Oli kord ilus laul- juulikuus lumi on maas.
Tänasesse ta ei sobi. Uus aasta tekitas hoopis sobilikuma - näärikuul kevad on käes :)
Mitte ei saa aru, mis juhtus nii kenasti kohale jõudnud talvega ja mispärast ta nii virilalt kõvera näo otsustas ette tõmmata.
25.detsembri lõunast hakkasid veed vulisema ja tegid seda 3 päeva järjepannu. 40cm paksusest lumest jäi järele 10cm paksune märg kiht, aiateed ja kohalik kruusatee meenutavad siiani hea kvaliteediga peeglit. Temperatuurinäidud käitusid kui kiiged -7C - 0C ja siis teisele poole kuni + 6,1. Veest oli muidugi veel vähe, enamuse ajast puhus ka tugev tuul. Me puud pole veel kuigi suured, aga vihin, kohin, mühin ja undamine meenutasid küll pigem paksu metsa ääres, kui et lagedal elamist. Iilingutevahelised pisikesed vaikusehetked olid puhujale vaid kergeks hingetõmbepausiks, et siis veel raevukamalt jätkata.
Korraks isegi tundus, et talv on tagasi tulemas, sest kuigi teed ja rajad lirtsusid, näis kerge härmatis ja puutumata lumi 28.12 valge ja puhtana.
Uusaasta tervitus oli tänavu säärane
Viinamarjad, hortensiad, hostad, kaktused on paljad, puud-põõsad alasti ja märjad, igihaljad püsikud vettinud olemisega.
Kõik puha selle süü, et eelmistel talvedel inimesed siunasid nii külma kui paksu lund. Nüüd pakutakse meile hoopis midagi muud ja me võime vaid mõelda, kumb variant see ikkagi parem on. Tahad, ei taha, aga rahul tuleb ilmselt kõigega olla. Aga ma tunnen südamest kaasa neile, kes oma aiad jõudsid hoolikalt ja korralikult katta. Kunagi ammu-ammu sarnasel talvel püüdsin ma taimedelt eemaldada kokkuvajunud, vettinud, hallitama kippuvat, pooleldi külmunud katet, lõhkudes ja rikkudes sellega hulga taimi. Tollest aastast saati ma ei kata enam mitte kedagi ja taimekaod on võrreldes kaetud aedadega olnud hoopis väiksemad, võiks isegi öelda, et tühised.
Sidrun kasvatas end aastavahetuseks korraliku suurusega viljaks. Maitse muide oli tal tunduvalt vürtsikam kui poe päritolu sidrunitel, lõikepinnalt lausa voolas mahla. Oma on ikka oma :). Teise, saagi lõikame ilmselt jaanipäevaks.
Täna öösel on sadanud pisut lund, eile hommikust peale püsib tihe udu, t varahommikul +0,1, keskpäeval 1,2C. Üks hea tuttav ennustas, et lund rohkem ei tulegi :( Mille järgi ta seda arvas, ei tea, jahimeeste saladused. Mina ütlen, et kuu lõpust või vähemalt veebruari alul on päris pikalt korralik pakane.
Nojah, põllumehed loevad tibusid sügisel, iluaednikud teevad seda kevadel. Elagu meie! :)
Täiendatud kell 22.06. Alates kella 18 sajab jälle vihma, t hetkel +2,8C. Et seda vett ka niipalju sinna taevasse mahub.
Sellist ilma pole ammu olnud. Just täna mõtlesin päikese peale. Kolm neli päeva vihma ...
ReplyDeleteTalviljakasvatjad olla rahul, sest lume alla sulamaa peale jäänud vili minevat hukka. Kas paregused ilmaolud enam head on, ei tea.
Norrakate ilmateade lubab nädala pärast meie kanti -18. Maa külmubb ära, aga kas see ka hea on?
Kevad näitab tõesti, mis saab.
Vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel? Kui ei ole siis seda millegi arvelt laename ...
ReplyDeleteseda siis sinu ajapuuduse jutu jätkuks! :)
Teil on korralikult ikka sulanud. Meil ilmselt meri hoiab stabiilsemat temperatuuri, üle +2 pole olnud ja lumigi enamjaolt alles.
ReplyDeleteEks kahjusid loeme jälle kevadel. Ja miks mulle tundub, et kahjusid kannatavad ainult need, kes mingeid taimi kasvatavad. Linnainimesel ju vahet pole, on maa sula või mis. Ise me seda adrenaliinilaksu tõenäoliselt vajame, ootame ja vaatame, mis saab. Ehk jääb ikka ellu? See vist ongi üks suur võlu ja ime, mille nimel elada ja kevadet nii oodata! Jõudu ja jaksu Teile!!!
ReplyDeletevahi värki! Sidrunisaak! Vahva! Ma külvan praegu hoolega pomelo seemneid ... naiivitar loodab ka saaki saada :D
ReplyDeleteMul on selline tunne nagu oleks novembri teine poole, selline pole veel ei talv ega ka enam sügis. Pimedam ka. Meil siin Pirital on ikkagi meri sooja andnud ja roheline oli uuel aastal kohe väljas, aastavahetusel hakkas ka kohe vihma sadama. Imelik oli vaadata kuidas inimesed vihmavarjudega väljas olid ja rakette lasid. Ja siis see jää, käi ringi nagu oleks jumpstükk püksis. Ja ikkagi kohati libised. Aga "murdepunkt" peaks kohe kohe ka tulema. Ma ei mäleta enam seda jaanuari kuupäeva, aga see oli minu mälu järgi natuke enne keskpaika, kus siis maa ja meri lõpuks ära on jahtnunud ja siis hakkab vaikselt ülessulamine pihta. Aga see on ka nihkega nagu külmumine. Ma siin vaatan dokke ja siin hiljuti oli üks seriaal nimega Orbiit. Seal seletati, et kuna meri jahtub nihkega, siis pööripäeval ei toimugi sellist külmumist nagu oodatakse. Ja soojenemine toimub ka jällegi nihkega.
ReplyDeleteNii, et ega see lumi ka taeva jää ja ju see varsti ikka tuleb. Aga pidagem seni siis vastu ja liikugem siis sellises kanges olekus, et ei peaks kukkuma.