TALV MAHUTAB MÕNDAGI

Talvine aeg kulged kuidagi isemoodi. Päevad ja nädalad kaovad küll kiiresti, aga ometi mahutavad nad hoopis rohkem tegevusi kui suvi.
On aega imetleda ilusaid päikesetõuse ja -loojanguid, vaadata talve enda tulemisi, olemisi ja minemisi. Teha kõike seda, milleks vaid talvel on aega. Lugeda läbi suured raamatuvirnad ja vahel ka niisama laiselda. Ja kui sest viimasest küll saab, siis võib ka käed appi võtta.
Kui esimesed kudumid on omanikele edastatud, saab nad ka siia päevikusse salvestada. Mul tuli viimasel minutil pähe nad ka üle pildistada ja nii harutasingi juba kokkupandud esemed uuesti lahti.
Kõigepealt üks köhapeleti

Ega ma muidugi tea, kas meie pisike tšikk üldse soostub teda selga ajama. Ta on meil oma garderoobi suhtes väga nõudlik. Ja mitte keegi ei saa aru, millistest kriteeriumidest lähtudes ta neid valikuid teeb. Kui mingi rõivatükk preilile väga südamelähedane on, ei tohi seda ka uneajaks ära võtta ja kui miski ikka üldse ei meeldi, on muidu leebe ja armas, just kolmeseks saanud lapsuke valmis selle ka tualettpotist alla uhtma.

Siin üks pehme ja soe kallistus pealekauba:)

mis kaelas peaks umbes niimoodi välja nägema

Vanemad provvad ehk nii kapriissed pole. Üks seljapai ja sinna juurde samuti kaelatangid :)

Mina mütse ei armasta, eks nad ühed ajuahistajad on, aga mõned inimesed neid siiski kannavad. Ei oska ma teda kuidagi nii pildistada, et ta ilus jääks. Tegelikkus pole üldse kandiline ja tegelikkuses ei peaks ta olema barett, vaid hoopis säärane 30.aastate väike müts.

Ja siis mahutas kastike veel õlgadele kollase kolmnurga jahedamateks suveõhtuteks.

Ühele šikile mehel peaks selline asi päris kohane olema. See on küll ostetud, aga tegu on puhta kodumaise käsitööga

Kõiksugu kudumeid on veel üks portsjon, aga need alles ootavad oma aega.

Aastavahetusel kirjutasin ühest ettepanekust, millest ma ei saanud keelduda. Ja nii ma siis andsin reedel kirjastusele üle oma neljanda raamatu käsikirja. Las ta sisu praegu jääda...

Ilmajututa ei saa samuti. Talve teine tulemine oli ootamatu. Sääraseid üllatusi tekitab tänavu ikka öö.

Ja teda muudkui sadas ja sadas terve ööpäeva.

Kaks ilusat päikesepaistelist päeva lund ei viinud, kuigi nii puud kui katused tilkusid. Hangede asemele tekkisid munamaastikud.

Puude alumised oksad olid ikka veel raskes lumes.

Oskaks ta vaid end puhtaks raputada :)

Justkui sellest veel vähe poleks, sajab jälle mitmendat ööd ja päeva. Hommikusest teerajast pole varsti enam midagi järel

Eks me saame nüüd kõik selle sügisel saamata vee ja lume korraga kätte

Kevadet veel pole, külm, pori ja lumi pole mind kunagi mullas songima ahvatlenud. Külvideks on liiga pime. Vara ka.Kevad jääb vinduma ja nende ülekasvanud meetriste taimedega pole külmaga midagi peale hakata.

 Eks ma siis koon veel veidi.

Läbi on vaja uurida sõbra Mikk Sarve „Kuu“. Lugemist väärivat on veel muudki.

Ees on kohtumisõhtu V.Mikitaga ja mis peamine, järgnev afterparty sõpradega :)

Aga ilus on praegu, puudub vaid härmatis