:)))))

Seda sünnipäevaõhtu meistriteost vaadates tulid vägisi meelde ühe.... hmmm, lorilaulu sõnad

Su jalad ja su puusad
kui vanaema suusad
ja sellepärast armastan ma sind....

Õhtul oleks ta nagu kartuleid käinud võtmas,

aga hommikuks oli ikka puhtamad riided selga saanud.

Eile küll lumi sulas päris kenasti, aga täna on juba -5C ja ümbrus ikka valge.

MÖÖDUNUD AASTAL

samal ajal heegeldasin ma peale tööd sääraseid asju.
Ma eelistan üldiselt rahuliku väljanägemisega kodu. Aga jõulude ajal armastan ma igasugu kulda-karda ja kulinaid ja tulukesi ja tulesid. Ja neid peab kohe ikka palju olema. Võibolla vastukaaluks sellele kiiskav-lumivalgele akendest avanevale vaatele. Meie pole ju jõulude ja aastavahetuse ajal siin kunagi lumeta. Ka kõige lumevaesemal talvel on ikka midagi maas. Ja aknalaudadel ootasid lapsi ja Jõuluvana siis säärased päkatsid

Osa päkadest leidsid koha iga kingisaaja pakil.

Eks nad oota ka sel aastal.

8oI !!!!!!!!!!!!!

Jälllleeee!!!!!! Ma tõmbasin kuuma kohvi endale kurku, kui eile õhtul kõik pimedusse vajus. No oli tahtmine minna ja kuskil mõned aknad sisse visata. Või laseks ka kuskile mistandoligisedagaasi, aga kas ta ulatuks nende kõrgete peabosside valgusest säravate kabinettideni. Ja nende sarviliste lennutamine vist ei sobi ka praegusesse aega. Ssssa sssssinder küll!!!!


Aga tänane lauakoorem oli täpselt lubatud kellaajal kohal. Mehel ehitamise vunk sees, ei saa enam pidama:)))) Hea, et vähemalt väljas keegi veel valguse kallale ei asu ja õu on ka lumest puhtaks roogitud.

Aga selle lume ja puudega on nii, et need mütsakud siin lume all on mägimännid. Minust kõrgemad. No ma ei tea, kuhu ja mismoodi ma koputaks. Ja selle lumega on ka sedasi, et maha raputada saab seda, mis on kohev. Ja siis kui puid on mõned. Meil tuleb neid nulle ikka paar tükki ühekohalistele arvudele lisada. Praegune koorik on jäätunud ja oksad külmast rabedad, selle koputamisega võin ma hoopis selle, mis veel ise jõuab, päris ära murda. Ja kui ma seal kaelani lumes sumpaks, oleks mul kõrgemate puude koputamiseks vaja mitme meetri pikkust latti, mitte harjavart. Kui see varandus sealt puude otsast mulle pähe variseks, oleksin ma samasugune nagu need puud ja sulaksin kunagi koos nendega sellest ilust välja.

Midagi head oli eile siiski ka. Sain ühe pildi. See võttis mu algul tummaks, siis härdaks. Ja kui ma siis selle üle mõtlesin, ei tekitanud niipalju see pilt seda tunnet, kui teise inimese meelespidamine ja tahtmine rõõmu valmistada, Tuhat tänu!!!!

21. SAJAND????????

Eilne varahommik. Üllatus, üllatus! Jälle pole elektrit. No pole viga, varsti on valge. Aga kuidas siis nii etteteatamata? Vett pole. Saab hakkama, kaev pole kaugel ja lund on ka küllaga. Kiire kõne rikketelefonil - automaatvastaja teatab, et Tartumaa 5 vallas saab elektri korda kella 12-ks. Elame üle! Kahju ainult, et mu head kavatsused sünnipäevalast varahommikul õnnitleda on koos elektriga olematusse haihtunud. Lubatud aeg- ei miskit. Lemmiknumber 1343. Sattusin Põlvamaale, ka seal on paljud kohad elektrita. Kordusvalimine...kõik Tartus lõunasse jäävad vallad elavad kiviajas. Uus lubadus-16.00. No hea küll, pimeduse saabudes on vähemalt valgus olemas. Uhke pühapäevase prae jõuab ka veel ära teha ja pesumasina samuti käima panna. Nokitsesin niisama ja mees muterdas õues majale igasugu valguseid külge riputada. Hämardub, varsti on päris pime. Mida pole, on elekter. Kell 22.00 - on järgmine kiretu lubadus. Egas midagi- harjunud asi. Romantiline küünlavalguse kirjandusõhtu. Ja siis poole kaheksa paiku ta tuli. Jälle armsa kodutehnika kolinad, piiksumised, mürinad. Kustutasime küünlad, sättisime õigeks vilkuvad kellad.

Aga mis edasi järgnes, meenutas mulle kunagi isa räägitud anekdooti.
Eelmise sajandi algupoolel oldi kaugel Siberi külakolkas kuuldud, et pealinnas on mingi imeasi - elekter, millest keegi midagi täpsemat ei teadnud. Otsustasid siis vanataadid, et neist kõige auväärsemal tuleb pikk teekond ette võtta ja uurida, millega tegu. Kui papi siis pea kuu aja pärast tagasi jõudis, palusid uudishimulikud külaelanikud rääkida, mis on elekter. No " poidu po ulitze, ...... net, a potom kak dast.........!, poidu dalshe, opjat .......net, a potom, kak dast.......!" Saite aru? Meil algas samasugune ooper. Jälle pimedus, uuesti küünlad - valgus tuli. Kustutasime küünlad, valgus kadus.Nagu oleksid küünlad ja elektripirnid mingi nähtamatu nabanööriga omavahel seotud olnud. Tuli, läks, läks, tuli, jälle kadus, jälle tuli. Tõeline vahelduvvool.

