TUNDED versus TEGELIKKUS

Ametlik kokkuvõte jaanuarist 2013 väidab, et möödunud kuu oli külmem paljude aastate keskmisest. Norm olevat -4C ringis, nüüd olevat keskmine olnud-5,2C. Need paar külma päevakest mälus küll nii karmid ei tundu, pigem meenub kõigepealt aastavahetuse mitmepäevane vihmasadu ja ka kuu lõpupäevad olid kuidagi väga virila olemisega.
 Homne küünlapäev löövat talve südame lõhki ja selgroo pooleks. Ehk tõotabki järjekordne mitmepäevane kuulõpu sadu, mis maa jälle pooleldi paljaks võttis, talve lõppu. Mine tea, mine tea. Aga tegelikult seda ma siiski ei usu, küllap tuleb veel mitu päris pikka külmalainet. Eile ütles üks tuttav, et sajab mingit pläuskat :) Ma ei tea täpselt, mis see küll olla võiks, aga sedamoodi on mitu päeva välja näinud küll.
Numbrite vastu siiski ei saa. Kui oli külm kuu, siis oli külm kuu, mis siis, et see pisut arusaamatu asi tundub. Sademeid olevat küll paljude aastate keskmisest vähem olnud. Lund tõesti, aga vihma oli küll ülearu, teda jagus kõikjale ja ilmselt tegi ta ka nii mõnelegi taimele üksjagu liiga.
Nii pikalt kui kohe lõppevas jaanuaris ei mäleta ma küll härmatist näinud olevat. See looduse ime ja ilu püsis üle 2 nädala ja niisuguste puude nautimisest pole küll võimalik isu täis saada. See pole tunne, vaid tegelikkus, fotod jäädvustavad kuupäeva.
 Proovigu keegi öelda, et paju on kraavikalda puu. Leinaremmelgas (S. x sepulclaris) on üks ilusamaid lehtpuid nii suvel kui talvel

Täna paistis tunnikese päikest. Aed magab veel, aga ta on vist kergelt ringutama hakanud. Kuigi see vettind maailm eriti õue ei kutsunud, jäi mu pilk korraks puudele peatuma. Algul mõtlesin, et mu nägemisega on midagi lahti, aga tõesti, tõesti, maailm hakkab värve muutma. Hõbepaju (S.alba) `Gold` on nii erksas oranžis rüüs tavaliselt märtsi algul, ka kontpuude varred on juba erepunased.

Pildistasin puid kaugelt ja lähedalt, praegu on hästi näha, kes ja kus kääre vajaks. Keerdoksalisel pajul `Ural2` on nii mitmedki oksad üsna ripakil.  Enne mahlajooksu lõppu terariistu siiski kasutada ei tohi, võrade korrastamine jääb aega, kui puud lehes.

 kased on üleöö võtnud tuntavalt punaka jume

ja see väga erilise kujuga pihlakas ongi punakas-hallikaspruunide tüvede taustal juba selgelt roheka haloga.

Nii, et pole midagi nii pime, kole ja kõle kui tundub. Tegelikult hakkab aias üht-teist juba toimuma.

MIRJAM, UUUUU...

KÕIGE KUUMEMAD SÜNNIPÄEVATERVITUSED SÜDATALVISTEST MÄGEDEST !

HÕBESÕRAKE VALGETIKANDIMAAL

Nii ongi, meie tänane mitteametlik külmarekord -28,4C. Hea, et termomeeter salvestab madalaima näidu, sellise külmaga keerasin mina lihtsalt teist külge. Lõunaks on külma järel vaid -14,6C.
 Päikest täna pole, pole ka sädelust. Härmatis muutub aina paksemaks ja aed aina valgemaks ja vahusemaks. Tardunud ilu.  Puittaimed on külma eest hästi kaitstud. Tuul ei liigu, autod ei sõida (meie oma ei läinud käimagi), linnud ei lenda, suitsud tõusevad otse üles. Vaikus hakkab kõrvadele.
Kui ma seda looduslikku valgetikandit imetlesin, märkasin äkki puude vahel üht valget taguotsa. No päris julge oli selles pühapäevases rahus aeda hiilida. Pisike koputus pani aga tegelase kõrvu kikitama.
Mis siis on? Hollandi jalaks `Jacqueline Hillier` on mulle alati väga hästi maitsenud.

 Kui ma sedasi okste varjust piilun, ei näe mind ju keegi

 Kas te jätate juba selle koputamise

 tuleb vist astuma hakata

 mõtles Hõbesõrake

 Kallakul on lumi nii paks

 lagedamal on elu lihtsam

 kuna erilist ohtu pole, võib vahepeal ka rahulikult kõndida

 Heh, võrgud!

