MAI KAUNIS ALGUS

Mai tuli ja tõi endaga päikese, valguse ja soojuse ja seda mitte üheks päevaks, vaid terveks nädalaks. Tõsi, ööd olid siiski veel jahedapoolsed ja nii mõnigi hommik hallavalge, aga seda üürikeseks ajaks, sest päikese vägi oli neist võimsam. Jah, jaheda tuule vastu ta ei saanud, aga see ei seganud Valgamaal eile soojarekordit 20,4C saavutamast ja ega meie 17,8C varjus palju vähem olegi. Heinamaa ja muru muutusid üleöö roheliseks. Neljapäeva , 04.05. hommikul kukkus kägu.  Avanenud õisi on palju, aga kahjuks tuleb alati mingi valik teha. Mahajääjad mahuvad järgmistesse postitustess.
Minu jaoks algab meie kevad looduses sinilillede, paiselehe ja võililledega. See, mis aia istutusaladel toimub, on inimese kätetöö ja enamasti pole tegu sugugi kodumaiste liikidega. Sinililled õitsevad ammugi, võilille pole veel näinud,

aga paiseleht juba ilmutas end

aga kuidas me heinamaale lepiklill tekkis, on tänavune mõistatus

Lilli peab vaatama ja imetlema ja pildistama kui nad on täies õies. Need esimesed libled on küll armsad, aga mingit korralikku muljet nad ei avalda

Kevadmagun (Sanguinaria canadensis) on oma hallikate lehtede ja nende kaisus olevate õrnade õitega üks mu kevadisi lemmikuid

Kategooriasse, armastus esimesest pilgust, kuulub ka kaheldav džefersoonia (Jeffersonia dubia)

Üsna tagasihoidliku välimusega  pisiputke (Haquettia epipactis) väikestes rohekates õites on seletamatu sarm ja võlu.

Omapärane karni skopoolia (Scopolia carniolica) köidab samamoodi pilku kui need pisiõielised. Aga kus on mu kobarjas vullrohi (kobarskopoolia)? Oleks küll ääretult kurb temast ilma jääda, aga nii see vist ongi

Hea vähemalt, et alles on suureõieline silla (Scilla rosenii)

Mu lemmik kobarhüatsindi (kelle nimi hetkel ei meenu:D) sisse on end sokutanud üks tume isend.

Sinist peab ikka palju olema

Tulpideta poleks kevadet, neid peab ikka aias olema `Pinocchio`

`Ancilla` on istutusalalt välja kolinud. Ainus sibulake kümnest, mis on hiirte teravate hammaste alt pääsenud.

Nii nagu tulbidki, peavad kevadises aias õitsema ka idahüatsindid.
`Fondant` ja `Delft Blue`

ja nartsissid. Kõik väga ilusad ja imetlusväärsed, pole nad ometigi mu hingelilled, nemdeks on need palju pisemad ja tagasihoidlikumad

Puittaimedest on vaid rõõmu. Kašmiiri pihlakas (Sorbus cashmiriana) hoiab lehtides veel kinni eelmise aasta viljadest.

Värdforsüütia `Freja` veel täisõies pole

küll on seda värdforsüütia `Nana`, kelle kuld särab üle kogu aia kui maale laskunud päike








Nagu juba aastaid tavaks, toimuvad meie küla talgupäevad tuuliku juures, kus on ka ümbrus korrastatud ja haljastatud. See on muutunud külarahva kogunemispaigaks, kus toimuvad näitused ja vabaõhukontserdid.

 Suur töö on tehtud, aga ega seepärast kevadtalgud ära ei jää. Tänavu said kogu küla taluperemehed, kes soovisid, endale teha taluviidad/-sildid. Mis asendis neid nikerdada, oli igaühe enda valida.

Sellised nad said

Meie oma on selline. Veidi on vaja tähti esile tõsta, siis täidab ta oma otstarbe.

