MÄRTSIPÄEVIK

Eks sest lumerohketele talvedele järgnenud, aednikule tänavusest erilisest märtsist  ole juba kirjutatud küll, aga kui vaatasin oma märkmeid, siis kokkuvõte tuli päris huvitav. Kuigi kuu tundus tavatult soe, oli selles päevi, kus temperatuur varjus tõusis üle 10 kraadi vaid 5, ränki külmapäevi (suhtelisi võrreldes eelnenud soojaga) samuti 5, sh lumepäevi 3, vingeid tuulepäevi 9, tormipäevi/öid 3, absoluutselt tuuletuid päevi 3, hallahommikuid 8. Päevi, kus päike paistis kogu päeva oli 6, vihma sadas vaid 2-l päeval. Ülejäänud olid kas sombused või osalise päikesega, kraadiklaas püsis (ikka varjus)  kuni 10 kraadi juures ja tuul oli nõrk või keskmine, ööd püsisid aga ikka 0 lähedal või sellest veidi madalamal. Kahel viimasel päeval aga -3,9 ja - 4,2C
Olgu, kuidas oli, aga kuu oli kokkuvõttes mõnus ja laskis üle hulga aja aias toimetada nii nagu me oleme harjunud aprilli lõpus tegema. Tasapisi edasi liikudes oli aega vaadata üle kõik taimed ja tänaseks on meie aed puhas 99%, nipet-näpet on veel liigutada. Kui lumi sulas, tundus aed päris puhas olevat, aga kui hakkasime täpsemalt vaatama ja veidi koristama, siis seda rämpsu jätkus ikkagi päris mitmeks korralikuks lõkkeks :). Taimed ja igasugu pungad aga ei kiirusta sugugi nii nagu inimene. Kuigi uudishimulikke ninakesi on küllaga, on enamus taimi siiski veel ärkamata. Küllap nemad teavad, millal on see kõige õigem aeg kasvu alustada.
Tavapärastele tegevustele lisaks otsustasime lüüa hingekella  nüüdseks mitmeid kordi nime vahetanud sahhalini pargitatrale, kes mõned päevad tagasi sai ka uue ladinakeelse nime Reynoutria sachalinensis vana Fallopia sachalinensis asemele. Kuna tal olid päris suured pungad ja me ei tahtnud neid kasvama lasta, alustasimegi mürgitamise asemel põletusmatusega.

Lehtede ja muu rämpsu koristamise vaheaegadel vaatasime üle puud, mõnel on vaja veidi võra korrastada, aga mahlajooksu ajal lehtpuid puutuda ei saa. Vähemalt on selge, kes suvel saagi vajavad. Aga meie "pruudist" on saanud tõeline sammaldunud kõdunev rauk ja praegu ei oskagi seisukohta võtta, mis temast edasi saamas on. "Alvis" on elanud 3,5 luuviljalise elu ja kuigi ta pidi olema omajuurne, ei ole me mitmekümne aasta jooksul näinud mitte ühtki noort puud kuskilt tulemas. Üle-eelmisel aastal väljalõigatud mädanenud tüvi on küll noori oksi kasvatanud, aga kui kaua ta vastu peab, ei oska arvata.

Õues õitsevad tavapärased kevadlilled, aga toas on juba suur suvi :)
Inglased elavad veel vana kodumaa rütmides ja nii puhkeb neid üha enam õitsele.
Pinnakatja Ourisia macrophylla `Snowflake`, kes mõned päevad tagasi ristiti kena omamaise nimega ja on nüüdsest suurelehine kubernerilill, võlus mind kõigepealt oma tumeroheliste läikivate lehtede ja bordoopunaste vartega.

Õide puhkedes tõstis ta oma õievarred kõrgele üles, kutsudes oma puhasvalgeid, ilusate kroonlehtedega õisi imetlema

Ussilakad on samuti toredad tegelased.
Nii avaneb dauuria ussilakk (Paris verticillata)

ja selline näeb ta välja puhkenult

Harilik ussilakk (Paris quadrifolia) on vähemalt potis, eelmisest hoopis kõrgema kasvuga

Sain lisa ka oma ammustele lemmikutele, kuutõverohtudele
Imeilusate õitega, jõulise kasvu ja ülisuurte lehtedega ida-kuutõverohi (Polygonatum orientale)

Osa tulnukaid viisin üleeile kasvuhoonesse mitmekordse katteloori alla. Kohta oli vaja ka 26. 03 külvatud tomateile ja paksoitaimedele, kes alustasid tärkamist 29.03 ja 30-ks olid kõik üleval. Ma ei külva kunagi liiga vara, siis napib valgust ja kütteta kasvuhoonesse neid veninuid ikka varem viia ei saa kui mai keskpaiku.
Kell on edasi keeratud ja mulle see üleüldse ei meeldi, eelistaksin ikka päikese järgi elamist. Nüüd ei tule õhtu kella järgi und ja hommik ei alga ka sugugi kella järgi. Kogu rütm on mõneks ajaks sassis. Mu meelest ei pea sugugi südaööni väljas rügama, hommikud on aga külmad ja suvel kastesed, nii, et ka varahommikune aeg pole aia tarvis paslik.
Täna hommikul oli maas kerge lumekirme, külma - 3,6C, keskpäeval +2C, sombune.