Sunday, September 14, 2014

VIIES VÕHMA

Eilset sõitu alustasime udusupis. Kord oli ta rammusam, kord veidi lahjem. Pea kogu teekond kulges mingis hääletus, kummalises, hoopis teises reaalsuses Kastemärjad puud ilmutusid kui kunagi fotopimikus, häguste ja kontuurideta. Üksik jalakäija ilmus auto kõrvale olematusest kui tont. Vastusõitvate autode laternad paistsid virvatulukestena.
Maisemaks hakkas maailm muutuma Põltsamaa kandis, viimasel paaril sõidukilomeetril hakkas end  pilvede vahelt päike ilmutama.
Ilusad olid koristatud ja ka sügiskünniga ühele poole saanud põllud. Tohutu suur lambakari ja kahel pool teed silmapiirini kasvav lopsakas maisipõld olid samuti omaette elamuseks.
Võhma jõudsime päikesepaistega. Eks see nii pidigi olema.
Nii palju häid ja ammuseid tuttavaid, keda kohates alati süda sulab. Enamik Aalujaid korraldas seal suve kolmanda kokkutuleku. Säravad silmad, soojad kallistused, põgusad ja pikemad jutuajamised, huvitavate taimede paraad müügilettidel. Pererahva poolt pakutav lille-ja fotonäitus.
Selline ongi iga-aastane "Võhma Juurikas". Pisikesel pinnal, armas ja hoomatav, sisult ja olemuselt ülisuur.
Mina päris juhuoste ei tee. Teadsin täpselt, mida võiks otsida lisaks taimemüüjailt laadale tellitutele, kõigile ju aianditesse järgi sõita ei jõua.
Fotoka unustasin Võhmasse võtta, taimi pildistasin juba kodus. Koju jõudnud aardekastid olid sellised


Vaatasin üle kõik puittaimed. Ja muidugi leidsin ka :)

Eestis külvatud ja üles kasvatatud varimagnoolia (Magnolia tripetala) leidis aias endale sooja koha

Alles ma kurtsin, et hortensiaid on meil vist liiga palju. Kingitud peitõielise hortensia (Hydrangea involucrata) nime unustas kaasa kohe, ristides ta pojengiõieliseks:). Nupp ehk võikski viimast meenutada


Ta on nii huvitav, et väärib kohe mitut pilti
Lehed on sel liigil pehmed ja veidi karvased

Enamiku taimepilte tegin enne istutamist, siis ei pea kuskil pisikeste juures end kõhuli või selili veeretama. Esiplaanil kitsa sammasja kasvukujuga ka Eestis kasvatatud paakspuu `Fine Line`

Loomulikult kuulusid mu suurimad eelistused okaspuudele. Mitu huvitavat madalakasvulist kuuske ja mändi, üks jugapuu. Neist tuleb pikemalt juttu edaspidi

Piidlesin kõrrelisi. Päris omaette asetsevat kõrteaeda ma siiski ei tee, kugi ahvatlus oleks ju päris suur. Aga mõni koht lausa nurub nende järgi, need olidki mu esimesed ostud. 
Niiske kasvukoha tarvis luga `Carmen`s Gray`

See kõrreline võlus mind kohe, aga ma pole päris kindel, kas müüja ikka teadis ta õiget nime. Ostsin ta Carex lupulina ´na (eestikeelset nime pole), aga mulle tundub ta pigem lõikheinana.


Kahju, kui teda ei oskakski täpselt määrata. Imeilusat taime peab oskama kõnetada. Veelgi enam, talle tuleb ka õige kasvukoht välja nuputada.


Uusmeremaa tuulehein (Anemanthele lessoniana) on veel potinäoga ja ma hoian vaid pöialt, et te meie talved ikka vastu peaks.


Roog-sinihelmika `Cordoba` pikad varred murdsime autosse pannes kogemata ära, kahe lehekese pilti pole mõtet demonstreerida.
Küll on seda väärt imeilus kingitus paruktarn `Amazon Mist`


Lisaks Rootsist kohalejõudnud ja kättesaadud sõnajalgadele leidsin veel ühe, kelleta poleks varjuaed täiuslik.
Kaneelosmunda (Osmunda cinnamonea) on veel väike, aga küll ta kosub ja kasvab nii nagu on seda jõudsalt teinud 2 eelmisel aastal muretsetud osmunda liiki.


