TUULEST JA TUISUST, PÄIKESEST JA KÜLMAST JA...

  Neljapäev alustas tuisu ja sajuga, öösel undas ja mühises, reedeks keeras aga juba nii korralikud tuurid üles, et peale valge möllu muud nagu ilmas polnudki. Külma oli küll vaid -9C, aga vinge tuulega tundus see olevat vähemalt -90C :). On ikka olnudki nii, enne katab, siis külmetab. Sadu ja tuisk tõid lisaks senisele 10-15 cm-le aeda juurde vähemalt 25 cm lund, tuisukuhjatised on poolemeetrised. Traktor sõitis meie juurest läbi 6 korda, nüüd liikle kui laia kiirteed pidi.
Laupäeva hommik äratas päikesega ja teda jätkus kohe terveks päevaks. Lumi sätendas kõigis vikerkaarevärvides, õhk sädeles. Kalliskivimaailm. Päev läbi külma -15C, tuulevaikus. Mõnusalt karge õhk ja päike lausa sundisid pikaks ajaks välja.
Õhtul kuulsin kõrvalt huvitavat ilmateadet- homse ilmaga ei juhtu midagi hullu, vaid Lõuna-Eestis võib t langeda alla -20 kraadi :) Nii hull kui Valgas- 26,1C polnud hommikul tõesti, meie kraadiklaas näitas vaid -22,9C, päeva peale õhk soojenes märgatavalt ja nüüd õhtuks on sest külmast järel vaid -9C. Numbrid on vajalikud ja nüüd on neid ka üksjagu üles tähendatud, aga  tänast päeva ei suuda nad siiski õigesti kajastada.
Kui poleks okaspuid, tunduks, et maa ja taevas on üheks saanud.

Õhk väreles ja valgus muutus iga hetkega. Valge taevas muutus sinisemaks,  hõbedasemaks, hallikamaks ja seejärel jälle valgeks. Härmatist olen ma ju palju näinud, aga pole ta mitte kunagi ühesugune. Imeliselt lummav ja mingil moel endasse imav, on ta aga alati. Just mõtlesin, et kui nüüd kuskilt puude tagant mingist  muinasjutust pärit tegelased välja piiluksid, elakski nagu raamatus. Tegelikkus on siiski kordi ilusam kui illusioon.

Ja ega polegi vaja mitu korda soovida ega päevi unistada.

 Kui kõik ihaldusväärne on võrgus, siis sobivad maiustamiseks ka iirised

 Ja ära loodagi, et nad Sulle oma pahategusid tehes silma vaatavad, täiesti süüdimatult keeratakse pidevalt ette taguots ja nositakse rahumeeli edasi.

Pisike koputus muutis nad valvsaks ja enne lõplikku põgenemise kapakut oodati kõige pisemat ja vist ka kõige näljasemat ontlikult järele.

Nirki nägime ka. Algul tundus, et lumi hakkas kitsal ribakesel liikuma. Kui poleks neid pruune kõrvaotsakesi ja musti nööpsilmi, polekski aru saanud, et tegu on loomaga. Silkas vilkalt edasi, kaevus korraks lumme, tõusis püsti ja lidus kiiruga jälle edasi ja nii mitmed korrad kuni jõudis lehtla põranda alla. Ju ta seal talvitub. Teda ma kahjuks pildile ei saanud, sest polnud, millega pildistada :) Üks peaks meil ka terrassi all elama või on ta lihtsalt oma elukohta vahetanud.
Päev on juba rohkem kui kukesammu pikem.
Kuukingad õitsevad
Teine sidrun kasvatab kõhtu.
Austraalias on südasuvi ja metsatulekahjud.