SUVI LEHVITAB HÜVASTIJÄTUKS

See tänavune lahkuja käitus kui viimase peal ärahellitatud mürsik. Üks osa sellest ei meeldinud ühtedele, teine teistele inimestele, aga septembri üle ei tohiks küll keegi viriseda. Nii ilusat ja mõnusat kuud annab kaua mäletada.
Ka taimed käitusid sel suvel, kes kuidas. Peale niru talve olid küll hosta-, küll eiteamis-, paanikad. Meil said veidi kannatada suurelehised hortensiad ja kaktused, kes arvasid ülivarasel kevadel, et nüüd ongi nende aeg käes. Aga vaatamata vintsutustele jäid ellu kõik, õitsesid ja õitsevad, mis mühin. Tõsi, pisikese viivitusega.
 Sama võib öelda kõigi püsikute, nii madalate kui kõrgete, väikese-ja suureõieliste kohta, õitsemine on tänavu pikk ja rikkalik. Isegi aediiriste õitsemine oli kardetust palju parem. Siberlastest ei räägi üldse, nende jõgi on tihe ja kõrge kui müür, praegu ulatuvad lehepuhmikud mulle õlgadeni. Õitsemine oli omaette vaatepilt, pikk ja võimas.
 Kõreliiliatele aga kevadsuvel siiski miski ei meeldinud, nemad teevad alles praegu õiepungi, osa neist ei õitsegi.
Küll tundsin ma muret sõnajalgade pärast, kes mitte kuidagi ärgata ei tahtnud,  paar liiki jõudsin mõtetes juba mahagi kanda, aga oh imet, need magajad hakkasid lahti keerduma alles juuni keskel
Hoopis uhkelt on tänavu käitunud puittaimed. Kössitasid nad terve juuni  elumärkigi andmata ja kus siis hakkasid oma pungi paisutama ja kasvusid taeva poole sirutama.
Sitka kuusel pole varem ühelgi aastal nii pikki kasve olnud.

veidi lähemalt ka. Ta lihtsalt on nii ilus

Ega männidki kuuskedest maha jäänud. Rumeelia mänd on tänu ülipikkadele juurdekasvudele kaotanud oma tüüpilise tihekoonilise kasvukuju.

Ma vist mõtlesin välja, mis nendega toimus. Külm ja märg juuni andsid aega ärgata ja talvest kosuda. Järgnenud kuumus ja piisav mullaniiskus sundisid neid jõudsale kasvule ja seda nad siis ka tegid. Augusti alguse jahedus aga andis tõuke puitumise alustamiseks. Tavaliselt pika sügise puhul on oht, et nad jätkavad kasvamist kuni talveni.
Peitupugenud maakia pikad kasvud olid puitunud juba kuu tagasi

Ainsaks talviseks kaotuseks jäigi sinine habeõis, aga teda on nii paljudes aiaärides olemas, et  asendamine pole probleem. Teised hellakesed tunnevad end hästi. Juurdekasvud on ülikorralikud, trompetipuu näitas isegi õisi.
Seeneuputus on samuti lahkuva suve märksõna, neid on nii maas kui puus

Enneolematu herilastehordide invasioon. Ma pole varem eluski näinud, et nad oskavad kuidagi  isegi kõrvitsasse pugeda ja selle tühjaks järada. Siit lendas neid välja kümneid.

Uusi taimi? Oh, neid on palju, küll palju tagasihoidlikumalt kui eelmistel aastatel ja väga-väga valitult, aga ikkagi.....ahvatlused varitsevad ju iga nurga taga ja lõppu ei paistagi
Kuigi lubasin, et uusi projekte ei tule, siis vanad sabad oli ikka vaja likvideerida. Valmis sai varjuaia jätk. Kogu ala on taimestatud nii, et sinna enam väga palju mahugi. Mõne huvitava tundmatu jaoks leiab aga alati vajaliku ruumikese. Praeguseks on kogu varjuaed muutumas selliseks nagu ma teda ette kujutasin, lillepeenart ma sinna ju ei tahtnudki.

