Istuda võib kõikjal - trepil, puunotil, terrassil, murul. Kõige parem on seda siiski teha pingil. Väikeses aias pole palju vaja. Suures aga pole neid kohti ja pinke kunagi piisavalt. Muidugi võib kergeid istmeid aeg-ajalt ju ka ühest kohast teise tõsta, aga selle tarimisega võib kaotsi minna nii mõnigi oluline hetk või hea mõte.
Ma olen enda aeda alati igatsenud üht vanaaegset pinki. Sellist nagu kunagi olid linnade parkides, bussi-ja raudteejaamades. Mitte mingi nostalgia pärast, nad lihtsalt olid väga mugavad ja toekad. Aga pole ma kuskilt enam leidnud neid jalgu-käetugesid.
Sel suvel saime osta veidi teistsuguse olemisega malmist jalad. Parajalt paksud tammeplangud ootasid pööningul oma aega. Mees mõõtis, lõikas, hööveldas ja lihvis. Kui konstruktsioon oli enam-vähem paigas ja vaja oli parajaks lõigata ka pingi parempoolne ots, kutsus ta mu sellele enne istuma. Pildilt ei paista, aga seljatoe kaar on pingil päris mõnus. Istusin ja vaatasin ja mõtlesin. Miks peavad kõik istmed olema ühesugused ja sümmeetrilised ja kuidagi iseenesest olin asetanud käesolnud kohvitassi pingi pikematele laudadele. Arvasin, et ehk neid ei peagi sealt ära lõikama. Mugav ju. Nii saigi.
Sinine? Sinine seepärast, et see on aias üks tänuväärne värvus, kui pole vaja, et asi domineeriks üle peamise. Üle lillede, puude ja põõsaste. Tumesinine sobib kõigi värvidega, sulandub kõige paremini ümbritsevaga ja kaob sellesse.
Selline on siis kerge kiiksuga uus pink. Nüüd ootab ta oma kohale toimetamist. Aga ta on nii raske, et üksi teda ei liiguta. Tõstmiseks on vaja kaht meest.Veel on vaja üht pinki. Sellist nagu olen igatsenud.
ähh! ilus pink ju!
ReplyDeletepeab vist ainult peale passima, et keegi sinna otsa peale ei istuks :)
a miukest pinki sa igatsed? ;)
Tegelikult on sinine maja ja sinised aiadetailid ikka väga vahvad ja joonistuvad aiast kenasti välja igal aastaajal. Meie kollase-punase majaga sinised asjad kahjuks ei sobi. Ja vanema generatsiooni vaimse tervise huvides ma ei saanud värviga väga tembutada...
ReplyDeleteSuper! Ma olen kah sellist toekama seljatoega pingi järele vaadanud, kuid tänapäeval müüakse kõikjal vaid mingeid väikesi, kergeid ja seetõttu haledana näivaid pargipingiversioone. Iseasi, kas ma sellise korraliku ja toekama jaoks raha raatsiks välja käia, kui ette peaks sattuma.
ReplyDeleteAga need kerged nikatsid pole ka sugugi odavad, pigem hoopis kallimad. Samas saab edukalt ära kasutada ju ehituse ülejääke.
ReplyDeleteSelle pingi üleskaalumiseks peab küll üliraskekaallane olema. Igatsusest kirjutasin ju pikalt-laialt:)
Täitsa sehv pink! Kahju kohe, et Lõuna-Eestisse see aasta asja pole, muidu tuleks ja istuks ka seal natuke
ReplyDeleteõmh, a maisaand ikka aru, miuke see siis peab olema :)
ReplyDeleteMa ka ei saand aru.. sa kirjutasid ju, et VEEL on ühte pinki vaja, nohh, etnagu lisaks sellele värskele sinisele.
ReplyDeleteA teitel sääl aias varsti änam muut nigut ei saaki, kui vaid istu ja istu. Oleks siis veel iga pingi kõrval veike maasikapeenar või kirsivõsa... Koos vahukooremasinaga.. Vohh, oleks alles elu. :)
No mis? Unistada ju ikke võib? :D
Mõnus ja toekas pink! Ja laheda kiiksuga.
ReplyDeleteMina teen laudu, mida aias minu arust pidevalt napib, Sina jälle pinke :DDD
ReplyDeleteAga minul tekib tühje pargipinke vaadates mahajäetuse tunne, kuigi pilt ise suure puu all olevast pingist meeldib väga. See pink ka, ükskõik kuhu ta panna :)
Väga lahe pink!!
ReplyDeleteVaat´ kui erinevalt inimesed asju näevad. Kui mina vaatan pingipilte või pinke, siis mulle tunduvad nad kõige kutsuvamate esemetena:)
ReplyDeleteteddy:)
13 ja reede kustutas mu kommentaari nagu niuhti :D
ReplyDeleteMulle meeldivad ka sedasorti pingid, mis on toekad ja arvestavad istuja seljaga. Vahin neid ja kui saan, siis ka pildistan.
Eriti tore on see, kuidas kohvitassi jaoks ruumi jätsite! Insenerimõte :D
või siis peenemalt väljendudes disain :D
Hästi unistatud ja hästi tehtud!