Meie koduste kevadtalgute kõige tähtsamaks planeeritud tööks oli sügisel hooletusse jäänud kuuseheki pügamine, mis kahjuks jäi tegemata, sesr kui meestele näidata kena mänguasja, kaovad nende head mõtted ja eesmärgid mürinasse ja kolinasse,  Lõpp hea, kõik hea- eile sai tänu tublile mehele ka see töö lõpuks tehtud. Igaühele seda tööd usaldada ei saa, lehtpuu heki vigu saab välja kasvatada, kuuseheki omi mitte kuidagi. Nüüd on korras nii vana, kõrge ja raske hekk kui hoopis noorem ja madalam, fotol näha olev osa.
See imeline nädal laskis ka aedhortensiad, sirelid ja kibuvitsad korda teha. Üks lõpetamata istutusala jupike sai piirde. Midagi suurt ju ette pole näidata, aga nokitsemine võtab oma aja.

Kapsad komandeerisin kasvuhoonesse. Vaatame, mida toob eelolev nädal, seejärel tuleb nad avamaale istutada ja tomatid kasuhoonesse. Talgukülvid miskipärast tärganud pole. Porgand ja till nõuavad veidi aega, aga spinat ja salatid peaksid küll juba üleval olema. Ju oli muld veel liiga külm ja ilmad aprillis ikkagi väga sandid.

TERE, MAI

Hea, et aprill, mille viimane kolmandik enam kui masendav oli, on seljataha jäänud. Viimaste päevade purgaast, lumesajust, murdunud puudest ja elektrikatkestustest jäeti meid seekord ilma. Paduvihmane, keskmisest tugevama tuulega laupäev ei erinenud millegagi tavapärastest ilmadest.
Lehekuu algas aga hoopis rõõmsamalt. Päikese ja valguse üle, mida viimasel ajal nappinud on, võib ainult rõõmu tunda. Sooja on samuti tavatult palju, + 12C, tuult ei liigu ja eilne lõke tossab põletada veel viimast halba, mis kuskil liikvel oli.
Vaatamata aprilli koledustele, toimuvad aias siiski pidevalt mingid arengud.
Kuigi meil on veel korrastamata üks suur istutusala - teadagi miks - on vanade varte seest välja upitavad karukellad suur vaatamisväärsus

Taanis aretatud `Röde klokke` pole ilmselt paljudele rahvastele suupärane nimetus ja nii kohtab teda selliste nimedega: `Rote Glocke`, `Rode klokke`, `Red Bells`, Red Glock`. Liigub ka selliseid nimemoodustisi, kus üks sõna on saksa-, teine inglise vms keeles.
Mulle meeldib kõige rohkem siiski algupärand ja ei muuda ma teda ei saksa- ega inglisepäraseks

Puhkemas on esimesed idahüatsindid-See hele on meil nimetu.
Kaugel pole ka tulpide puhkemise aeg, nende lehed on juba vähemalt 15 cm pikad.

Pisisibulike ajad pole veel läbi

`White Caucasus`. Mul on nii hea meel, et vahetusest saadud üks sibul ikka elus on :)

Niikaua kuni sinililled õitsevad, ei saa nendeta kuidagi

Kui nii soe edasi püsiks, oleks lehtpuud-põõsad varsti kõik lehes ja aed hoopis teist nägu.
Esimene täies lehes puu on suuretiivaline kikkapuu (E. macropterus)

Eilsel nõidade peo eelõhtul jäi ometi lõksu üks eriti jultunud maa-alune aedatükkija, kes on songinud üles kogu põõsaste istutusala.

PUINE LUGU.LISAKS MÕNED ÕIED KA

Nii tahaks Koidula sõnadega öelda, et kevade on sala tulnud, aga praegu küll öelda ei oska, millise aastaajaga tegemist on. Oleks kui novembrikuu, aga miskipärast õitsevad kevadlilled. Või on siis ikkagi see ammuoodatud kevad salaja lähemale hiilinud ja varitseb kuskil künka taga. Mingisse suurde plahvatusse ma siiski tänavu ei usu, tundub, et ilm jääb pikalt jahedaks ja vinduvaks. Ilmateade on ka tore - vihmasaju möödudes saabub uus sadu. Pinnas on vett täis ja toores, aga mullale haiget teha ei või.
Seepärast tulebki teha muid töid.
Tegelikult algas meil puude ülevaatamine ja korrastamine juba märtsis

