EI JÕUA JÄRGE PIDADA. EI JÕUA

Aias sünnib asju iga päev nii kohutava kiirusega, et pea käib ringi. Vaatan tänaseid 83 fotot ega oska valikuid teha. Hea küll, okkalised jätan selleks korraks kõrvale, varjuaia elu ehk samuti. Kolmiklilled tulevad omaette edaspidi. Täna alustanud kuldkingad ka. Aga ülejäänu?
Ilupildid? No nemad peavad ikka olema.
E.m.a aias kasvanud ja siis ka juba täies kandeeas `Sügisjoonik` on veel praegugi täiesti elujõuline puu

J.Kivistiku`Veiniõun`. Seda puud tasub kasvatada kavõi ainult õite pärast, aga tema mahl...! Ma ei ole eriline õunamahla austaja, aga nende tulipunaste õunte oma on võrratu. Parajalt hapu, vürtsikas ja õige pisut magus, üldsegi mitte õunamahla sarnane.

Veel üks rikkalikult roosavahune õunapuu. Üsna tagasihoidliku roosakaspunase õievärvusega verev õunapuu (Malus niedzwedzkyana)

Peale õunapuude on teistelgi puudel, millega uhkeldada. No kuidas sa siis ei pane neid siia ritta.
Punane leeder (Sambucus racemosa) on üks igavene rämpsupuu. Ta kasvas siin aias võsastunult samuti enne meid. Küll oleme me teda maha saaginud ja juurinud, aga kuskile on ta ikka oma seemne poetanud, et ikka ja uuesti päevavalgele ilmuda. Pillub küll oma oksi maha ja külvab sinna, kus tal sugugi asja pole, aga õied on tal ju ilusad :)

Või siis Meserva iileks (Ilex x meservae)? Meil olid tema sordid `Blue Angel` ja  `Blue Prince` Saime nad just juurutatud paljasjuursete pistokstena ja päris kasvukohale neid istutada veel ei saanud. Pistsin nad siis enda pisikesse paljunduspeenrasse, kus tegin endale pistokstest ja pistikutest taimi. Istusid seal mitu aastat ega liigutanud end kuskile poole, ühel talvel üks neist hukkus. Äkki hakkas allesjäänu nii kiiresti kasvama, et teda enam hõbevahtra alt kätte ei saanud ja sinna ta jäigi. Õitsenud on see vana põõsas mõned korrad elus üksikute õitena, Tänavust õitsemist näen ma esmakordselt, kõik ta oksad on õites. Lihtsalt nii ilus, et on ilus. Ja kui ta ka veel viljuma peaks, siis võiks öelda küll, et mingi vanuse saabudes muutub ta kahesuguliseks.

Esmakordselt on tänavu oma punaseid küünlaid valmis näitama punane hobukastan (Aesculus x carnea) `Briotti` Taust on tal praegu kehv, sest veel on koristamata mahasaetud hukkunud pirnipuu `Pepi` oksarisu

Noor kollane hobukastan (Aesculus flava) veel õisi ei tee, aga ta on ilus juba oma kuldse lehestikuga

Ameerika pärna (Tilia americana) `Nova` suur läikiv leht peidab täismehe ka suure peo

Ma ei usu, et väga palju inimesi sellist kaske tunneb. Kuidas teda siis mitte näidata? Must kask (Betula nigra) `Shiloh Splash`

Mõnel puul pole õisi vajagi. Parukapuud (Cotinud coggrygia) `Royal Purple`

ja hoopis ümarama lehega `Golden Spirit`

Õitsevad või on just-just puhkemas
Suureõieline õisenelas (Exochorda x macrantha) `The Bride` esimesed õied

väga peene lehestikuga suur läätspuu ( Caragana arborescens) `Lorbergii`

Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Roseum`, rahvakeeles "lumepall" on homme-ülehomme üleni valge

Sargenti lodjapuu (Viburnum sargentii) `Onondaga` on eelmisest hilisema õitsemisajaga, aga lisaks väga huvitavale õisikule on ka ta lehestik üks suur vaatamisväärsus. Pisike põõsake on praegu kuni trimmerdamiseni liiga rohus, aga küll me ta sealt välja päästame.

Sirel (Syringa x) `Marie Franches` õrnilus õis

Pargipoolelt tagasi aeda jäid teele mägisibulad. Ka neid on selle postituse jaoks liig palju, aga `Hart`, lihtsalt köitis pilku :)

Eks meil ole peale muude aias ka muud kraami. Üks mu lemmikuid, tagasihoidlik ja õrn kevadfloks e. kanada floks (Phlox divaricata)

Karukell (Pulsatilla vulgaris)` Papageno` keerab alati pildistamise ajaks selja, aga ta on ka niimoodi väga huvitav

Tulpideta pole me ka. Loomulikult on juba ära õitsenud kõik varaste sordirühmade sordid ja ka botaanilised tulbid on lõpetanud.
 Ma pole väga suur leegiga tulpide austaja, aga mõni neist võib ju aias ikka olla.