Teine murekoht oli kõrgete püsikute e. roikapeenar, kuhu hakkas aja jooksul sisse trügima muru

Päästsime servas kasvanud kõrrelisi, et nad paremini esineda saaksid. Paar päeva tagasi lõpetasime ta laiendamise, kuhu istutasime veel mõned, keda olime seni vaid kaugelt vaadanud. Vana kamara koorimine on päris ränk töö, aga seda oli vaja endise mullahunniku aseme tasandamiseks. Kokku kulus pisikesele platsikesele 2 päeva. Uuekesed on veel pisikesed, loodetavasti tekib rikkalikum mulje ehk juba järgmiseks sügiseks.

Vanemad olijad on tänavu nii kõrged, et ma tunnen end nende kõrval Pöial-Liisina :) Kõrrelisi peaks filmima. Ükski pilt ei anna edasi nende ilu, tuules hällimist, sahinaid-kahinaid ja  hüplevat valgusemängu.

Kobarpeade õievarred on tänavu tavapärasest madalamad, lurslilled aga tahaksid vist pilvi puudutada.

Ega makleiadki kehvemad ole

Nädala alguses avastasin, et teisel ringil on Meieri sirel `Palibin`

ja jaapani veigela `Dart´s Colourdream`

 Uitmõtte ajal sündinud pinklaprojekt sai endale eelmise nädala lõpus väärika ja hädavajaliku punkti- peremehe lebola. Ikka enda tehtud

Iseenesest kujunes meie aeda tühjale kohale uue nimega istutusala, minimännik. Eks ta praegu hõredake tundub, aga sisu on tal tegelikult uhke.

Viimase puu istutasime reedel. Puuiludus saabus Tšehhimaalt

Täna lõpetasime loojangu hakul kolmanda remonti vajanud koha. Pidime selle korda saama juba eelmiseks sügiseks, siis kevadeks, siis jaanipäevaks ja nüüd lõpuks on ka temaga asjad ühel pool. Aga suvejuttu ta ei mahu, pikema lugu tuleb isemoodi "aiast" juba sügisel :)
Kui näis, et aiaosad on lõpuks ometi valmimas ja korda saanud, siis äkki selgus, et üks hoolikalt puhtana hoitud koht on ootamatult täiesti käest ära. Mis imega oli sinna end massiliselt osi sisse seadnud, ei oska ma kuidagi välja mõelda. Asi on päris kohutav. Ilusast ja enda arust korralikult hooldatud kivipeenrast on äkki saanud ehtne häbinurk. Seda me vist sügisel enam ette ei võta. Päästmist ning headele sõpradele ärajagamist nõudvaid taimi väga hilja ka enam traumeerida ei taha, nad kõik ei pruugi nii hilist potistamist üle talve elada. Sügisel võib ju üsnagi ettearvamatuid vingerpusse varuks olla.
 Päris ausalt, laiskus hakkab ka peale tulema, mõne kuu võib ju pisut rahulikumalt võtta.  Ega siis tööst enne lund puudust pole ega tule. Hekidki veel pügamata, ees ootamas aia sügiskorrastus.
Midagi peab ju ka tulevikuks jääma, ma kavatsen sellele peenrale kevadel hoopiski uue näo anda. Kas me jõuame seda ise teha või tuleb abi paluda ja korraldada talgud, selgub.
Loomulikult ei koosne suvi vaid projektidest, tööst ja taimedest. Temasse mahub veel palju muudki. Mitu huvitavat sõitu ja üritust, kohtumised heade sõpradega nii külas kui kodus. Kõige olulisemaks oli aga palju ilusat aega koos kõige armsamatega.
Lihtsalt niisama olemiseks-vaatamiseks jäi samuti piisavalt aega. Mõnikord tuleb endalegi pai teha.
Suvi oli suurepärane, las tal siis minna.
Ma loodan ja usun, et esimene sügiskuu jätkub sama kaunina kui september.

Nüüd kuluks veidi vihma ära, sel nädalal on istutatud palju. Meie tegemiste kastemärg valvur :)

Täna hommikul ei uskunud ma oma silmi. Lugesin esimest jõululaada reklaami :D
Püüame ikka kõigepealt peatselt saabuvat sügist tervitada