Sunday, August 15, 2010

NÄDALAVAHETUS LÕUNAOSARIIKIDES

Reedel oli kuum. Kohe väga. Enne hilisõhtut eriti õue ei kutsunud. Mitmed korrad piserdas vihma, aga mitte märkimisväärselt. Õhk muutus aina raskemaks ja lämbemaks. Saabusid põhjaosariiklased.

Laupäeva varahommik. Temperatuur 24,2C ja kraadiklaasi näit aina tõusis. Keskpäevaks oli leitsak talumatu, tohutu niiskus, temperatuur veidi üle 29C. Ei tea kus äkitselt ilmunud tugev tuulepuhang lõi uppi terrasilaua. Muuhulgas purunes mu lemmikkohvikruus. Ümberringi hakkas kõmisema, sadas üsna korralikku vihma. Kauge külaline saabus juba hingatavama õhu ja oluliselt madalama temperatuuriga. Kõmin ei lakanud, veidi välkus ja üks eriti kõva kärgatus peletas kõik nõrganärvilised õuest tuppa. Järgnev tugevam sadu oleks seda niikuinii ju teinud. Maa sai jälle korralikult kasta

Tänane varahommik, ilus, parajalt jahe. Istusin terrassil ja äkki märkasin, et eilne keskmise tugevusega tuul oli veidi korrastanud tormijärgselt üsna sasitud metsviinapuu-aktiniidia kangast ja sinna kujundanud Vana-Rooma raidkuju stiilis aiavana, kes silmitses kogu me aeda ja tegemisi mõtlik-tõsiselt.


Keskpäevaks oli kuumus jälle muutunud talumatuks, umbseks.
Saabusid lähemalasuvad külalised.
Jälle kõmises igas ilmakaares. Tuul muutus tugevamaks kella 14 paiku, umbes kella 15 ajal muutus üksikud iilid juba väga maruliseks. Aga see oli lihtsalt tavaline väga tugev tuul. Olles üle elanud eelmise pühapäeva, ei saa seda enam kuidagi tormiks pidada kuigi ka seekordne murdis kenakesti puid. Mõtlesin, et nädalavahetusteks on ilmal kujunemas mingi imelik jõhkravõitu traditsioon. Kohe hakkas sadama üle 2 tunni kestnud paduvihma. Elekter vilkus paar korda ähvardavalt. Nüüd õhtul lugesin, et õige torm jäi meist seekord siiski põhja poole.
Kell 16 kadus elekter. Sõnumi selle kohta saatsin 16.02. Mu telefon on ühesuguse sisuga saadetisi pilgeni täis. Tõsiseid elektrikatkestusi oli maakonna väga paljudes valdades.
Õnneks sain toidu valmis just mõni hetk enne seda.
Ma ei mäletagi enam, millal ma katsin lauda meie kolmele lapsele korraga. Ühe-ja kahekaupa on neid küll õnnestunud kõiki üpris tihti või vahete-vahel näha, aga sedaviisi olid nad koos küll väga ammu. Vaatasin neid ja mõtlesin- kui lühikese jupikese oma elust nad tegelikult saavad koos elada ja olla.
Kõiksugu sebimist ja sahmimist oli terve nädalavahetuse harjumatult palju ja ja kogu see sagin meenutas mingit väga ammust aega. Kõik see oli väga ilus ja armas ja võiks korduda veidi tihedamini.
Lapsukesed sõitsid õhtul laiali:(
Elekter saabus seekord nii nagu lubati, kella 19-ks:)
Kohvil pole enam endist maitset:(
Homseks lubatakse meie maile tavapärast kuumust ja äikest:(

10 comments:

  1. Jagub teile ikka seda äikest ja vihma! Aga see on küll tore, et kõik lapsed korraga kodus olid teil. :o)

    ReplyDelete
  2. See on hea, et seekord suurem möll teist mööda läks. Netist võis lugeda, et seal Virumaal oli ta jälle kõvasti möllanud ja tuuseldanud.
    Meil siin ei olnud tuulepoegagi, vihmast rääkimata. Järjekordselt peab tõdema, et see Eestimaa on ikka üks hiiglama suur maa küll :DD

    Aga need hetked, kui kogu pere koos on - need on nii väärtuslikud, eriti kui need nii harvad on. Kuigi minul lapsed alles väikesed - nu hää küll, üks juba vägisi tahab suur ja iseseisev olla - on see nii harv, kui kõik neljakesi saame koos olla. Pubekas on lihtsalt lennus kogu aeg - ja varsti sõidab ta jälle kaugele kooli.

    ReplyDelete
  3. Tore kui pere koguneb! Muidu teil ongi seal liiga rahulik!

    ReplyDelete
  4. Olin ka nädalavahetusel poolteist päeva lõunaosariigis, aga alles pühapäeva lõunapaiku saine Otepäl paar vihmapiiska, temperatuuriks näitas mõlemal päeval 33 kanti.
    Kodus oli ka natuke eile hommikupoole sadanud.
    Eesti on ikka suur - kui minul oli 10 sm allapoole tuhkkuiv, siis paar km kaugemal sõbranna kartulivagude vahel oli vesi triiki.

    ReplyDelete
  5. Sa olid siis Otepääl natuke liiga vara - sealkandis murdis jälle puid ja sadas korralikult.

    Täna hommikul oli paks-paks udu, kogu maa aurab ja jälle on t juba 31,5

    ReplyDelete
  6. Meil oli eile täiesti talutav töötemperatuur, üle 23 suurt ei tõusnud.
    Ja perekogunemised on vahvad.

    ReplyDelete
  7. Huvitav, et meil on tihedad udud olemata. Öösel kella 2 ajal oli veel 24 kraadi piires, rohi täitsa kuivja maa lausa õhkas sooja, täna hommikust saati pime pilvealune, ilma vihmata, aga jaheda tuulega 22 piires. Ja mitte ei saa aru kuskohast tuul puhub - keera end mis ilmakaarde tahes, ikka vuhiseb kuklasse :D Ei tahtnud järvelegi sõitma minna, mossitan toas ja sorteerin lõngakaste

    ReplyDelete
  8. A Otepäl võisime olla (kell oli natu enne nelja) vast peale tormi, taevas oli üpris tume ja kõikjal loigud, aga sooja 30 ringis, või vedas ja jõudsime enne tormi sealt minema. Sealt edasi oli kogu teekonnal saju jälgi näha kuni meie külani, kus olevat enne lõunat äikesepilv üle läinud paari sajuhookesega ja elekter kadunud

    ReplyDelete
  9. Ärkasin öösel korraks ja käisin õues, paks udu ja hommikuks polnud see hajunud. Öösel oli päris veider tunne, et kas nii jääbki või?

    Pere koos on tore, eriti kui harva kokku saadakase ja noorematel pole põhjust enam nägeleda ka :D
    august on ikka üks ilus kuu, kui välja arvata, et elekter vaheldub - on, ei ole, on ... :DD

    kuuma enam ei taha, ei jaksa

    ReplyDelete
  10. aga hea, et need lapsukesed ikka nõndamoodi mitmekesti käivad vahel. ja et neile meeldib te juures ja omavahel. ja üldse :)

    ReplyDelete