SUUR SAETÖÖ

Juulit alustasime mehiselt ja mõneti nukralt.
38 aastat tagasi kinkis Muhedikupapa vennas meile peale maakodu saamist soolaleivaks pisikese puu- siberi seedermänni.  Rahvas kutsub teda mõnikord ka seedriks, aga see nimi pole teps mitte õige. Ta oli esimene, kelle me oma krundile istutasime. Puuke kasvas kenasti,  aastatega lisandus märkimisväärselt pikkust ja kogunes laiust. 10 aastat tagasi saime me isegi ta seemned ära proovida.
 Kontinentaalsest kliimast pärit puule meie ilmastik siiski ei sobinud ja ta haigestus paarikümne aastasena okaspuu-võrsevähki. Kõigepealt tabandusid alumise oksad. Vaatamata iga-aastasele haigete okste väljalõikamisele, liikus häda kiiresti ülespoole. Me teadsime, et sellele tõvele rohtu pole ja puu on määratud hukule. 2008.aastal on juba selgelt näha, et tema tervisega on lood väga halvasti

Eelmisel sügisel polnud tal enam ühtki tervet oksa.
Surnud puud pole aias mõtet hoida. Tema mahavõtmise päeva lükkasime kevadest peale ikka edasi. Tänasest jääb ta asemele tühimik.
Pildil paistab hästi, et okstel pole enam ühtki okast ja ka ladvatutt on täiesti pruun

Mul on veel mõõtmata, kui pikaks ta meil sirgus ja milline oli ta läbimõõt 1 m kõrgusel. Teen seda homme.

Tuleroaks see puu ei lähe, me anname talle uue, veidi teistsuguse, elu.
Et saag oli "soe", võttis Jõumees samalt platsilt maha veel iidvanad ja oma elu jooksul vist vaid paar korda viljunud ploomipuud `Liivi kollane munaploom` ja `Hiiu sinine`. Kui ikka ei taha saaki kanda, siis ta ka ei kanna ja ilupuudena neil mingit väärtust pole. Ju meil eriti kapriisne eksemplar elutses.
Homme leiab oma lõpu ka üks poolraagus isehakanud risune leeder. Täna polnud enam ruumi teda kuskile langetada. Sodi on pool aeda mõneks päevaks täis.
TÄIENDATUD 03.07
Kunagisest umbes 40cm kõrgusest pöidlajämedusest puujupatsist oli kasvanud 9,3m kõrgune, 0,7 m kõrguselt tüve ümbermõõduga 1,17 m ja läbimõõduga 34 cm  korralik puu. Võra laiust enam mõõta võimalik polnud, sest alumised oksad olid tal juba mitu aastat tagasi laasitud, aga ega ma eksi, kui pakun selleks maapinnalt umbes 4,5 -5,0m.

JUUNI TULI. OLI JA LÄKS

Tänavune tulek oli südasuvine. Õierohke ja pigem kuum kui soe. Kõik muudkui teevad ja sebivad miskit, meie oleme ta lihtsalt maha lullanud.
Kui vahepeal tunduski, et kõik õitseb korraga ära, siis praegu küll värvi-ja õitevaesuse üle kurta ei saa. Suured punased tutsakad on küll läbi, aga pisemaid-õrnemaid-udusemaid-vahusemaid on täis kogu aed.
Jaanilaupäevaks andis suur kuumus järele, õhtu oli mõnusalt soe, niidetud heina, metsmaasika, pärnaõie- ja murelilõhnaline.

Jaanipäeva hommik kastis tunnikese ja see oli aiale õnnistuseks.

