VÄLJAS ON VEEBRUAR TÄNA

Aknast eriti välja ei näe, selle taga on külm vihmakardin. Taevas on mossis, pime ja pilves. Tuul tormab. Jääks ta ometi ükskord vagusi ja lihtsalt hällitaks puid ja kuivataks lirtsuvat pinnast, aga ei. Vingudes, vihisedes ja susisedes ei tea ta ilmselt isegi, kuhu ta jõudma peaks. Eriti jõhker on ta öösiti kolistades, mürtsutades ja keerutades sihitult ümber maja.
Juba pikka aega on ilm tõeliselt vastik. Ja juba pikka aega ei saagi enam aru, mis aastaaeg meil siis lõpuks on.
Ja siis on täna veel vastlapäev. Kui õige rada valida, saaks ehk päris pika jäise liu :). Ega me lumepuuduse üle ka kurta saa, on teist veel õige mitmes kohas :D. Vähemalt ei lähe meelest milline üks lumi välja näeb.

Soos näiteks

Aga küll samblikel on mõnus, neid kasvõi hammusta :)

Sibulike ninasid me veel eriti ei näe,. Mõnes kohas vedelevad veel need lumeräbalad ja osades kohtades on nad kergkruusa all. Aga roniv hortensia on küll õige pea lehes

Ja siis on täna veel luuvalupäev. Ei lubata ei tantsida ega midagi rasket ja kontimurdvat teha. Ma siis ettevaatuse mõttes pigem kirjutan. Kui viitsin, võtan vardad ka kätte või hoopis loen või teeks äkki ühe ilu-uinaku. Ühesõnaga, ei teeks eriti midagi. Vahel on laisk ka hea olla.