Hoopis paremad on minu arvates põnevate värviüleminekutega sordid nagu `Artist`

Päris minu maitse on aga rohelised tulbid nagu `Deirdre`  Tulpe on veelgi, aga see postitus on isegi juba hiigelpikk.

Üks väga vana-vana nartsiss. Täidisõieline poeedinartsiss

Käes on pojengide aeg

ja mäele on meil kujunemas lilleniit

Olgu siis lõpuks veel üks ilupilt :)

Meie pisike toidusalu on ka täitunud. Lisaks varem külvatud porgandile-tillile-salatile jms, on eile maha istutatud tomatid, kes hüüdsid juba kõvasti appi ja kapsad, niipalju kui mul neid alles jäi. Miski neile tänavu ei meeldinud. Täna on maha tipitud kurgid, kabatšokid ja kõrvitsad. Ma ei kasvata neid kunagi ette, minu arvates kasvavad nemad kohe kohale külvatuna palju jõulisemad, peale tärkamise kasvavad nad nädalaga ettekasvatatuile järgi. Eks see ogoroodina-jutt peab ka peatselt tulema. Millal, seda ei tea, niigi on ootel väga palju sellist, mis on väärt omaette postitusi.
Harakapaar leidis endale huvitava koha pesa ehitamiseks. Tänavu on see kõige käidavamas kohas kasvuka taga kõrge pirnipuu otsas :D. Kui neist mööda minna, istuvad nad seal hiirvaikselt ja kui selja pöörad, algab kibekiire askeldamine. Ja ega kogu materjal, mis pessa tassitakse, sinna pidama jää:D. Sodijapaar selline. Hoiaks nad vaid mu herned ja etiketid paigal.

IKKA LEHTPUUD, MÕNED ÕIED JA PAAR ANOMAALIAT

Kuigi palju puid on juba mõnd aega suveriietuses, jätkub ka veel hiliseid pidulisi, kes alles tõmbavad oma uhket rüüd üll.
Hariliku vahtra  (A.platanoides) `Crimson King` lehestik sädeleb hommikuvalguses, puhkab keskpäeval pisut ja hakkab hõõguma päikeseloojangul

Laialehine pärn (Tilia platyphyllos) `Gold` muutub iga päevaga aina jumekamaks.

Kenasti talvitunud Põhja-Ameerika idaosast pärit ilusa haabitusega harilik humalapuu (Ptelea trifoliata) seab end peatselt õitsema. Rahvapäraselt kutsutakse kodus teda kolmiklehiseks humalapuuks. Oma nimetuse on saanud ta nii oma kolmetiste lehtede kui humala järgi lõhnavate viljade järgi.

Ilusa läikiva, veidi kaselehti meenutava  lehega valgepöök (Carpinus betulus) tunneb end samuti hästi

Veidi külmaõrnaks peetav sile äädikapuu (Rhus glabra) on samuti hästi talvitunud. Meil ta külmakahjustusi saanud pole, aga juurdekasvu ka eriti pole. Tema kevadine lehestik jääb muidugi sügisesele kõvasti alla, aga värvi aiale lisab ta sellegipoolest.

Väga suurt rõõmu tunnen ma nende kahe puu talvitumise üle. Mitu aastat igatsetud ja lõpuks päris suure puuna saadud tulevikus tõeliseks obeliskiks kasvav harilik pöök (Fagus sylvatica) `Dawyck Purple` on kenasti kodunenud.

Sama võib öelda ka ginko (Ginko biloba) `Fastigiata kohta. Mõlema ilusa puu eest lehvitused Aavikuemandale.

Ka tänavu saadud 3 suurt lehtpuud alustavad lehtimist. Nii suuri ja nii paljasjuurseid puid me polegi varem istutanud. Neil on nüüd kohanemiseks ees terve suvi
Harilik tamm (Quercus robur) `Timuki`

Kaks sambaks kasvavat harilikku pärna on tänavu võrreldes teiste pärnadega veidi hilisema pungade avamisega, aga eks nad on ka kannatada saanud.
`Aurea` hetkel veel kuldset ei näita

ja `Fastigiata`

Maakia tänavuse lehtepuhkemise magasime maha, aga ega vapper printsessipuu temast oma huvitava tulemisega maha küll ei jää. Ülemised pungad on puul veidi kinnisemad, aga sügisel tekitatud alumised on juba poikvel. Puu on ka tänavu hästi talvitunud.