27. juunil saime vett pea 6 tundi järjest, nii, et kui eile istutasime puid, oli maa veel parajalt niiske. Ajalukku jääb see päev Emalätte koopa hävitajana. Me kuulsime küll kõminat, ei tundunudki see nii hull, aga Põlvamaal olevat olnud korralik äikesetorm, mis puude murdumisega selle katastroofi endaga kaasa tõi.
Viimastel päevadel tegin aia ja potsikute inventuuri. Eelmisel aastal lubasin, et uute nimekiri peab mahtuma ühele A4-le  ja sellest olen ma ka kinni pidanud. Enam-vähem:)
Sel aastal keskendusin ma varjutaimedele, no puidule ikka ka. Aga miskipärast on juba mitmed aastad nii, et me mõnel potsikul on omadus paljuneda. Ja mitte aritmeetrilises, vaid geomeetrilises progressioonis. Ja seda kulda ja karda kogunes jälle nii meeletu hulk, et võttis mu päris nõutuks. Pahandada pole millegi üle, kõik need nõud sisaldavad nii palju põnevat ja ihaldusväärset, et pole sõnu. Vähe sellest, et esmakordselt elus näed sellist tegelast nagu padjandpaju (Salix hylematica), saan teda ka käes hoida ja isegi veel endale maha istutada! Ja sääraseid imelisi on veel terve hulk. Et mul taimede ees piinlik hakkas, korraldasime kuu kahel viimasel päeval istutusmaratoni.
Mõned kuldsed said maha kohe kevadel, mõned nüüd, aga kõik on nad ilusasti omal kohal.
Üks pisike kuldne kuuseke on jäänud pildistamata, aga ega ma niikuinii kõike, kes maha said, siia riputada jõua.

Karra hulka käivad kõik rohelised, aga ka mõni hõbevalge

Istutamata varjutaimede hulk ja põnev sortiment on märkimisväärne, aga nemad peavad veel veidi ootama, sest enne on vaja miskit organiseerida ja natike tegutseda.
Üks kullakirjuline, kelle koht ongi potis, on kenasti jalad alla saanud ja kasvab, mis mühiseb. Aitäh Tsiilile

Läks juuni normaalsete ilmadega, sooja parajalt +20 ringis. Hea istutatutele ja inimestele.
Potistatuid on parasjagu, kokkutulek ka ju tulemas....:D
Juuni viimane päev andis ka esimese suure peotäie vaarikaid

SUVI

Ilusat jaaniaega ja õnnelikku suve kõigile häädele!

TANTSIVAD JA VOOLAVAD

Enamik aediiristest tänavu ei õitse. Teistel seevastu on lõbu ja lusti laialt. Kõiki koos ei saa ma ka kõige parema tahtmise juures kuidagi pildile.

Pojengikankaan on sel aastal samuti muljetavaldav. Ei teinud neile valel ajal ümberistutamine ega tükkideks jagamine midagi, puhmikud on veel võimsamad kui enne. Südametu tegu ei kukkunudki nii halvasti välja, kui kartsin. Koos tunnevad nad end hoopis paremini kui laialipillutatult

Värvus on erk, aga võrreldes aediiriste ja pojengidega, kuidagi hoopis vaoshoitum. Ma saan aru, et kevadel istutatu on kasvuhoones õitsema aetud

aga, et talvitunud põõsas nii vara end õitsema seab, on mu meelest küll üsna tavatu. Või äkki ongi tegemist ülivirga sordiga, lehtis ta ju ka kohe peale lume sulamise

Kunagisse varupeenrasse unustatu näeb päris hea välja :)

Siberlaste rahulik voogamine on muutumas selliseks, nagu ma seda jõge ette kujutasingi. Vaadata on teda hea, aga pildistada sugugi mitte, kõik ta looked ja salasopikesed korraga peale ei mahu

 Vastaskalda taimed on nooremad

 jõe lõpuosa, selle suur kaar jääb samuti peitu

 Vanemad sordid õitsevad tänavu ülirikkalikult

 Kui värvidest hakkab väsimus peale tikkuma, on aias on ka väga rahulikke taimi ja paiku

Sooja on parasjagu, +22C. Suvi!

PIDU JÄTKUB

Vaevu jõuad ringi keerata, kui päevast on jälle ajalugu saanud. Seepärast tuleb mitme kiiruse vahele veel suurema kiiruga mõned ülestähendused teha.
Laupäeval 8.juunil traditsiooniline BA püsikupäev. Kohtumine vanade sõprade ja uute taimedega. Õhtu blogisõprade päralt. Nii tore, kui nimed õiged näod saavad. Positiivseid emotsioone ilusast päevast kohe pikemaks ajaks
Suur solvumine möödas, visati seljast seelikuräbalad, tõmmati üle uued ja veel paremad pidurõivad ja tants võib suure hooga edasi kesta.
Kuigi tean kõigi nimesid, pole mul praegu aega neid siia toksima hakata. Lisan nad hiljem

Peale praegust vihma ja +16C kraadi, tuleb neil ilmselt veelkord rõivaid vahetada.