Homne küünlapäev löövat talve südame lõhki ja selgroo pooleks. Ehk tõotabki järjekordne mitmepäevane kuulõpu sadu, mis maa jälle pooleldi paljaks võttis, talve lõppu. Mine tea, mine tea. Aga tegelikult seda ma siiski ei usu, küllap tuleb veel mitu päris pikka külmalainet. Eile ütles üks tuttav, et sajab mingit pläuskat :) Ma ei tea täpselt, mis see küll olla võiks, aga sedamoodi on mitu päeva välja näinud küll.
Numbrite vastu siiski ei saa. Kui oli külm kuu, siis oli külm kuu, mis siis, et see pisut arusaamatu asi tundub. Sademeid olevat küll paljude aastate keskmisest vähem olnud. Lund tõesti, aga vihma oli küll ülearu, teda jagus kõikjale ja ilmselt tegi ta ka nii mõnelegi taimele üksjagu liiga.
Nii pikalt kui kohe lõppevas jaanuaris ei mäleta ma küll härmatist näinud olevat. See looduse ime ja ilu püsis üle 2 nädala ja niisuguste puude nautimisest pole küll võimalik isu täis saada. See pole tunne, vaid tegelikkus, fotod jäädvustavad kuupäeva.
Proovigu keegi öelda, et paju on kraavikalda puu. Leinaremmelgas (S. x sepulclaris) on üks ilusamaid lehtpuid nii suvel kui talvel
Täna paistis tunnikese päikest. Aed magab veel, aga ta on vist kergelt ringutama hakanud. Kuigi see vettind maailm eriti õue ei kutsunud, jäi mu pilk korraks puudele peatuma. Algul mõtlesin, et mu nägemisega on midagi lahti, aga tõesti, tõesti, maailm hakkab värve muutma. Hõbepaju (S.alba) `Gold` on nii erksas oranžis rüüs tavaliselt märtsi algul, ka kontpuude varred on juba erepunased.
Pildistasin puid kaugelt ja lähedalt, praegu on hästi näha, kes ja kus kääre vajaks. Keerdoksalisel pajul `Ural2` on nii mitmedki oksad üsna ripakil. Enne mahlajooksu lõppu terariistu siiski kasutada ei tohi, võrade korrastamine jääb aega, kui puud lehes.
kased on üleöö võtnud tuntavalt punaka jume
ja see väga erilise kujuga pihlakas ongi punakas-hallikaspruunide tüvede taustal juba selgelt roheka haloga.
Nii, et pole midagi nii pime, kole ja kõle kui tundub. Tegelikult hakkab aias üht-teist juba toimuma.




