Kahju, et sesr pajust pole fotot enne lõikamist, siin on kõige rohkem vastu maad olnud jämedad oksad juba eemaldatud. Mulle meeldivad tüüakad ja kõverikud tüved, aga seda seal, kus nad võivad soleerida. Varjuaia puudel on teine funktsioon, teha varjutaimede elu mõnusaks. Aga kui nad muudavad enda aluse juba peaaegu pimedaks, tuleb välja otsida saed

8.03 vaataks meile vastu justkui teine puu.

Kui me olime veel noored ja rumalad ega osanud oma tegevusi alati õigesti hinnata, istutasime maja nurka pisikese kahara nunnukese, mägimänni, andmata endale aru, et ta kasvab suureks põõsas-puuks. Igal okkalisel jõuab kätte aeg, mil ta hakkab laasuma. 11.03 tuli ka temaga veidi tööd teha.

Et tal vasakult teine tüvi oli kuivanud, lõigati see maani maha. Eks lähiajal tuleb tõenäoliselt ta tervenisti maha saagida, aga las ta veel mõnd aega olla. Praegu paistab elutoa aknast kena seenekujuline roheline mütakas ta ladvaosas


Seejärel saabus pikem paus, kus keegi aias midagi ei teinud.

Verev õunapuu (Malus niedzwedzkyana) oli üks esimesi lehtpuid, kelle me oma aeda istutasime. Looduslikuks koduks on tal Tjan-San. Verev õunapuu on pea kõigi punaseõieliste sortide esivanem

Aastatega oli peenest 0,5m pikkusest vitsakesest kasvanud umbes 5 m kõrgune puu. Ta oli küll veidi jäänud teiste puude varju, aga mulle mõnikord meelduvad sellised veidi peidus olevad värvilaigud. Teiselt poolt paistab ta tervenisti kätte.

Mis temaga tänavu juhtus, ei oska isegi arvata. Olid need tormituuled või raske lumelopp, aga suur osa puust oli murdunud. Vanus ega haigus see polnud, sest puit oli korras.

Talgute ajal sai ka see õnnetu puuke korda.

Mõned veidi kääre ootavaid põõsaid on pargis  veel, aga kõigele jõuab veel ringi peale teha

Niipalju urbi pole ma varem sarapuudel näinud.

09.04 nägid tähtmagnooli õienupud välja sellised. Kas nad ka peale neid krõbekülmi öid ka avaneda jõuavad, saab näha.

Tema peaks olema peitõieline kuslapuu, aga ma väga kahtlen selles. Pungad olid tal punased, kui ta aga lehe lahti punnitas, nägi ta hoopiski selline hiirehall välja. Külma töö?

Magesõstra heki rohelust näeb kaamerasilm kehvemini kui inimene. Lehtima hakkas ta 18. 04 paiku

Kuldsõstar. Ka vereva sõstra pungad on juba suured

Forsüütiad on kohe- kohe õide puhkemas. Nad on sellega palju hiljaks jäänud, tavaliselt on nad tänaseks juba nädalajagu oma kuldse rüüga uhkeldanud.

Lumeroose olen ma puhkemise järjekorras näidanud, eks ma jätkan nüüd samamoodi.
Purpur-lumeroos (Helleborus purpurascens) oli meie aia esimene. Olen teda palju kordi jaganud ja ümber istutanud. Mõned eriti snobistlikud aednikud on soovitanud mul temast loobuda kui aianduslikku väärtust mitteomavast liigist. Ma ei saa küll aru, mis tal teistega võrreldes viga peaks olema.

`Double Yellow`- Taani kloon










m

Linnusemaa peaaegu valge, kes avanedes on õrnalt helesinine.
Hulk sinililli on näha eelmises postituses.







