TASAPISI, TASAPISI

Kuigi aia üldilme on veel hallivõitu, on kevad iga päevaga pisikese sammukese ka meie kanti nihkunud.
Päeva juhatavad enne päikesetõusu sisse sookured. Koos päikesega rõkkab ümbrus lindude laulust. Rõõmustavad. Koduloomise aeg ju. Põllul kalpsavad jänesed nii, et tolmujutt taga.
Iga päevaga lisandub uusi õisi, varsti ei jõua enam kõike päevikusse panna, aeg jookseb eest.
Mõtlesin kaua, kas alustada tavalisemast või asuda kohe maiuspalade juurde, aga otsustasin nad siiski lõppu jätta.
Niisiis lumeroosid. Arvan, et keegi ei tea, millal nad täpselt õitsema hakkavad. Mõned neist teevad seda juba õhukese lumekihi all, enamik ilmub lagedale värvunud pingadega

Musta lumeroosi sordid

Vinav lumeroos väga tavaline pole ja paljud aednikud peavad teda külmaõrnaks. Mina arvan, et ta on lühiealine või isegi monokarpne. Teda ei tohi sügisel puutuda, siis külvab ta heldesti. Seemikud on tal väga külmakindlad, ei mingit külmaürnust.

Meil on roosalilled,

 lillalilled

ja ikka sinililled ka. Kahju, enamik nende fotosid läks untsu, aga nad ju alles alustavad. Jõuab veel pildistada küll,

Nii nagu Rahmeldaja kirjutas, ei tea kevadine aednik sugugi, mida sügisene mõtles. Kes need sibulikud kõrte sisse vedas ja suutis nad seal maha tippida, on päris suur mõistatus

Mina küll võrkiiriseid näitamata ei saa. Mõned uustulnukad end veel ei näita ja mõned õitsevad vaid ühe õiekesega, aga ilusad ja huvitavad on nad kõik.
`Spot On`

`Clairette`
Ikka on istutajal oskus keegi teise kukile asetada

`Eyecatcher`

Paar vanemat sorti, et nad end väga solvatuna ei tunneks
`Harmony`

Katherine Hodgkins`

I.winogradowii `Alba`

Tänavuse kevade suurüllataja, tõeline pärl.
Hariliku lumekupu täidisõieline vorn (Eranthis hyemalis) `Plena`
Mõtlesin küll varem, et miks see üksik sibul nii omaette vales kohas on. Et me tema omanikuks sügisel saime, oli meelest maha käinud.



Aed on suurest sodist (kõrred, varred) puhas, jäänud on peen töö. Tomatikülvid tärkasid viiendal päeval ja vajavad pikeerimist. Kelts on üldiselt läinud, aga kõrgpeenardes tuleb 30 cm sügavuselt jää vastu.
Selline koorem vajab töökäsi

.Esimesed suvikud on istutatud, aitäh kinkijaile

SEISAKUAEG

kestab juba nädalaid. Need mõned soojemad ja päikselisemad märtsipäevad, ei toonud seda värvilist, lopsakat, kirevat ja rõkkavat kevadet.
Ma olen ammu jaganud taimed kahte suurde rühma. Esimesed on targad, kes ei tule ilmaski enne mullast välja, kui kevad päriselt käes. Sõnajalad, hostad, siberlased ja veel väga paljud muud püsikud.
Teised nii targad pole. Nad ronivad esimeste päikesekiirtega maapinnale ja siis lõdisevad ja külmetavad jahedate ilmade ja vingete tuulte käes. No mida arvata sellistest rumalukestest? Oodanud veidi, tärganud ja puhkenud õide kõik korraga, nüüd otsi neid liblekesi ühekaupa taga. Ma tean küll, et lumi neile esimestele midagi ei tee, aga ikkagi.

J.S.Dijt

Selle võrkiirise sordinimega on mul kerge segadus. Kõige rohkem sarnaneb ta `Sea Greenile`, aga tema on üle-eelmisel aastal istutatud hoopis teise kohta. Tema peab aga olema eelmise aasta uustulnuk. Võimalik, et tegemist on `Eyecatcsheriga`

 `Painted Lady` esimene õis uppus lumme nii, et ta asukohtagi polnud võimalik täpselt määrata.

Nemad on palju arukamad. Ükski okkaline ei suvatse end märtsi lõpus liigutada uute võrsete väljakasvatamiseks.

Palju igihaljad kaitsevad en külma ja lume eest lehtede rullitõmbamisega

Viimase märtsi lume sulatasid eilne paduvihm ja tänane soojus +15,6C. Tiikidelt on jää läinud, aga maa on ikka veel sulamata.
Ja seda värvilist, kirevat, lõhnavat pole ikka veel kuskil, on vaid vihjed ja kerged lubadused.
Lumme kadunud amuuri adoonise esimene õis on lahti

Me oleme aastaid ostnud palju erinevaid krookuste liike ja sorte.  Järgmiseks, hiljemalt ülejärgmiseks kevadeks on neist järel üksikud ja needki aeda pidi laiali väga imelikes paikades. Külm ja ebasobiv muld neid sedasi ümber ei paiguta ja edaspidi ma hiirte nuumamiseks neid enam ei muretse.
Mingid muudatused on täna siiski toimunud. Lumikellukestel toimetavad usinasti mesilased, päris palju näeb kollaseid ja kirjusid liblikaid. Ja meie valduste kohal nägime esmakordselt toonekurge lendamas.
Kask jookseb juba nädala

Aga seisakuaeg kestab.

MÄRTSI EELVIIMANE NÄDAL ON LÕPPEMAS. 24.03.