 No on alles kitsipunnid, ise söövad soojas toas ja siit ei antagi midagi ihaldusväärset kätte

 eks peab siis mujalt midagi suupärast vaatama

PÄIKESEPÄEVAD

Päikesepäevad tõesti, neid on nüüd kohe ridamisi olnud. Kogu ümbrus särab, sätendab, sillerdab. Valgus veikleb hõbevalgelt, roosakalt ja sinakalt. Sõnadesse seda panna ei saa. Kõike peab ise nägema ja kogema ja hinge kinni hoidma, et seda vaikust ja lumma kuidagi ära ei lõhuks. See õrn ilu tundub nii habras olevat.
 Täna käinud külaline ütles, et nii kui meie teele ära keeras, sattus ta kohe päris isemoodi talve. Sellisesse tõelisse. Jube ilus on! No mis teha, kui eestlane niimoodi räägibki :)
Täna mõõdeti Jõgeval selle talve ametlikuks külmarekordiks -28.7C ja Jõhvi jäi tast vaid paari nullkomaga maha. Aga neid mitteametlikke kolmekümneid oli ka üksjagu, siinsamas lähedal ja kaugemalgi. Meie päris külmapoolusel veel pole, kõige madalam näit täna vaid -23.9C, kogu päev püsis -17C.
Kummaline mõelda, et täna püstitati veel üks ilmarekord- Sidneys +45.8C. Ausalt, ma eelistan  kodumaist krõbedat miinust sellisele kõrvetavale, küpsetavale, tapvale õudusele.
Ma olen küll mõelnud ja öelnud, et enam neid pitsipuid ei pildista, aga mitte ei saa seda lubadust täita. Täna säras päikeses valgena vaid meie aed. Kõik, mis sellest väljapoole jäi, oli tardunud sinkjasse jäisesse uttu.

 Kitsede õhtused ringmängud on kenasti lumele jäädvustunud

 Talvised valguse-varju mängud loojuma hakkavas päikeses.

Jube ilus on. Ja väljas on õudselt hää :D. Minu poolest võiks selline vaatepilt püsida kevadeni.

TUULEST JA TUISUST, PÄIKESEST JA KÜLMAST JA...

  Neljapäev alustas tuisu ja sajuga, öösel undas ja mühises, reedeks keeras aga juba nii korralikud tuurid üles, et peale valge möllu muud nagu ilmas polnudki. Külma oli küll vaid -9C, aga vinge tuulega tundus see olevat vähemalt -90C :). On ikka olnudki nii, enne katab, siis külmetab. Sadu ja tuisk tõid lisaks senisele 10-15 cm-le aeda juurde vähemalt 25 cm lund, tuisukuhjatised on poolemeetrised. Traktor sõitis meie juurest läbi 6 korda, nüüd liikle kui laia kiirteed pidi.
Laupäeva hommik äratas päikesega ja teda jätkus kohe terveks päevaks. Lumi sätendas kõigis vikerkaarevärvides, õhk sädeles. Kalliskivimaailm. Päev läbi külma -15C, tuulevaikus. Mõnusalt karge õhk ja päike lausa sundisid pikaks ajaks välja.
Õhtul kuulsin kõrvalt huvitavat ilmateadet- homse ilmaga ei juhtu midagi hullu, vaid Lõuna-Eestis võib t langeda alla -20 kraadi :) Nii hull kui Valgas- 26,1C polnud hommikul tõesti, meie kraadiklaas näitas vaid -22,9C, päeva peale õhk soojenes märgatavalt ja nüüd õhtuks on sest külmast järel vaid -9C. Numbrid on vajalikud ja nüüd on neid ka üksjagu üles tähendatud, aga  tänast päeva ei suuda nad siiski õigesti kajastada.
Kui poleks okaspuid, tunduks, et maa ja taevas on üheks saanud.

Õhk väreles ja valgus muutus iga hetkega. Valge taevas muutus sinisemaks,  hõbedasemaks, hallikamaks ja seejärel jälle valgeks. Härmatist olen ma ju palju näinud, aga pole ta mitte kunagi ühesugune. Imeliselt lummav ja mingil moel endasse imav, on ta aga alati. Just mõtlesin, et kui nüüd kuskilt puude tagant mingist  muinasjutust pärit tegelased välja piiluksid, elakski nagu raamatus. Tegelikkus on siiski kordi ilusam kui illusioon.

Ja ega polegi vaja mitu korda soovida ega päevi unistada.

 Kui kõik ihaldusväärne on võrgus, siis sobivad maiustamiseks ka iirised

 Ja ära loodagi, et nad Sulle oma pahategusid tehes silma vaatavad, täiesti süüdimatult keeratakse pidevalt ette taguots ja nositakse rahumeeli edasi.

Pisike koputus muutis nad valvsaks ja enne lõplikku põgenemise kapakut oodati kõige pisemat ja vist ka kõige näljasemat ontlikult järele.

Nirki nägime ka. Algul tundus, et lumi hakkas kitsal ribakesel liikuma. Kui poleks neid pruune kõrvaotsakesi ja musti nööpsilmi, polekski aru saanud, et tegu on loomaga. Silkas vilkalt edasi, kaevus korraks lumme, tõusis püsti ja lidus kiiruga jälle edasi ja nii mitmed korrad kuni jõudis lehtla põranda alla. Ju ta seal talvitub. Teda ma kahjuks pildile ei saanud, sest polnud, millega pildistada :) Üks peaks meil ka terrassi all elama või on ta lihtsalt oma elukohta vahetanud.
Päev on juba rohkem kui kukesammu pikem.
Kuukingad õitsevad
Teine sidrun kasvatab kõhtu.
Austraalias on südasuvi ja metsatulekahjud.