Põõsarindel on lood siiski paremad, kui esialgu paistis. Eile sai küll maani maha lõigatud nipponi enelas `Arnold`, aga, et ta kipub veidi metsistuma, on tema seemikuid veel mitmes kohas. Kahju on mul kenasti tiigi poole kaarduvast Thunbergi kukerpuust `Green Carpet`, aga ta oli ka juba 16-aastane. Nii, et imestada pole midagi.
Üle  kahe meetri sulakulda. Kuldsõstar (Ribes aureum) lihtsalt peab aias olema. Et ta nii ilus on, tuleb ikka vist ka teised dekoratiivsed liigid ära tooma :)

Mõlemad õisenelad on korralikult talvitunud. Pildil kobar-õisenelas (Exochorda racemosa) `Niagara`

Mägi-võlupõõsas (Fothergilla major) on tänavu kui ime

Küll mulle meeldivad grööni kailu ( Ledum groenlandicum) `Compactum` käbikujulised õiepungad

Lubasin õisi :)  Kivilast väljatõstetud padjandfloks tunneb end pargis suurepäraselt, las laiutab

Mesimurakas (Rubus arcticus) on hakanud jõudsalt paljunema

Ameerika kevadvõhk (Lysichiton americanum) hakkab ometigi kattelehe varjust ka oma õisikut näitama.

Harilik lehvikleht (Mukdenia rossi)  on kevadel ülitagasihoidliku olemisega

Küll alles lõhnavad

Valge tiibpojeng (Glaucidium palmatum) `Album` alustamas

Tänavune suurüllatus. Vahel juhtub ka nii, et ise ei teagi, kes kõik aias kasvamas. Vaatasin seda hiinaõit ( Saruma henryi) kui suurt mõistatust, õnneks oli tal etikett olemas. Ja õit tõotab ta ka.

Karulauguväli alustab õitsemisega

ja  korsika pojeng (Paeonia corallina)  samuti. Aga üks ülivarane jõudis nii ära õitseda, et me nägime vaid tema pudemeid.

Sirelite värvumise aeg on üks ilus aeg

Mõninkord võib mingitel seletamatutel põhjustel taimedel tekkida normist erinevaid väga põnevaid kõrvalekaldeid. On selles süüdi ilmastik, ebasobivad talvitumistingimused, mehhaanilised vigastused või midagi muud, ei osatagi täpselt seletada.
Tähtmagnoolia (Magnolia stellata) õitseb tavaliselt enne lehtimist. Tänavu muutusid ta õiepungad ilma, et oleks avanenud pajuurbade sarnasteks karvasteks moodustisteks ja üks pung paistab veel lehekaenlast tulemas. Pole just igapäevane nähtus

Täiesti erakordse trikiga sai hakkama põõsaspojeng (P. suffructicosa). Pole see moodustis pärit õiepungast, aga tal on olemas mõned õieosised (moondunud, väljaarenemata emakas) küll. Mis temast edasi saab, eks vaatame.

Okaspuude näitamiseni ma alles jõuan, aga, et kollane mänd (Pinus ponderosa) kasvatab värvilist käbibuketti näen ma küll esmakordselt ja seepärast lisan ma ta huvitavate kõrvalekallete rivvi.

Isetekkeline. Kogu inimesele vajaminev kevadvägi on end ühte kohta kokku seadnud-karulauk, naat ja nõges :) Võta aga vikat ja viska kogu kupatus potti lihale seltsiks :D

