TARKUS TULEB TASAPISI :D

Mitu päeva järjest oleme külalisi vastu võtnud ja eks see jätkub veel terve augustikuu, sest nii mõnedki kuupäevad on juba broneeritud:). Kohe mitte ei saa aru, mispärast me sel aastal nii nõutud persoonid oleme.
Aga seetõttu polegi nii väga olnud mahti oma aeda väga kriitilise pilguga vaadata, aga täna tegin seda kohe mitmest küljest. Ja ausalt, päris häbi hakkas. Millist kaost me siis ikka näitame? Mõned kohad on ju üsna korras ja näevad head välja, aga .... nii nagu mul üks tuttav ütleb enda aia kohta, puudub kontseptsioon:). Mingi suur segapudru, aga mitte aed. Kõik on segi, kuskil on tühjad kohad ja mitte midagi enam kuskile ei mahu.
Mees niitis pea terve päeva, aga mina mõtlesin sel ajal tarku mõtteid:). Ja kui me siis ükskord kokku saime ja maha istusime, tuli välja, et me mõtted on juba mitu päeva liikunud samu radu pidi. Meie endi päevaliiliad on üsna nukralt kuidagi aia taha jäänud. Mitmel korral oleme mõelnud, et nad oleks vaja aeda ümber istutada, aga alati on seganud nii aja- kui ruumipuudus. Ja ka lähitulevikus pole lootustki neid kuskile paremasse paika panna, sest kõigepealt on vaja ju peatselt saabuvad iirised ära panna. Ja ega need pole ainukesed, selgub, et mul on neid veel oodata:)
Aga välja mõtlesime - päevaliiliate jaoks tuleb hoopiski uus istutusala. Noh, eks sinna mahub siis veel üht-teist, sest päris monokultuurseid peenraid peale hostade, me ei tee. Ja et me nii ühel nõul olime, siis vedasime juba vooliku maha. Saab päris suur lahmakas- umbes paarsada ruutmeetrit. Loomulikult läheb see kõik katte alla ja hakkab välja nägema nagu hostapeenar. Mürgitame selle juba järgmisel nädalal ja siis läheb sinna veel rohuhake peale. Istutama ja katma hakkame järgmisel aastal. Aga kui uusi taimi säärase tempoga lisandub, siis isegi osaliselt veel sel sügisel. Ja vana istutusala jääb siis teiste püsikute ja iiriste päralt. Nii, et järgmiseks aastaks ma rohkem projekte välja ei hau:). Aga kus siis tarkus on? On ikka. Kui on võimalik teha enamvähem hooldusvabu istutusalasid, siis tuleb neid ka teha, mitte toppida taimi üksteise kukile.

Tegelikult oli mul kavas ka aediirised veidi teisiti grupeerida ja vaja oleks olnud mõnd sorti ka teistele lillesõpradele jagada. Oma rumaluse pärast ma seda teha ei saa. Õitsemise ajal oli asi lihtne ja selge ja nüüd seisan nende puhmaste juures ja ei saa aru, kus täpselt mingi sort asub - lehed ju neil puha ühesugused. See tähendab, kui midagi on aias rohkem kui 5 sorti ja nad asuvad üsna lähestikku, peavad neil juures olema nimelipikud. Nüüd võib mõni inimene mõelda, et ma ei raatsi lubatud sorte anda, aga nii see pole. Sest veel hullem on jagada lilli valede nimedega.

Juba paar päeva on mul hirmsasti ühe otsingu juures vaja seda internetis asuvat venekeelset klaviatuuri. Tean, et Hiline pani selle lingi kuskile ja oma arust ma isegi panin ta endale favoriitidesse. Aga mida pole, seda pole. Kunagi varakevadel ma neid favoriite korrastasin. Kas ma siis kaotasin ta ära? No mitte ei saa aru. Pool päeva otsisin siis seda tema blogist. Tagantjärgi on nii mõndagi postitust väga huvitav lugeda, eriti kommentaare. Naersin vahepeal suure häälega, nii, et mees võis arvata, et mulle on kuumus halvasti mõjunud. Aga mida ma ei leidnud, oli see klaver:SSS No vot. Nii tähtsad asjad tuleb favoriitides panna absoluutselt igasse kausta ja võibolla veel kuhugi seivida. Paluks abi, Hiline!