4. MÄRTS

Kui eile hakkas pimedaks minema, oleksin tahtnud mõnelt targemalt küsida, kas ta teab, millal see õhtu võiks ükskord tulla, sest siis pidi lumesadu järgi jääma. Meil sadas küll vähemalt südaööni.
Aga sellist hommikut nagu täna, annab kaua mäletada. Külm oli küll, tervelt -14,2C, aga sellist sillerdust, sädelust ja sära, päikesepaistet ja kerget härmatist, mis kõik kokku silmi ei luba lahti hoida, pole küll ammu olnud.
  Ega eilsel sajul ka midagi viga polnud, kõik on rahulik, valge ja puhas. Ja polegi tark magajalt poole une pealt tekki ära kiskuma hakata. Vastupidi, enne ärkamist on uni veel nii vajalik ja magus, et tulebki end soojemalt sisse mähkida, pirtsaka kevade tulek on taimedele alati raske olnud.
Meie korralikel traktoristidel oli jälle öö läbi tööd.
Lohkudesse vedas tuul lund paksema kihi

 tõusudel oli see õhem

aga kokku tuli teda juurde ikkagi väga palju. Aias on kogu kiht ühtlaselt ühekõrgune, mõnel pool paistavad puud ikka ka välja, mõnes kohas pole latvugi näha. Lumele kõndima on muidugi äärmiselt riskantne minna, sissevajunult üksi vist hangest välja ei ronigi.