PUITTAIMEDE KEVADPIDU

Pool maid on läbi, õnneks on ka suurus kuumus selleks korraks otsa saanud. Kägu kukub väsimatult vist ööpäev läbi, ööbikud laksutavad, rukkirääk jõudis samuti krääksuma hakata. Hommikuti äratavad oma valjude huigetega sookured, väikelindude ja toonekure mammad istuvad pesadel. Hein kasvab meeletu kiirusega ja taimede arengule on suur kunsttükk järele jõuda.
 Mai esimene pool oli sisutihe. Lisaks talgutele ja muudele kohtumistele, jõudsime kolmapäeval  kolmandagi reisi Järvseljale teha, et endakülvatutele lisaks mõned tomatitaimed tuua. Aga ma ei saa aru, kuidas sinna pidevalt tekib niipalju uut ja huvitavat, et pooltühja autoga mitte ilmaski tulema ei saa. Autotäiestki on veel vähe, järele on puid-põõsaid veel nii mõnedki tulemas.
 Kõigele vaatamata püüan ma mingi korra oma päevikumajanduses luua, eks neid läbisegi siia-sinna postitusi tuleb küll ja veel.
Puittaimed on ilusad igal ajal, aga lehtpuud ja põõsad on kõige huvitavamad kolmel korral. Kevadel lehtimise ja õitsemise ajal peavad nad oma kevadpidu. Suvel on nad oma rohelusega varjuks ja kaitseks ja heaks fooniks igasugu kirevale kribu-krabule. Sügisene värvumine on muidugi nende tippaeg ja talviste härmas võrade ja okste ilu paneb hinge kinni.
Puude-põõsaste hulk on meil suur ja nende mahutamiseks oleks vaja terve suve vaid nendest kirjutada, Kuigi ma igatseks seda, et koos oleks kõik ühe perekonna erinevad liigid. aga kahjuks liigutavad nad end nii pika aja jooksul, et mul pole kannatust neid kõiki järgi oodata. Ja kui nii, siis peaksin neile kõigile ka kuupäevad juurde kirjutama kuipalju keegi teisest aeglasem või kiirem on. Aga see poleks enam päevakajalise päeviku teema.
Seega teen mingi valiku neist, kes hetkelt huvitavamad. Aga kindlasti pole see lehtpuudest viimane postitus.
Peagi roheliseks muutuvad lehed on paljudel puudel kevadel värvilised. Eriti kaunilt hõõguvad punakas toonid loojuvas päikeses.

Meie omad kodumaised 4 kaseliiki on väga ilusad ja neist isegi piisaks ühe aia tarvis. Aga kase perekonda kuulub veel veidi üle 30 liigi ja hulk vorme, kes enamasti kõik kasvavad ja talvituvad meil kenasti. Kuidas siis neist loobuda, kui suur hulk neist on meilgi liikvel.
Kirde-Aasiast pärit kivikask (Betula ermanii) võlub eelkõige vanemas eas kestendama ja rulluma hakkava koorega. Ka tema iga-aastane õitsemine on rikkalik. Väga vastupidav ja vähenõudlik puu.

Punase tamme (Quercus robur) õitsemine on huvitav. Olen varemgi kirjutanud, et meil on neid puid 2, kuid käituvad nad täiesti erinevalt, ka tõrud pole neil sarnased ja erinev on ka õitsemine. Ehk saan ma ikkagi kunagi selgust, kas tegu on erinevate kloonidega või kasvab meil aias hoopis veel mingi liik.

Hariliku tamme lõhilehine vorm (Q.robur) `Fennessii` on oma õied peitnud huvitavate lehtede varju

Saarvaher (Acer negundo) on õitsemise ajaks moodustanud huvitava tuustaka :)

Harilik pöök (Fagus sylvatica) `Purpurea Pendula` on kevadel tõeline naljatilk, arusaamatust sasipuntrast saab suveks uhke punane kuhik.

Muidugi ei saa ühelgi kevadel rahulikult mööda vaadata harilikust toomingast (Prunus padus). Millegipärast ei paista tema suured lõhnavad õiekobarad pildilt huvitaval kombel eriti välja.

ja tema sordist `Colorata`

Sama rikkalikult kui toomingad õitsevad igal aastal ka toompihlakad. See õisi täis põõsas on toompihlakatest vast kõige ilusam-  lamarki ehk vasktoompihlakas (Amelanchier lamarckii)

Sirelitest on tänavu kõige virgem kirjulehine sirel (Syringa aucubaefolia)

Minu kevadine põõsapaanika oli pisut enneaegne. Mõned põõsad on küll vaja noorendada ja välja- vahetamisele läheb ilmselt kukerpuudest minu lemmiksort `Green Carpet`, aga kõik teised on tasapisi ellu ärganud ja lehte jõudnud minna.
Kevadel tundus, et ka soolapuu (Halimodendron halodendron) pole meil talve üle elanud, aga ta hukkunud tüvest kasvav noor oks on jõuline ja korras ja ega me ta tüvegi veel maha võtma ei kiirusta,

Tuul on teist päeva väga tugev. Kuumus on küll alanenud, aga päike paistab päev läbi ja taevas on ühegi pilveta sinine. Nüüd õhtul tõmbus ta hallikaks ja loodetavasti jõuab ka meile esimene tõeline kevadine soe vihm. Need eelmised külmad padukad meenutasid mulle pigem hilissügist.
Ja kui sadas või oli keskpäeval liiga kuum, nokitsesin ma valmis säärased asjad.

Kogu ilus mai esimene pool päädis lustaka sünnipäevapeogia. Ikka jätkuvat õnne õnnelikule ja säravale perenaisele oma unistuste teokstegemistel.
 Mida rohkemat veel võiks kahelt nädalalt tahta :)
Ka okaspuud on end liigutama hakanud. Neist ja muust juba edaspidi.