UUE AJA LAUL

 Aega mul veel pole, aga hädasti on vaja kirja panna aastavahetuse mõtted ja ilmaelu olud, enne kui need ununevad.

Oli kord ilus laul- juulikuus lumi on maas.
Tänasesse ta ei sobi. Uus aasta tekitas hoopis sobilikuma - näärikuul kevad on käes :)
Mitte ei saa aru, mis juhtus nii kenasti kohale jõudnud talvega ja mispärast ta nii virilalt kõvera näo otsustas ette tõmmata.
25.detsembri lõunast hakkasid veed vulisema ja tegid seda 3 päeva järjepannu. 40cm paksusest lumest jäi järele 10cm paksune märg kiht, aiateed ja kohalik kruusatee meenutavad  siiani hea kvaliteediga peeglit. Temperatuurinäidud käitusid kui kiiged -7C - 0C ja siis teisele poole kuni + 6,1. Veest oli muidugi veel vähe, enamuse ajast puhus ka tugev tuul. Me puud pole veel kuigi suured, aga vihin, kohin, mühin ja undamine meenutasid küll pigem paksu metsa ääres, kui et lagedal elamist. Iilingutevahelised pisikesed vaikusehetked olid puhujale vaid kergeks hingetõmbepausiks, et siis veel raevukamalt jätkata.
Korraks isegi tundus, et talv on tagasi tulemas, sest kuigi teed ja rajad lirtsusid, näis kerge härmatis ja puutumata lumi 28.12 valge ja puhtana.

Asjatu lootus. Vihma-ja lörtsisadu kestab vana-aasta õhtust väikeste vahedega siiani. Talvemaastikud meie mail meenutavad pigem märtsi lõpu koleaega kui südatalve. Lumi on kui maale heidetud katkine kaltsuräbal. Hekile heidetud koidest puretud pitssalli on samuti keegi ära koristanud. Tuisu kokku kuhjatud hanged veel püsivad mingite kühmukestena, aga need asuvad kõik vales kohas.
Uusaasta tervitus oli tänavu säärane

Viinamarjad, hortensiad, hostad, kaktused on paljad, puud-põõsad alasti ja märjad, igihaljad püsikud vettinud olemisega.
Kõik puha selle süü, et eelmistel talvedel inimesed siunasid nii külma kui paksu lund. Nüüd pakutakse meile hoopis midagi muud ja me võime vaid mõelda, kumb variant see ikkagi parem on. Tahad, ei taha, aga rahul tuleb ilmselt kõigega olla. Aga ma tunnen südamest kaasa neile, kes oma aiad jõudsid hoolikalt ja korralikult katta. Kunagi ammu-ammu sarnasel talvel püüdsin ma taimedelt eemaldada kokkuvajunud, vettinud, hallitama kippuvat, pooleldi külmunud katet, lõhkudes ja rikkudes sellega hulga taimi. Tollest aastast saati ma ei kata enam mitte kedagi ja taimekaod on võrreldes kaetud aedadega olnud hoopis väiksemad, võiks isegi öelda, et tühised.

Hommikuti on päris huvitav kuulata rähnide ja harakate, ei tea täpselt, mis stiili modernset muusikat meenutavaid vestlusi. Väikelinnud, kes tuulisel ajal kuskil varjus kössitasid, tegutsevad vilkalt ja häälekalt nii maas, puus kui sööginõude juures.

Sidrun kasvatas end aastavahetuseks korraliku suurusega viljaks. Maitse muide oli tal tunduvalt vürtsikam kui poe päritolu sidrunitel, lõikepinnalt lausa voolas mahla. Oma on ikka oma :). Teise, saagi lõikame ilmselt jaanipäevaks.

Täna öösel on sadanud pisut lund, eile hommikust peale püsib tihe udu, t varahommikul +0,1, keskpäeval 1,2C. Üks hea tuttav ennustas, et lund rohkem ei tulegi :( Mille järgi ta seda arvas, ei tea, jahimeeste saladused.  Mina ütlen, et kuu lõpust või vähemalt veebruari alul on päris pikalt korralik pakane.
Nojah, põllumehed loevad tibusid sügisel, iluaednikud teevad seda  kevadel. Elagu meie! :)

Täiendatud kell 22.06. Alates kella 18 sajab jälle vihma, t hetkel +2,8C. Et seda vett ka niipalju sinna taevasse mahub.

HEAD UUT AASTAT!

KUI SÜDA SOE JA MÕTTED HEAD, 

SIIS KÜLLAP TULEB AASTA HEA.

ON KÕIK JU SU ENDA TEHA SEE,

MIS OOTAB UUEL AASTAL EES!