IMELINE MÄRTS

Minu jaoks on märts alati olnud mõttetu, pikalt vinduv ülearune kuu.
Hilissügis peab olema. Korrastamist vajavad fotod, taimetabelid ja igasugu muud märkmed. Parim aeg aia-aasta kokkuvõtete tegemiseks, kõik on veel värskelt meeles.Aasta lõpp on meie kodus pidude päralt, suur osa mu suguvõsast on otsustanud detsembris sündida ja isegi mehe oskasin endale Amburite hulgast valida  :) lisanduvad veel igasugu aastalõpupühad.
Ja talv peab ka olema. See on ilus aeg mõtete selgimiseks, lugemiseks, lubatud kirjutiste alustamiseks ja lõpetamiseks,  plaanide pidamiseks ja käsitööks. Sel aastal ma küll end sellele ei pühendanud, suure surmaga sain valmis ühed suured meestesokid ja üks pisikeseks jäänud kampsik sai jupikese pikemaks. Mis teha, kui kõigile on kootud valmis mitme aasta varud.
Veebruari lõpus hakkavad aga mõtted imelikke radu käima. Näpud, selle asemel, et mingit tõsist tööd teha, klõpsivad aga hoopiski taimepakkujate linkidel ja ei saa enne rahu, kui tellimused saadetud. Nii palju on ilmas taimi, milleta normaalne elu kuidagi võimalik pole. Hädavajalikud puittaimed ja muu tellitud, algab tavaliselt tüütu märts. Talvised askeldused enam ei tõmba, aga lumehangedes pole ka mingit mõtet mütata ja nii siis uitadki sihitult oma elamises. Kui raamatuid poleks, siis ei teakski, mida ajaga peale hakata. Mitte, et midagi teha poleks. On ikka.
Tänavune on pisut teistsugune, juba veebruari lõpus võis aias liigutama hakata ja märtsi soojus laskis aia enamvähem puhtaks teha. Siis aga hakkasid helisema kõik kellad:) Välk lõi sisse ja Edromi ühistellimusest lihtsalt pidi osa võtma. Kast suure varandusega jõudis kohale eile 13.03. Olin ette valmistanud potid ja tellinud mulla, mis meil sügisel otsa sai. Bauhof täitis oma kohustuse aga suure hilinemisega pärast paari e-kirja ja kurja kõnet. Nii saabuski lubatud koorem kohale alles eile ja selge, kohe potistama hakata ei saa,  muld vajas soojendamist ja vetitamist. Ja nii kõndisin ma ringi nagu haige, vaatasin oma taimenutsakaid ja muudkui õhkasin ja silitasin neid.
Täna oli pidu :) Meil oli mingi telepaatiline side Thelaga, kohe taimi uurides kippusin laulma nagu temagi "Oh, Happy Day" :D Ju on kõik aiainimesed ikka ühtmoodi kiiksuga. Ja kui ma juba taimi potistasin, mõtlesin endamisi, et ma hakkan ikka päris tõsiselt aru saama narkomaanide hingeelust. Kui saad oma doosi kätte, hõljud tükk aega kui pilvedel. Su silme all areneb kiiresti elu müsteerium- mõned lehed alustavad lahtirullumist ja -keerdumist, kuskilt olematusest tekivad õrnrohelised, haprad lehekesed, kõik pungad sirutuvad kasvu alustades valguse poole, päevavalgele vupsavad õitealgmed.
 Kuigi mul on esimesed maitsetaimede- bassilikud, aedportulak ja koriandrid- külvid tehtud juba 2 nädalat tagasi, pole see üldse sama tunne, mis üht ilutaime lahti harutades ja istutades. Soe muld on kätele kui balsam. Istutan alati kinnasteta, sest taimed vajavad mu käe puudutust., meil peab tekkima side.
Nii see algas, kõik on veel enamvähem korras ja puhas

enamik taimi ootab oma järge veel kastis

 Potistatud taimed ühele lauale ei mahtunud, appi tuli võtta ka laste oma.

Täna kaitsesin neid ereda päikese eest, seetõttu ei saanud ma neist kehvas valguses ühekaupa korralikke pilte Aga istikute kvaliteedist annavad aimu hariliku küüvitsa `Macrophylla` taimed. Sõnajalgadest ma ei räägigi. Nemad on klass omaette ja mitte ükski teine lehtilus nende pitsigraafika vastu ei saa.

Kogu taimenimekiri on postitamiseks liiga pikk. Kokkuvõtteks - 10 liiki/vormi sõnajalgu, 3 kolmiklille liiki, 6 epimeediumi sorti ja kaptenilill (ta oli veel hiljaaegu epimeediumi perekonna liige), 3 liiki ussilakka (Paris), 2 uut kõreliilia sorti, 3 liiki kuutõverohtusid, 15 muud igihaljast ja heitlehist varjutaime, kellest vähemalt pooli olin vaid fotodel näinud. Kokku ootab  väljaistutamist 51 taime, mõned jagunesid tükkideks ja neid kokku suruda polnud mõtet. Ja nagu aednikele kohane, tegime kohe  esimese väikese vahetuse :)
Selline ebatavaline märts siis tänavu!