Friday, April 19, 2013

RÕÕMUSTADA VÕI HÄDALDADA - SELLES ON KÜSIMUS

Viimase nädala aiaarengud on olnud kiired. Nädalapäevad sooja nii päeval kui öösel on jagu saamas ka meie lumekuhilatest. Täna veel end näitav ja kokku umbes veerandit aeda kattev talve sabake on vast nädala pärast päriseks ajalukku kadunud
Enamik väljasulanud pinda lubas aga eile kogu aia ja enamike taimede seisukorda hinnata. Ja nüüd ma ei teagi, kas kõigepealt rõõmustada ja seejärel hädaldada või vastupidi. Targem on head asjad vist lõppu jätta.
Iga kevad toob endaga mingeid üsnagi ebameeldivaid üllatusi kaasa. Alles olid need lume raskuse all murdunud puud ja põõsad, millest enamikule sai siiski kääridest tõhusat abi ja kui ongi olnud mingeid hukkunud lilli, pole see üldse probleem, sest väga südamelähedased on alati võimalik asendada. Tänavuse talve, õigemini kitsede kuritööd ei osanud ma aga uneski näha, sest kuni 10-aastased puud on meil nende eest kaitstud.
 Nii aga näeb nüüd välja üks minu seniseid lemmikkohti. Kitsed on nahka pannud 35-aastased elupuud.  Need ilusad vormipuud kasvatasin pistokstest. Ei kujuta ette, kas nad nüüd peale hädatarvilikku poolest saadik laasimist muutuvad uhketeks bonsaideks või tuleb neist loobuda :( Õnn siiski, et meil veel kaelkirjakuid pole :)

Olid nad säärased



Teine ebameeldiv üllatus on likvideeritav ja korrastatav. Sügis- talvised vihmad tõstsid veeseisu nii kõrgele, et märts külmutas kivide alla tunginud vee ja praegune sula suusatas pool kallast vette. Päästeoperatsioon küll käivitus, et kivid jäält kätte saada, aga ka kaldad on veel nii pehmed, et kasu sellest polnud ja nüüd tuleb oodata kuumi rannailmu ja tuukreid, et poolsaar uuesti oma näo tagasi saaks.
Kõige muuga võib rahule jääda, puud-põõsad korras,  suurelehised hortensiad on samuti talvitunud üle ootuste hästi. Niipalju, kui ma eemalt nägin, on iga aediirise etiketi juures ka taimepuhmikud olemas. Paari päeva pärast saan ehk sinna vahele, siis on selge, mismoodi risoomid täpselt välja näevad, aga praegu ei saa nende kohta küll midagi halba öelda. Kevadised sibullilled, lumi-ja märtsikellukesed, võrkiirised ja merendera õitsevad nagu alati. Tulbid tulevad, mis mühin. Lumeroosid on veel lume all.
Tulbipuu on ladvani elus. Tähtmagnoolia kipub aga liiga vara lehte minema, ta võiks ju veel pisut oodata.
Aga kui ma teda nägin, tahtnuks ma lendu tõusta. Karuspalm tuli lume alt välja nagu polekski meil talve olnud. Teine katse, kus ma talle mingeid katteid enam peale ei toppinud, õnnestus suurepäraselt. Kui ta nüüd veel paar talve sama tubli on, saab öelda, kas nad siis ikka kasvavad meie maal või mitte.
Riisumiseks, sodi kokkukorjamiseks ja maa kobestamiseks on meil veel nats vara, see on järgmise nädala töö. Hea oleks, kui saaks vahepeal ka ühe vihmasabina. Täna lõikan kibuvitsu, hortensiaid, forsüütiaid ja uurin neid elupuid veidi lähemalt.

17 comments:

  1. Tundub, et rõõmustamiseks on ikka rohkem põhjust. Küllap sa juba mõtled, millist kitsedele mittemaitsevat põõsast oma uutele tüvielupuudele ette istutada. Olid ikka ilusad küll enne ärasöömist! Tegelikult tundub uskumatu, et neile sõralistele elupuu vänged oksad maitsevad.

    ReplyDelete
  2. Ma tean,mida Sa tunned! Olen kitsede kahjustuste pärast ka palju hädaldanud.Midagi ei ole teha ja see kõva häälega hädaldamine aitab!

    ReplyDelete
  3. Oi kui armas, kaelkirjakud :).
    Ma olen ikka veel nii taimevõõras, poleks iialgi selle peale tulnud, et kitsed elupuud võiksid tahta...
    Palmike on uskumatult tubli, ehk kohanebki ja pakub rõõmu veel pikki aastaid!

    ReplyDelete
  4. Ma poleks iial arvanud, et mõni loom võiks elupuud üldse süüa. Mürgine ja vänge lõhnaga taim ju. Loodus on vahel tõesti kummaline. Ei oska muud pakkuda kui et loomakesel oli mingil põhjusel (nohu?) haistmine ja maitsemeel paralüseeritud ja see krõmpsuv eine ei teinud seisukorda mitte paremaks.

