HALL DETSEMBER

Kogu kuu on siiani olnud nii pime ja hall, et öö ja päev hakkavad sassi minema. Päriselt ka:). Ööd on lugemiseks, päevad tasapisi nokitsemiseks.  Mind see pimedus eriti ei sega, elekter aitab.
Midagi on sel ilmategijal sassi läinud. Ka kõige lumetumal ajal on tavaliselt mingi kirmeke valget maale laskunud ikka 13.detsembril. Tänavu oli asi nihkes ja hoopis järgmise päeva hommik tervitas meid sääraselt. Valge küll, aga ikka hämar ja udune. Ja nii külm, nii külm. Täna olid vahelduseks ööpäevaringsele +8C-le, öösel kõvad miinused :D. Tervel -3,9C, aga nüüd õhtuks keris termomeeter end jälle üles soojapoolele.

Tänaseks on see kõik kadunud, maailm on jälle roheline ja päev otsa säranud päike oli kui tõeline looduseime.
 Aed elab oma elu peamiselt puhates, kuigi vaatamisväärset jagub seal siiani.
Kaktused magavad, aga tänavu on nad oma astlad kuidagi eriliselt puhevile ajanud

Mägisibulad tunnevad end selle ilmaga sama hästi kui sõnajaladki :)

Hebe on üks tänuväärt taim, igal ajal triksis-traksis püsti

Varjuaia taldleht on kummaliselt kummuli

Vahelduseks on päris huvitav detsembri keskel korjata aiast päris kõigile külmadele vilistanud elus ja korras münti. Kahjuks ei tea ma selle poolkõrge väga tugevalt lõhnava ja tugevamaitselise taime päris täpset liigi- või isegi sordi nimetust.

Vanad puud kaunistavad end sammalde ja samblikega

Mitte ükski roosisort ei saa vastu talvistele kibuvitsadele. Rohkeõielise kibuvitsa väikesed viljad sätendavad vihmas kui pärlid.

Pajulehine tamm ei kavatsegi ilmselt enne kevadet end paljaks võtta

Järjest rohkem hakkavad värvuma ja mängima puude-põõsaste kaunid võrad

Kukerpuude oksad on praeguseks enamvähem paljad, nende vahelt piilub väga huvitava kasvukujuga Muhedikupapa lemmik-elupuu. Et see keskmine kitsas osa liiga kõrgeks ei kasvaks, on teda veidi madalamana hoitud.

Midagi on aias lagunemas. Kahju, need olid esimesed pingid, mile isa ja poeg valmis saagisid

Vähe sellest, et saetööd õues tehakse ja pakkusid varutakse, on nüüd üks leidnud tee ka esikusse :)

Ma ei tea, mida see tähendab või ennustab, aga kuigi päike on end kitsi näitama, on tal mitmel päeval jalad all olnud

Mulle detsember meeldib, olgu ta hall, roheline või valge. Pärast kiiret suve ja sügist on see esimene kuu, kus aeg hakkab vaiksemalt ja aeglasemalt kulgema.
 Mingit jõulupaanikat ega -hüsteeriat mul pole, seda enam, et kui tarvis, lubasid päkapikud sel talvel joosta kevadise pööripäevani tingimusel, et poekraami kingitusteks koju ei tassita. Nii olengi ma mähkunud igasugu lõngadesse ja sest soojast puntrast on end isegi arvuti juurde raske lahti rebida. Ma loen küll igasugu artiklitest, et ebameeldivate kinkide top-10-sse mahub igasugune endavalmistatud kila-kola ja kudumid, eriti soki-kindad sallid, aga ma ikkagi liigutan veidi vardaid . Nomaitea, mina jälle võtan kõige suurema rõõmuga vastu spetsiaalselt mulle mõeldes tehtud asjakese. Poekraami ostan ma ise, kui mul teda hädasti vaja on. Ma siiski vist tunnen häid sõpru ja neid kõige omamaid niipalju, et julgen arvata, et ma ikkagi mingitmoodi oskan just niimoodi neile rõõmu valmistada. Või tulebki hakata kõigile droone kinkima?
Kui nüüd täna külmkapp peale kolmanda restardi peaks korda saama, oleks elu päris lill. See on juba üle- nädalane saaga. Kui reedese tormi ajal korraks elekter kõikus, avastasime hommikul, ei külmkapi sügavkülma osa töötab, aga ülemine muutub järjest soojemaks kuigi vool oli sees ja kompressor töötas. Korraks saime ta korda, siis hakkas jant uuesti peale. Aitäh heale Ülole, kes andis veel ühe soovituse. Vaatame, kuis läheb, praegu tundub asi korda minevat.
Täna sain ühe väga huvitava pakkumise, millest ilmselt on raske keelduda :)
Ja kui head sõbrad ka aeg-ajalt sisse astuvad nagu eile, pole seda halli mitte kuskil.