Friday, September 16, 2011

:)

Meile on sõbrad toonud kingituseks igasugusemaid taimi- paljasjuurseid ja juurdunuid, lehelisi ja okkalisi, õitsvaid ja õiteta, sibulaid, risoome, mugulsibulaid ja pistoksi. Neid on olnud pottides, kotikestes, karpides ja kastides. Olen kingitusi istutanud, ümber potistanud, pikeerinud, maha pannud.
Täna hommikul ulatati mulle aga midagi hoopis erilist, selline kaunis pärlendav puuoks. Armas ja nutikas:) Aitäh!

6 comments:

  1. ja veel kui tervislik! :)
    ilust rääkimata,

    ReplyDelete
  2. Pildil täitsa ilus, aga 100% mitte minu taim ja täielikult mittetervislik, juba kübegi mahla või õli mingis mikrohaavandis läheb mädanema.

    ReplyDelete
  3. Mul on kusagilt uduselt meeles, et neid pannakse mõnel pool koos oksaga sügavkülma, aga milleks see hea on, ei mäleta (kratsib kukalt).
    Ilus on ta küll ja talvel hää.

    muide, väga lahe (loe- muhe) postituse pealkiri :)

    ReplyDelete
  4. Ma olen see sügis 2x oksa koju toonud, aga külmas ruumi pole, siis olen kohe väikeste maniküürkääridega marjad ära kaksanud. Aga muidu räägivad, et külmunud oksalt on hea marju ra korjata.
    Üldiselt ma neist hapu-õlistest marjadest ei hooli, aga arstirohuks võiks natuke ikka olla.

    ReplyDelete
  5. Mulle just sellised imeliku maitsega marjad meeldivadki, sidrunväändik samuti ja ma olen nõus küll neid iga päev peotäies sööma. Oks oli puu suurune ja sellist sügavat mul pole, tuli ta samuti ikka ära puhastada.

    Mis nüüd tervislikku või mittetervislikku puutub, siis eks see ole paljuski ka individuaalne asi, mina nt ei talu absoluutselt siilkübarat, kohe mitte mingil kujul, aga astelpajuga on edukalt ravitud isegi gangrenoosset haavandit, tulemust nägin oma silmaga.

    ReplyDelete