Mulle meeldivad toalilled, aga ainult siis, kui nad on tõesti toas, mitte aknalaudadel. Kui neid potsikuid keegi sinna tekitada püüabki, siis ma aina kolin neid sealt ära. Mis teha, kui mul selline kiiks on :)
Aga kui kevad pähe ja südamesse jõuab, siis kaovad ka kõik mu põhimõtted ja oma esimestest külvatud seemnetest kasvavad taimed just aknalaual, sest ilma hea roheliseta pole võimalik korralikku, maitsvat ja hästi lõhnavat toitu valmistada. Maitsetaimed külvan varakult. Kui nad otsa lõppevad, teen korduskülvid.
Aedportulak. Inimesed tunnevad teda lihtsalt suvelillena, aga minu jaoks on ta kevadiste salatite suurepärane hapukas koostisosa. Ilus ka.
Basiilik lihtsalt peab olema nii maitse kui uimastava lõhna pärast. Kõik mu külvid on väga tihedad ja mõned sordid külvan ka segamini. Kui vahelt väljalõigatud taimed on kasutatud, lähevad ülejäänud kasvuhoonesse tomatite vahele. Siis ei ole karta, et tomatitaimed mingeid nakkusi endale külge korjavad.
Koriandrita ei saa samuti
ja rosmariin on mu köögis samuti kohustuslik maitsetaim
Tänavune kevad mulle meeldib. Till, põldkännak (lambasalat), lehtsalat ja spinat on kasvuhoones üleval ja üsna pea tarbimiskõlblikud. Esialgu hoian neil katteloori peal.
Karulauk kasvab suure mürinaga :) Kogu pärnaalune on roheline-roheline.
Tomat ja paksoi e. hiina lehtnaeris kasvavad ja kosuvad veel toas. Aga nemad pole aknalaual, vaid akna alla ajutiselt paigutatud vanal köögilaual.
Täna kolisin enamuse inglastest kasvukasse, sombune ilm oli selleks päris soodne. Esimesed, kes sinna said, pidasid katteloorikuhja all vastu ka -10C. Nad lihtsalt kasvavad mühinal ja ei mahu enam kuidagi lauale ära. Tuppa jäi veel 13 potti. Neis on taimed, kes on nii pikaks kasvanud, et vajaksid loori jaoks karkassi ja seda me neile ehitama ei hakka.
Nädal oli perekondlikult sündmusterohke. Mu "poolkaksikud" said jälle aasta vanemaks ja noorim ei pea enam rendipinnal konutama, vaid kolis päris oma koju.
Ja ühe imeliku uudise sain ka. Meie eesti keele komisjon (ei teagi, mis ta täpne nimi on) on hakanud eesti keelt reformima, nii, et tegelikult oleme me kõik nüüd kirjaoskamatud. Jajah, ma oleksin pidanud kirjutama, et kasvuhoones kasvab Hiina lehtnaeris ja korea kannike on samuti täiesti vigases eesti keeles kirja pandud, õige oleks Korea kannike jne, jne. Ja USA majandust kõigutas kõvasti suur depressioon, mitte Suur Depressioon. Sama on Suure Isamaasõja ja veel mõne sõrmedesse harjunud ajaloosündmusega, mida mitukümmend aastat kirjutati suurte tähtedega.
Mis nüüd taimedesse puutub, siis nendega on lihtne. Ladina keelt pole veel keegi ümber teinud ja ega ma neid eestikeelseid nimesid ju eriti kasutagi. Aga kuidas mujal nende suurte või väikeste tähtedega on, ei teagi, ja küsida pole ka kuskilt. Aga ikkagi jääb mõistetamatuks, mis neil keeleinimestel viga on, et nüüd on kõik ümber ja uueks vaja teha.
Varsti ongi piinlik, et on grammatikat koolis õpitud. Üha rohkem tundub, et reegleid tehakse düsgraafikute meeleheaks!