Pika teekonna läbinud jäik astelsõnajalg (Polystichum rigens)

Üks saabunu oli teel kaotanud oma fotogeenilisuse, temast räägime järgmisel aastal.
Kätte sain ka oma jooksuroosi ehk siis augusti alul kokkutulekule toodud, aga kogemata vale auto juurde sattunud helkiva kibuvitsa.
Oli üks äraütlemata ilus, rõõmus, tegus ja rikas nädalavahetus. Kui mitte arvestada üht männikest, kes meie poole veel tundmatutel teedel liikumas, olen tänavu kätte saanud kõik ja veidi rohkemgi, kui oskasin igatseda. 
Suure osa jõudsime täna maha istutada. Esimese augu kaevamist alustades saabus ootamatult abivägi.  Nii tore, et on olemas vanavanemate päev, millest olemasolu olime täielikult unustanud. 
Tänane hommik alustas päikesega, kella 9-st saabus kohale järjekordne tihe udulaam, mis püsis küll seekord vaid tunnikese, sooja +11C, keskpäeval 18C.


11 comments:

  1. Ohhoo, milline hortensia! Muu kraam on ka muidugi põnev.

    ReplyDelete
  2. hortensia koha peal tegin minagi oooooooooooh :D see on küll tore, et abivägi saabus, usinatest kätest on alati puudus ja Võhma Juurika suurim väärtus ongi kohtumised ja emblemised, mis teevad päeva

    ReplyDelete
  3. See peitõieline hortensia pani minugi niuksuma. See on, kui ise liikuma ei pääse...

    ReplyDelete
  4. oo, milline hortensia!! Võtan siis niuksumise järjekorda :)
    ja muidugi on Sul veel põnevaid leide!! Väga vahva!
    ja tore, kui on lapsed ja lastel lapsed, kes vanavanematest lugu peavad, neid austavad ja armastavad. Meie elu edasiviiv jõud :)

    ReplyDelete
  5. Eks mina olin mõttes teiega seal Võhmas :)

    Põnev saak. Huvitav, et komistan just kusagil kirjanduses paakspuude otsa ja juurdlesin, et kas peaks meil vastu. Temast kasvab midagi väga ilusat.

    Sõnajalgades olen endiselt võhik, aga kõrrelistest olen muidugi väga huvitatud, et kuidas neil teie juures minema hakkab.

    ReplyDelete
  6. On põnev näha, mida tõid taimegurmaanide laadalt ja kokkutulekult koju teised. Ja selles mõttes ka, et mis üldse olemas on või leidub. Hortensia jätab muidugi kõik teised varju, väga muljetavaldav õie avamise protseduur on tal.:)

    ReplyDelete
  7. Pônev on vaadata teie pere valitud taimi! Mulle on neist tuttav vaid see paakspuu, eelmisel kokkutulekul Aiasôbrast ostsin. Talve elas kenasti üle vaatamata sellele, et koer pisut oksi näksis. Ilusad lehed on tal

    ReplyDelete
  8. nu ja siapraad vanavanemate päeval on ju kaaaaaaa päris kohane :)

    ReplyDelete
  9. Nii põnev. Ja muidugi, kahjuks ise ei saa kuidagi kõisugu põnevatesse kohtadesse, aga tänu teile, sõbrad, saan ka osa ja näen seda põnevat, mis maailmas olemas on. Tore!

    ReplyDelete
  10. Paakspuu talvitus ka minul kenasti, ostsin Eliise aiandist, tõenäoliselt made in Holland. Ta pidi päris suureks puuks sirguma, Helle kohtas teda kuskil aias. Mina istutasin omajao igaks juhuks avaramasse kohta. Hortensia on vinge küll, ei vaidle vastu.

    ReplyDelete
  11. Kust sellist hortensia iludust otsida võiks?

    ReplyDelete