AED AASTA EELVIIMASEL PÄEVAL

Täna varahommikul oli aed mähkunud tihedasse uttu. Külma oli olnud -11.6C.
Peale suurt pööret on päike meie vastu helde olnud. Ta on lõpuks ometi peidust ja oma pesast välja saanud. Päevad on muutunud peale pikka pimedat uskumatult valgeks.
 Udu hajudes ja päikesetõusu imetledes hakkas meie silme all aias sündima aastalõpuime.

See polnud illusioon valgest. See oligi valge, mis tuulevaikuses aina kasvas ja kasvas

Isegi igasugu rämpsutuustid rõõmustavad praegu silma

lehtede valgepits

Üleeile oli meilt samuti juba kaks külmaööd üle käinud, aga härmatist siis veel polnud
Kivi-imar tõmbas end külmaga krussi

Vinav lumeroos ei kaitse end külma eest kuidagi, ta üritab hoopis õisi lahti saada

Meie aasta tegu ehk armas piiga on kõik tormid üle elanud ja vaatab sügavas unes puhkavat aeda

Meil elab palju linde sh kolm liiki rähne. Ringi lendamas näeb nii suurt kui väikest kirjurähni ja ka roherähni
Ma ei tea, kelle töö see täpselt on, ju nad kõik kolmekesi toimetasid. Aga vist kogu aia käbid on ühte kohta kokku tassitud

Niiviisi talitab ainult rähn, ta ei noki käbi kunagi okaspuu otsast ja orava peidukohti nii avalikult ei leia

Nüüd, kus puud on lehitud, on näha, et ühe pajuga `Ural` on halvad lood ja rähnid muidugi aitavad söögi otsinguil teda lammutada. Õnneks on meil seda sorti puid mitu.

Tänane päike suutis mingil hetkel hõbeda muuta kullaks. Meist mitte kaugel nähti täna vikerkaart, meieni ta kahjuks ei jõudnud

ILUSAT VANA-AASTA LÕPPU!