO kui sümpaatne :)
ReplyDeleteMulle meeldib see rohkem kui arvutitabelid.
fantastiline!
Väga huvitav blogi, edu ja jaksu ;)
ReplyDeletePerfokaardid on vanast ajast meeles mulgi
ReplyDelete