Ma ei saa aru - viimasel ajal on nii palju torme olnud, et kõik puud, mis ikka veel liinidele langevad, peaksid ju ammu olema murdunud. Ja kas Eesti Energia seob neid katkenud juhtmeid kokku mingi mädanenud köiega? Terve eelmise sajandi pole olnud niipalju elektrikatkestusi, kui meil mööduva aasta jooksul. Selle ajaga oleks saanud kogu kõrgepingejuhtmestiku ja muud jubinad uute vastu vahetada. Sajandi ime, aga mitte elektrifirma.

Ja nii kogu õhtu süttisid ja kustusid tuled, käivitusid ja vaikisid kodumasinad. Silmad ei suutnud enam selle välkumisega kohaneda. Paar korda õnnestus ka internetti pääseda. Järsku vaatan, majaümbruse tulukesed ei sütti enam - põlesid läbi. Tõmbasin seintest külmkappide, elektripliidi ja muud juhtmed. Kangesti kippusid keelele lisaks eestikeelsetele ka need punktiiriga tähistatud venekeelsed kõige mahlakamad vandesõnad. Ja ausõna, ma tavaliselt ei vannu.

Pimeduses vilkusid traktorituled. Aina sahkavad. Ja selle lumel ei näigi lõppu tulevat. Ja mis lumi....? Õige puudele kaitseks laskuv lumi peab olema õrn ja hell nagu põsemusi, kerge ja kohev nagu udusuletekk. See vettinud märg rogusk aga on väiksemad okaspuud muutnud maa sisse vajuvateks lösutavateks mügarikeks ja suurtest puudest, kes oma oksi ei jõua enam rõhtsalt hoida, on saanud mingid imelikud pendulad ja sambad. Ja täna on -5C, see raske kasukas ei sula ka kuidagi. No kas kevadel on mu aed täis siis uusi haruldusi? Lehtpuudel on kergem.

Neil kolmel aianurgas kasvaval korea nulul peaksid küll lausa püstised oksad olema.

Ilusat jõuluootust kõigile. Tegelikult tahtsin pildile saada ka paju juures rahulikult nosivaid hõbesõrakesi. Küll vaikselt-vaikselt ust paotades, kuulsid nad selle siiski ära ja jooksid erinevates suundades laiali. Aknast vaadates oli pilt aga idülliline nagu vanadel postkaartidel.

PALJU ÕNNE, THELA

Palju, palju õnne!

Õnnelikud inimesed on terved, rõõmsad, energilised, tegusad ja neil on kõik, millest unistavad!

Küll veidi hilja, aga meil oli täna jälle elektrivaba päev.

UDU

Eile sadanud lumi ja akendest sissepressiv udu kallasid hommikul toad valgusega üle. Harjumatu. Võttis kohe silmi kissitama. Nähtavus on olematu ja see valge sein aina tiheneb. Esimese lumega on aga kohe ka külalised kohal. No ei tea ma, mis vitamiinid meil siin kasvavad, mida nad metsast kätte ei saa. Õnneks oli neid seekord vaid kaks. Eelmistel aastatel käisid nad siin kuuekaupa.

Ja ega nad koledat häält ja hirmutamist eriti ei karda. Paar sammu jooksnud, vaatavad nad igatsevalt tagasi - järsku õnnestub uuesti aeda saada. Udus on ju eriti julge hiilida.

Muide, tänases PM "Arteris" on rubriik - kodu jõuluseks :))))

JÕULUNI ON...

ainult 19 päeva. Kiire-kiire.
Jaa, ma ei tea, kas säärast Murphy seadust on, aga ajaga on sedaviisi, et kui sa oled tööinimene, siis nädal on pikk, aga puhkepäevad kaovad käest. Ja kui sa saad aastas kord selle kauaoodatud puhkuse, siis see möödub lennates. Aga kui sa ei pea tööl käima ja aega oleks nagu palju käes, siis pole sul tegelikult teda enam üleüldse.
Kiire-kiire. Mida põrgut! Kõiki asju siin ilmas ei jõua niikuinii ära teha ja kas üldse on vaja.
Väljas on päevad läbi pime - polaaröö on vist siia jõudnud.
Kiire-kiire!
Võtsin endale päris vaba päeva ja kui hästi läheb siis võtan veel paar tükki otsa. Hommik otsa kolasin internetis, avastasin päris huvitavaid asju.
Ja siis hakkas laia lund sadama, kohe valgemaks läks. Hulkusin ja logelesin kohe päris tükk aega õues.
Mis edasi. Läksin vanni. Ligunesin algul soolas, siis õlis. Ohh, mis ahvimõnu. Meenus, kuidas kunagi mingis telereklaamis üks noorik puhkis ja kiljus dushi all. Ei proovinud järgi teha, oleks vist väga totter olnud:))), laulsin küll:))). Siis võtsin raamatu ja shokolaadi. Palju shokolaadi- valget ja musta ja pähklitega ja kookoshelvestega...ja siis veel igasugu puuviljasid kah!
Õhtusöögi võtsin sügavkülmast, mul vahel on seal vanu ülejääke peidus. Päev ongi otsas. Vääääga mõnus oli. Õhtul sain esimese jõulukingi ka selle tegusa:))) päeva preemiaks.


Ja rääkigu nad mul seal ümber, mis iganes, ma kavatsen veel mõned päevad just sedasi elada.