ÕIEKE LUMES e. KEVADPÜHAD 2017

Reedel õnnistati aeda järjekordse väetiseportsjoniga.

Palju teda meil hommikul polnud ja seegi, mida päeva jooksul üsna ohtralt alla sadas, imendus kiirelt pinnasesse.

 Kui aednikud järjekordsest üllatusest väga suurt rõõmu ei tundnud, sest tööks planeeritud vabad päevad jooksid ju tühja, siis väikestel inimestel oli pidu päris suur. Kui muidu lumememmeks vajalikku materjali ei jagu, siis tuleb see kasvõi teelusikaga kokku korjata.

Et lumepidu oleks täiuslik, on vaja ära kasutada kogu sadanud lumi, mis sest, et memme kleit veidi hallikas on.

Aed ärkamisega ei kiirusta ja see on päris hea, sest tänahommikune - 7,8C võinuks päris palju paha teha.

Mingi rohekas halo on tekkinud lehiste ümber ja ka metsale on tekkinud värviline jume. Sibulikke selline "korraks vaid" külm ei hävita, küll aga on lumi ja päris krõbe miinus rikkunud palju õisi. Õnneks on fotod tehtud vahetult enne sadu.

Väga aeglaselt paljunev kevadine valevlill (Bulbocodium vernum) õitseb ammugi, aga on kogemata maha jäänud mitmest postitusest.

Käes on siberi adoonise (Adonis sibirica) aeg. Enne sügisest ümberistutamist jagasime teda mitmele soovijale. Palljud spetsialistid teda iseseisvaks liigiks ei pea. Tegemist on üsna haruldase endeemse siberist leitud arvatavalt amuuri adoonise alamliigiga. Aga kindel see pole, sest kahel kõrvuti kasvaval taimel on väga palju erisusi

Pisiputk (Haquettia epipactis) on üpris kiire laienemisega

Lumeroosid jätkavad. Musta lumeroosi sordid

`Red Lady`

`Double Pink`

`Tricastin`

Mõned krooksud on imekombel pidama jäänud, kuigi sordinimedest pole enam õhkagi.










Enamasti on nad suured hulgused

Võrkiiristeta ei saa kuidagi. Kui eelmisel aastal saime tellitud sibulikud kätte, vahetasime Rahmeldajaga sorte, mida me polnud tellinud. `Pauline` on üks neist. Oleks ta vaid kiiresti paljuneks, sest tema grupp oleks küll väga efektne. Sametine must, päikeses sädelev erkviolett ja lumivalge silmake moodustavad väga ilusa kombinatsiooni.

Säravsinine `Carolina` on veidi kannatada saanud, aga paremat pilti temast enam ei saa.

Karukellad näivad praegu udusulis linnupoegadena.

Lõokannused on ühed isepäised tegelased. Kuna nad külvavad ohtralt, muutuvad nad püsikupeenrais kiiresti kultuur-umbrohtudeks. Istutasime neid niipalju kui sai, ümber varjuaeda, kus nad võivad möllata kuni sõnajalad ärkavad. Nende kuivavaid pealseid koristada pole vaja, kaovad nad märkamatult, Heade risttolmlejatena on nende seemikud vägagi põnevad, mis muidugi tähendab, et sordid ja seemikud kipuvad segi minema. Nad oleksid tänuväärsed taimed ka pargi- või hõredates metsaaedades.


 Siberi haisuvõhk (Symplocarpus renifolius) sarnaneb pigem kössitavale muinasjututegelasele kui püsikule, aga ometi ta see just ongi. Vastupidiselt eestikeelsele nimele ei haise ta kuidagi, seda teeb hoopis ameeriklane.

Mitte ainult õied pole kevadel ilusad

Kena kevade on ees. 

Ilusaid, rõõmsaid, värvilisi kevadpühi!

TASAPISI, TASAPISI

Kuigi aia üldilme on veel hallivõitu, on kevad iga päevaga pisikese sammukese ka meie kanti nihkunud.
Päeva juhatavad enne päikesetõusu sisse sookured. Koos päikesega rõkkab ümbrus lindude laulust. Rõõmustavad. Koduloomise aeg ju. Põllul kalpsavad jänesed nii, et tolmujutt taga.
Iga päevaga lisandub uusi õisi, varsti ei jõua enam kõike päevikusse panna, aeg jookseb eest.
Mõtlesin kaua, kas alustada tavalisemast või asuda kohe maiuspalade juurde, aga otsustasin nad siiski lõppu jätta.
Niisiis lumeroosid. Arvan, et keegi ei tea, millal nad täpselt õitsema hakkavad. Mõned neist teevad seda juba õhukese lumekihi all, enamik ilmub lagedale värvunud pingadega

Musta lumeroosi sordid

Vinav lumeroos väga tavaline pole ja paljud aednikud peavad teda külmaõrnaks. Mina arvan, et ta on lühiealine või isegi monokarpne. Teda ei tohi sügisel puutuda, siis külvab ta heldesti. Seemikud on tal väga külmakindlad, ei mingit külmaürnust.