ReplyDeletema arvan, et keeleinimestel hakkab samamoodi igav kui midagi muuta ei saa kui meil ilma uute taimedeta :D aga potimajandus on Sul vägev, nojah, selleks peab ruumi ka olema ja teil seal on :D
ReplyDeleteKüsin kohe alguses, et kas ma saaksin paar peaskonda karulauku, hiljem muidugi, tundub, et minu omad said tiigi laiendamise käigus ikka pihta :(
ReplyDeletePortulauku tahaks proovida küll ja need teised tegelased ... ma tunnen end ikka väga laisa külvajana :(
Kas ma sain nüüd õigesti aru, et igasugused riiginimed hakkavad taimede eestikeelses pildis suure tähega?
Kes need andmebaasid siis ümber teeb?!
Mu aknalaual on söödavatest asjadest till, petersell, sibul ja lehtsalat. Püüan end õpetada salatit sööma, aga enamjaolt unustan seda teha
ReplyDeleteMind see pidev suur- ja väiketähtedega mängimine häirib, vana koer enam nii lihtsalt uusi trikke ei õpi. Ja näiteks raamatute nimede ümber kasutan ma jutumärke jonnakalt edasi, kuigi see nõue ka ära kaotati, kuidas muidu teose nime ülejäänud jutust piisavalt eristada.
ReplyDeleteOh, Merike, küllap Sa külvad kui kasvuhoone valmis :)
ReplyDeleteMis nüüd neisse keeleuuendustesse puutub, siis mina lasen edasi vanas vaimus, sest pole aimugi, kas suurtähed käivad kõigi kohanimede (ka talud ja mered) või ainult riikide kohta ja üleüldse ei teagi enam, mis õige, mis vale. Andmebaasi korrigeerimine on suur töö ja vaevalt, et keegi sellega suvel tegeleb ja ma miskipärast arvan, et keegi targem ikka protestib tõsiselt selle jama vastu, sest kõik riiginimetaimed polegi ju sellest riigist pärit. Karulaugu jaoks on praegu vara, ta peaks õitsemist alustama.
Oli siis seda algustähtedega jahmerdamist vaja. Vanamoodi oli kuidagi loogilisem.
ReplyDeleteMina armastan aknalaudu täis potistada, kallis traditsioon aastate ja mälukaotuse taha kaduvast lapsepõlvest :)
Lõhnavad maitsetaimed on head ja väääga mitmekylgsed. Aga lehetäid, rajakad, kipuvad aknalaua basiilikut, tilli jt kiusama. Arusaadav ka - varakevad, rooside kallale veel ei saa...
Meil oli tööman just enne emakeelepäeva eestikeele koolitus. Teemaks muuhulgas ka suur ja väike algustäht. Jah, nüüd võib tõesti kirjutada ajaloosündmused väikese tähega ja Aleksandri kook suuretähega, aga samas need vanad reeglid kehtivad ka nüüd edasi ja kui vana on käpas ja selge, siis võib kenasti nii edasi lasta. Nii see meie lektor rääkis.
ReplyDeleteAga tubli oled sa küll. Ma kupatasin täna hommikul oma mõnikümmend tomatitaime välja ja vedasin nüüd õdakul sisse. Ahju pole ikka veel ja suurte kastidega vedamine pole veel kuigi tüütu. Kõik märtsilõpu ja aprilli ettekülvid teen kasvuhoonesse ja las nad siis tärgata siis kui aeg on õige :)
nüüd on jah, Viini vorst ja Moskva sai....
ReplyDeleteaga tead, selle üle võib nüüd naerda või imestada, aga ma päris tükk aega tõsimeeli mõtlesin, et kes need su poolkaksikud on :D :D :D
Maitsetaimede tubapeenar tekitas aukartust.:) Peaksin ka pisut praktilisem olema...Basiilikubeebid on olemas, aga vaja pottidesse laiali istutada. Ja tilli peaks ka külvama.
ReplyDeleteTill ei taha toas soojas väga hästi kasvada, targem on osta poepott ja ta ümber istutada. Mul on ta kütteta kasvuhoones sel aastal väga hästi tärganud ja kasvab, mis mühin.
ReplyDeleteA mis nüüd sellesse keelesse puutub, siis on vist tõesti nii, et igal on oma keel