    ReplyDelete
  5. Ole siis tubli oma tegemistega.
    Meil oli esmapilgul koledam kui tegelikult oligi. Päevake tuuldumist ja lömmine keraelupuu ajas end püsti, aed lilli täis ja hall kiht kadunud. Eks conical küll jälle pea punane aga noh, mis siis ikka. Eks loodus tahab ka vormida.
    See tiigi asi ... võib-olla peaksite arvestama, et seal kohas peaksi sedamoodi olema. Mul esimene aasta vajusid ka tiigis kivid, ei liigutanudki neid tagasi ja rohkem pole nad liikunud. Ega inimene ei tea ju kuidas õige on looduse seisukohalt ;:)

    ReplyDelete
  6. See elupuu säämine on kohe hämmastav :O. Tänapäeva inimene on paraku looduse asjadest nii kaugeks jääma, et me kipume vahel unustama, et looduse käigud on kummalised ja kummastavad ning tavaliselt me suures osas sellele vastu ei saa, kuigi su palmike tõestab, et meiegi nipsutame vahel talle ninanipsu. :)

    meil olid ka söödikud liiga viljapuu- aiale teinud,kirjutan sellest vast peagi lähemalt ka.

    Imelist tärkamise ja ärkamise aega!

    ReplyDelete
  7. Puudest on muidugi kahju, selle peale poleks tõesti tulnud, et elupuu võib kitsedele maitsta. Niisugune see aednikuelu aga on - tunneme rõõmu sellest, mis alles.

    ReplyDelete
  8. Seda, et kirsedele maitsevad elupuud, jugapuud ja kikkapuud, kõik mürgised, tean ma küll ja nad on noortena meil kõik ka kaitstud. Aga, et nad nii vanade puude kallale lähevad, ei osanud ma küll arvata, seda enam, et 35 aastat polnud nad neid puutunud, kasvasid nad ju aias sees, kuhu need elukad seni tulla ei julgenud. Küll on nad vanemaid puid rikkunud pargialal mõnel suvel oma sarvi maha hõõrudes, aga süüa on nad siiani eelistanud ikka nooremaid ja pehmemaid.

    ReplyDelete
  9. Seda, et kirsedele maitsevad elupuud, jugapuud ja kikkapuud, kõik mürgised, tean ma küll ja nad on noortena meil kõik ka kaitstud. Aga, et nad nii vanade puude kallale lähevad, ei osanud ma küll arvata, seda enam, et 35 aastat polnud nad neid puutunud, kasvasid nad ju aias sees, kuhu need elukad seni tulla ei julgenud. Küll on nad vanemaid puid rikkunud pargialal mõnel suvel oma sarvi maha hõõrudes, aga süüa on nad siiani eelistanud ikka nooremaid ja pehmemaid.

    ReplyDelete
  10. Sul olid ju nooremad puud kõik kaitstud, eks siis nälg ajas vanemate kallale.

    ReplyDelete
  11. Nojah, jama lugu nende elupuudega. Aga olen kindel, et suudad neist pügada kena kujuga hiidbonsaid. Ja palmist on jällegi megahea meel!

    ReplyDelete
  12. See kitsede kuritöö võis ikka väga masendav vaadata olla. Esimesel päeval kindlasti. Need elupuud olid ikka väga ilusad. aga nagu ma aru saan, on sul juba uus plaangi olemas.

    Kaktused juba tõite aedadesse, nüüd palmid takkapihta! Põnev!

    Kevad on tänavu hiline, aga selle eest jälle äkiline.

    ReplyDelete
  13. mul igatahes kasvatasid 2 äranäritud elupuud külje peale paari aastaga uued oksad. ma ei tea, kustkohast, aga seda nad tegid. muidugi olid nad nooremad.

    a noh, kui see sedasi jääb, siis saab ju ka sinna paar tk ette istutada ja nad madalad hoida, varjab selle näritud osa ära.

    ReplyDelete
  14. Minu õnnitlused karuspalmi puhul! Seega rõõmustada-rõõmustada-rõõmustada!

    Kitsed... kitsed, mul trambivad nad isegi räästa all peenardes ja nosivad roosi lehti ning kasvuhoone vundamendikarbis maasika taimi. Lugupidamist ei mingisugust (minu ja mu töö suhtes). Nörr.

    ReplyDelete
  15. Kurvastamine on väikeses koguses lubatud ja loodan, et nüüdseks ka unustatud, sest rõõmustada on väga paljude asjade üle. Hing sees, päike paistab, loodus tärkab, lähedastega kõik korras. Patt enamat tahta!
    Meie õuel on üle-eelmistest elanikest jäänud päranduseks päris suur elupuu ja sellega juhtus nii, et meie ja naabri isane koer tõstsid sinna kordamööda jalga ja nii oma paar aastat. Oksad muutusid mustaks ja ei jäänud üle muud kui ära lõigata. Praegu ei saa arugi, et alumine osa oleks vahepeal oksatu olnud.

    ReplyDelete
  16. No nii, kitsed. Nemad on vist ühed kõige suuremad kurja tegijad. Ok, jänesed on ka. Aga kitsed oskavad peavalu valmistada nii aednikele kui ka metsakasvatajatele. Tavaliselt nad ju söövad nooremaid ja mahlakamaid osi, aga, et siis nüüd nii kohe. Eks siis nälg oli suur. Peate heina tegema hakkama. Ma ise olen selle peale mõelnud, et tuleks varuda, et siis aega ajalt kuhugi eemale neid söömiseks panna. Siis peaks ka nad vähem aias "maiustamas" käima.

    ReplyDelete
  17. Kas palmiteemat ei annaks kuidagi märksõna abil kokku koondada? Kahjuks kaob mul selle artikli juurest alates järg ära, kuidas karuspalmide kasvatamisega edasi sujus.

    ReplyDelete