Meil on roosalilled,

 lillalilled

ja ikka sinililled ka. Kahju, enamik nende fotosid läks untsu, aga nad ju alles alustavad. Jõuab veel pildistada küll,

Nii nagu Rahmeldaja kirjutas, ei tea kevadine aednik sugugi, mida sügisene mõtles. Kes need sibulikud kõrte sisse vedas ja suutis nad seal maha tippida, on päris suur mõistatus

Mina küll võrkiiriseid näitamata ei saa. Mõned uustulnukad end veel ei näita ja mõned õitsevad vaid ühe õiekesega, aga ilusad ja huvitavad on nad kõik.
`Spot On`

`Clairette`
Ikka on istutajal oskus keegi teise kukile asetada

`Eyecatcher`

Paar vanemat sorti, et nad end väga solvatuna ei tunneks
`Harmony`

Katherine Hodgkins`

I.winogradowii `Alba`

Tänavuse kevade suurüllataja, tõeline pärl.
Hariliku lumekupu täidisõieline vorn (Eranthis hyemalis) `Plena`
Mõtlesin küll varem, et miks see üksik sibul nii omaette vales kohas on. Et me tema omanikuks sügisel saime, oli meelest maha käinud.



Aed on suurest sodist (kõrred, varred) puhas, jäänud on peen töö. Tomatikülvid tärkasid viiendal päeval ja vajavad pikeerimist. Kelts on üldiselt läinud, aga kõrgpeenardes tuleb 30 cm sügavuselt jää vastu.
Selline koorem vajab töökäsi

.Esimesed suvikud on istutatud, aitäh kinkijaile

SEISAKUAEG

kestab juba nädalaid. Need mõned soojemad ja päikselisemad märtsipäevad, ei toonud seda värvilist, lopsakat, kirevat ja rõkkavat kevadet.
Ma olen ammu jaganud taimed kahte suurde rühma. Esimesed on targad, kes ei tule ilmaski enne mullast välja, kui kevad päriselt käes. Sõnajalad, hostad, siberlased ja veel väga paljud muud püsikud.
Teised nii targad pole. Nad ronivad esimeste päikesekiirtega maapinnale ja siis lõdisevad ja külmetavad jahedate ilmade ja vingete tuulte käes. No mida arvata sellistest rumalukestest? Oodanud veidi, tärganud ja puhkenud õide kõik korraga, nüüd otsi neid liblekesi ühekaupa taga. Ma tean küll, et lumi neile esimestele midagi ei tee, aga ikkagi.

J.S.Dijt

Selle võrkiirise sordinimega on mul kerge segadus. Kõige rohkem sarnaneb ta `Sea Greenile`, aga tema on üle-eelmisel aastal istutatud hoopis teise kohta. Tema peab aga olema eelmise aasta uustulnuk. Võimalik, et tegemist on `Eyecatcsheriga`

 `Painted Lady` esimene õis uppus lumme nii, et ta asukohtagi polnud võimalik täpselt määrata.

Nemad on palju arukamad. Ükski okkaline ei suvatse end märtsi lõpus liigutada uute võrsete väljakasvatamiseks.

Palju igihaljad kaitsevad en külma ja lume eest lehtede rullitõmbamisega

Viimase märtsi lume sulatasid eilne paduvihm ja tänane soojus +15,6C. Tiikidelt on jää läinud, aga maa on ikka veel sulamata.
Ja seda värvilist, kirevat, lõhnavat pole ikka veel kuskil, on vaid vihjed ja kerged lubadused.
Lumme kadunud amuuri adoonise esimene õis on lahti

Me oleme aastaid ostnud palju erinevaid krookuste liike ja sorte.  Järgmiseks, hiljemalt ülejärgmiseks kevadeks on neist järel üksikud ja needki aeda pidi laiali väga imelikes paikades. Külm ja ebasobiv muld neid sedasi ümber ei paiguta ja edaspidi ma hiirte nuumamiseks neid enam ei muretse.
Mingid muudatused on täna siiski toimunud. Lumikellukestel toimetavad usinasti mesilased, päris palju näeb kollaseid ja kirjusid liblikaid. Ja meie valduste kohal nägime esmakordselt toonekurge lendamas.
Kask jookseb juba nädala

Aga seisakuaeg kestab.