PISIKE PÕÕSAJUTT

Põõsaid peab ikka aias olema. Kaitsevad nad nõrgemaid ja toetavad tugevaid. Tekitavad varju-ja valgusemängudega liikumise ja pingestatuse, oma olemisega annavad aiale mahu ja rütmi.
Põõsaid on nii-ja naasuguseid, neid võib kasvatada huvitava lehestiku või säravate või lõhnavate õite pärast. Minu arust on suurim väärtus neil, kes lisaks muudele headele omadustele õitsevad sügises, ajal, kui nappima hakkab uhkeldavaid püsikuid.
Osa sügisesi on juba varem näidatud.
 Hortensiatest olen ka tüdimuseni kirjutanud ja ega ma mõtlegi kõiki 35-t siin kirjeldama hakata.
Mõnest teeks siiski juttu.
Puishortensia `Annabelle` võiks ju päris uhke õitseja olla. Ilusad, ülisuured, ümarad õisikud säravad sombuses päevas kui helendavad kuud. Aga, et ma ei armasta lohakaid inimesi, et meeldi mulle ka lohakad ja lohmakad taimed. Ja `Annabelle´ on just üks neist. Kui talle tugesid ümber ei seaks, lamaskleks ta maas mitmel ruutmeetril. Ta püüab iga hinna eest ka tugede vahelt välja vingerdada. Ma pole veel otsustanud, kas tast loobuda või püüda lõikamisega teda seisukindlamaks muuta.

Lamanduvad ka suurelehised hortensiad, aga nende nõtked oksad teevad seda hoopis graatsilisemalt ega ole silmale halvad vaadata

Nende sortidest olen pikalt-laialt juttu teinud eelmistel aastatel. Talvitusid nad nagu ikka suurepäraselt, veidi liiga tegid neile mai alguse külmad, aga midagi hullu siiski ei juhtunud, kõik on kenasti elus ja kasvavad, mis mühin. Vaid õitsemine hilines pisut.
Hästi talvitus ja õitseb karvane hortensia ja ka tammelehise sort on kevadisest külmanäpistusest kenasti toibunud ja teeb korralikku juurdekasvu.
Ma ei oska öelda, kas selle suve ilmasinusoidid või mingid muud tegurid on suurelehiseid kuidagi mõjutanud, aga tänavu on nende värvused äärmiselt intensiivsed. Kõiki neid ma kordusena siiski näitama ei hakka.
Seeria `You and Me` sordid näivad tänavu täiesti ebamaistena

Seevastu `Magical Revolution Blue` on hoopis õrnemad toonid omandanud kui tavaliselt

aga `Forever-Ever Red` on nii intensiivselt punane kui ei kunagi varem.

Ainult `Luua Roosa` on sama puhas ja õrn kui tavaliselt

Aedhortensiad talvitusid kenasti nagu ikka. Aga mul on nüüd tunne, et neid on liiga palju aeda saanud, eriti neid, mis pikapeale roosakaks-punakaks hakkavad muutuma.
Lühemat aega aias elanuist ja esmakordselt korralikult õitsemist näitavaist meeldivad mulle kõige enam
`White Lady", kes siiani on jäänud valgeks

ja `Brussels Lace`, kes lõpuks ometi hakkab taastuma peale puukooli jõhkrat sügisest kännule lõikamist.

Suurim üllataja oli aga `Great Star` oma väga erilise kujuga ülisuurte liblikatega. Püsib see staar samuti siiani puhasvalgena.

Kõigi nende suureõieliste, säravate ja intensiivsete värvuste hulgas imetlen ma aga kõige rohkem ilusate, pealt veidi läikivate tumeroheliste lehtede, ilusa hoiaku ja veidi naljakate õisikutega tagasihoidlikku harilikku nutipõõsast.
Nii ta alustab

ja niimoodi jätkab.

Põõsasteta ei saa kohe kuidagi :)