Tundub siiski, et kevad või vähemalt tema mingi imelik, vihmane, lopane, lumine ja tuuline eelvägi, on vargsi siiski kohale jõudnud, aga kus ta täpselt redutab, ei tea. Tänagi sadas päev otsa jäist vihma, puhus piitsutav tuul ja sooja on vaid 3 kraadi ringis. Mis ilus kevad see siis ikkagi on.

TALVE-EELSED KEVADTALGUD

Meie kevadtalgupäev, 22.04, oli määratud varakult, sest aalujate ürituste graafik on ülitihe. Loomulikult ei osanud keegi 1,5 kuud tagasi säärast veidrat kevadet ette näha. Reedel, päev enne meie tööpüha, palus Muhedikupapa, et ma helistaksin inimestele ja teataksin talgute ärajätmises. No ei! Kui muud ei saa, siis väikese kokkutuleku ikka.
Laupäeva varahommiku vihmasadu ei tõotanud midagi head. Aga kella 9 paiku hakkas paistma päike ja seejärel tundus, et kõik taevased jumalad kogunesid meie talu kohale. Üle hulga aja sai nautida tõeliselt ilusat kevadpäeva.
Hommikukohv joodud, jõukohased ülesanded sõpradele kätte jaotatud ja töö võis alata,

Kõrgpeenrad olid keltsast vabanenud nädal tagasi, mis lubas külvata spinati, erinevaid salateid, porgandit ja tilli.

Lõpuks on kõik 12m3 puid ladustatult kuuris

Rehatööd jätkus kõigile

Kuigi enamik püsikupealseid oli varakult maha lõigutud, jätkus nii kõrgemad kui päris peeneid taimi, kes puhastamist vajasid

Sügisel pügamata jäänud hekk sai suures osas korrektse näo. Nii nagu peab.

Talgulisi ja töökohti oli muidugi rohkem, aga meie ammune kokkulepe ei luba inimesi näidata. Korrastati veel üks talvel murdunud iluõunapuu, mängiti oksapurustajaga, puhtaks sai sukulentide müür ja ikka veel lõiguti ja lõiguti.

Jätkus aega ja silmi ka õite ja muu põneva jaoks.

Järjekordne esmaõitseja `Natasha`

Pole küll veel õis, aga ka lehepungad on ilusad

Sinilillepidu. Neid on kohe igasuguuseid

`Rosea Plena`

Ma arvan, et igas aias väärib uudistamist peale lillede ka muud. Meie MeTaSaurus :)

Ja see on mingi ürgne voolujooneline tegelane. Või on neid seal koguni mitu?

Kella 14 paiku külastas meid esimene ülilühike vihmasagar, saime ka peotäie lumemannat. Päris suur tegu oli talgurahva lõunalauda saamine. Peale talgusupi mõned tulnuist lahkusid, aga enamik jätkas poolelijäänut.

Oh seda rümpsu. Kust teda küll niipalju kogunes. Mul on palju aastaid tunne, et sügisel enamvähem puhtaks tehtud aias tegutsevad talvepimeduses mingid pahad trollid või veel keegi seesugune ja lõbutsevad suurt kevadsodi tekitades.

Selliseid koormaid rändas lõkkeplatsi hulgaliselt

Kell 15.57 saabus talv. Vaatamata sellele, et tihedas sajus polnud enam puhastatavaid taimi nähagi, jätkasid kõige vapramad, loe kreizimad, tööd kuni kell 17 kamndasin ma tööpäeva lõppenuks ja rahva sisse. Ei saa oma südametunnistule võtta kopsupõletikke või muid jubedusi.

Me oleme südamest ja veidi rohkemgi tänulikud kõigile appitulnuile. Seda tööd, mis tehti, tulnuks Muhedikupapal üksi teha vähemalt kaks nädalat.

See ilus lumesadu kestis hilisõhtuni ja tekitas hinge imelise rahu. Palju puhtamaks saanud aed sai korraks paksu valge vaiba ning pesti korralikult puhtaks.

Täna on sellest ilust järel vaid riismed, ilm on tänavuse kevade kohaselt hall, sombune ja uduvihmane. Sooja 2,6C