Täna sadas lumekruupe, linnas lörtsi. Tiikidel on jää sulamata ja aiast leiab veel üksikuid pisikesi lumeräbalaid. Kes oskab vaadata, leiab nad üles

Kuigi päike on paistnud mitu päeva, ei tõuse päeval t varjus üle 3 kraadi ja tuul on jäine. Kelts on minemata, sulanud on vaid maapinna pealmine kiht umbes 5 cm.
Vaatamata sellele, hakkab aed ilmutama esimesi elumärke. Tänavu on meil esimesed õitsejad harilikud lumikellukesed. Haprad valged õied on meid rõõmustanud üle nädala. Neid on aias kolooniatena, aga nad on ka rännanud kas hiirte või seemnete abiga ja mnd võluvad miskipärast need üksikud õied rihkemgi kui hulgi koos kasvavad taimed.

Tavaliselt on meil varaseimad õitsejad lumekupud, aga tänavu sulas neilt lumi väga kaua ja alles esimesed on jõudnud end maapinnale upitada

nii nagu ka amuuri adoonis, kelle suur puhmik polegi veel üksikule õievarrele järele jõudnud

Esimene märtsikelluke

Hiidlaugu (A.giganteum) nimetust arvestades peaksid ta õisikud olema suured, aga see pole sugugi nii. Kasvatan liiki vaid tema ilusate lehtede ja kõrguse pärast.

   Värd-nõiapuul ´Diane´ õitseb alustuseks vaid päikesepoolne ots.

Tänavu on väga varased ja vaprad harilikud võrkiirised. Tavaliselt ilmutavad nad end märtsi lõpus ja õide on nad puhkenud 10.04 paiku. Sellised olid nad 15.03

21. märtsil näitasid värvi nii eelmise aasta uustulnuk `Nort Star`

kui juba väga vana olija `J.S Dijt`

Kuna meil Thela kõige varasemat `Alidat` avamaal pole, saime ta alles hea Lendava käest ja potis õitses ta tõesti esimesena :), on tänavu meil esimeseks avamaa õitsejaks `North Star`

Ja täna käisid meid paar tundi tagasi pikalt tervitamas sookured. Ilmselt on nad siin juba mõned päevad.
Olenemata aastaajast on alati ilusad samblad ja samblikud

ja igihaljad sõnajalad

Mõned loojangud on ilusamad kui teised

KEVADISTE PÖÖRIPÄEVADE KÜMME AASTAT

Inimese mälu on lühike, valikuline ja möödunut ilusamaks mõelda püüdev.
Minu meelde on sööbinud, et märts on alati olnud pikk, vinduv, üsna vähese päikese ja heitliku ilmaga tuuline, sajune ja üllatusterohke talvekuu, kus aed alles alustab lumest välja sulamist. Mõnikord on küll esimesed vaprad end lumest välja pressinud ja lõdisevad siis külmades tuultes ja lumesadudes.
Seepärast meeldis mulle, kuidas Mairoos kirjeldas kokkulepet enda ja märtsi vahel. Samas väidab osa aednikke kaljukindlalt, et märts on kevadekuu.
Eks siis igaüks otsustab, mis kuu see märts ikkagi on. Kõik fotod ja sinna juurdekäivad selgitused on blogis olemas.

2008 slaidilt pööratud foto kvaliteet pole parim, aga kevadisest pööripäevast saab aimu küll

2009 pööripäeval magab aed sügavat und, pole lootustki aeda saada

kuu viimaseks päevaks pole paar nädalat varem tehtud lumememm veel sulama hakanud

2010 pole lootustki leida mingeid ninu ega õisi. Talverahu

2011 samasugune lumerohke ja talvine pööripäev

2012 on eelmisest kahest lumevaesem, aga siiski on tegemist pigem talve kui kevadega

2013 mõnikord pole südatalvelgi niipalju lund kui pööripäeval

2014 üle mitme aasta täiesti erakordne kevad. Pööripäevaks oli kelts läinud, muld tahenenud ja võis alustada koristustöödega

2015 tundub, et soojade ja suhteliselt lumevaeste kevadete jada jätkub. Ilus päikseline pööripäev sundis õue.

2016 alles märtsi lõpus algab aia lumest väljasulamine, pööripäev on aga ilus, puhas, valge

2017

Meie aias pole sel aastal mingit iirikat olnud. Valdavad olid madalad nullilähedased temperatuurid ja maad kattis lumevaip. Öiste päris tugevate miinuste pärast ei saanud ka päevane päike, niipalju kui teda üldse paistis, lumest jagu.

 Veel neljapäeval, 16.03. oli me aed mitmes kohas selline

Nädalalõpu vihm ja lörts viisid siiski tänaseks kogu lume.

Õhtupäikeses on näha, kuidas puude pungad pakatavad ja metsad hakkavad värvi muutma.

 Aga aias veel midagi teha ei saa. Maa on külmunud ja kui kamaralt kõrvale astuda, jäävad järele sügavad elevandijäljed. Kiiret pole ju kuhugi, igal aastal on aed saanud puhtaks, küllap siis tänavugi. On ikkagi ju alles märts ja tõenäoliselt ootavad meid ka nii lumi kui jää ning mõnikord võib liigne kiirustamine taimedele hoopiski halba teha.

 Nipet-näpet on mehed küll juba saaginud, aga sellest edaspidi.

Tänane varahommik lubab oletada, et aprilli lõpus mingit ekstreemset kuumalainet ei tule. 

Kevade saabudes oli maa korralikult kahutanud, hein krõbises jalge all, sooja +3C

Kümne pööripäeva hulgast leidsin 7 sügavat talve, 2 ilusat kevadet ja tänavuse, kus paistavad vaid mingid lubadused, et kevad ehk varsti siiski saabub. Targad taimed ei kavatsegi veel niipea ärgata. Tavaline pigem talve- kui kevadenäoline närts.