ÕIEKE LUMES e. KEVADPÜHAD 2017

Reedel õnnistati aeda järjekordse väetiseportsjoniga.

Palju teda meil hommikul polnud ja seegi, mida päeva jooksul üsna ohtralt alla sadas, imendus kiirelt pinnasesse.

 Kui aednikud järjekordsest üllatusest väga suurt rõõmu ei tundnud, sest tööks planeeritud vabad päevad jooksid ju tühja, siis väikestel inimestel oli pidu päris suur. Kui muidu lumememmeks vajalikku materjali ei jagu, siis tuleb see kasvõi teelusikaga kokku korjata.

Et lumepidu oleks täiuslik, on vaja ära kasutada kogu sadanud lumi, mis sest, et memme kleit veidi hallikas on.

Aed ärkamisega ei kiirusta ja see on päris hea, sest tänahommikune - 7,8C võinuks päris palju paha teha.

Mingi rohekas halo on tekkinud lehiste ümber ja ka metsale on tekkinud värviline jume. Sibulikke selline "korraks vaid" külm ei hävita, küll aga on lumi ja päris krõbe miinus rikkunud palju õisi. Õnneks on fotod tehtud vahetult enne sadu.

Väga aeglaselt paljunev kevadine valevlill (Bulbocodium vernum) õitseb ammugi, aga on kogemata maha jäänud mitmest postitusest.

Käes on siberi adoonise (Adonis sibirica) aeg. Enne sügisest ümberistutamist jagasime teda mitmele soovijale. Palljud spetsialistid teda iseseisvaks liigiks ei pea. Tegemist on üsna haruldase endeemse siberist leitud arvatavalt amuuri adoonise alamliigiga. Aga kindel see pole, sest kahel kõrvuti kasvaval taimel on väga palju erisusi

Pisiputk (Haquettia epipactis) on üpris kiire laienemisega

Lumeroosid jätkavad. Musta lumeroosi sordid

`Red Lady`

`Double Pink`

`Tricastin`

Mõned krooksud on imekombel pidama jäänud, kuigi sordinimedest pole enam õhkagi.










Enamasti on nad suured hulgused

Võrkiiristeta ei saa kuidagi. Kui eelmisel aastal saime tellitud sibulikud kätte, vahetasime Rahmeldajaga sorte, mida me polnud tellinud. `Pauline` on üks neist. Oleks ta vaid kiiresti paljuneks, sest tema grupp oleks küll väga efektne. Sametine must, päikeses sädelev erkviolett ja lumivalge silmake moodustavad väga ilusa kombinatsiooni.

Säravsinine `Carolina` on veidi kannatada saanud, aga paremat pilti temast enam ei saa.

Karukellad näivad praegu udusulis linnupoegadena.

Lõokannused on ühed isepäised tegelased. Kuna nad külvavad ohtralt, muutuvad nad püsikupeenrais kiiresti kultuur-umbrohtudeks. Istutasime neid niipalju kui sai, ümber varjuaeda, kus nad võivad möllata kuni sõnajalad ärkavad. Nende kuivavaid pealseid koristada pole vaja, kaovad nad märkamatult, Heade risttolmlejatena on nende seemikud vägagi põnevad, mis muidugi tähendab, et sordid ja seemikud kipuvad segi minema. Nad oleksid tänuväärsed taimed ka pargi- või hõredates metsaaedades.


 Siberi haisuvõhk (Symplocarpus renifolius) sarnaneb pigem kössitavale muinasjututegelasele kui püsikule, aga ometi ta see just ongi. Vastupidiselt eestikeelsele nimele ei haise ta kuidagi, seda teeb hoopis ameeriklane.

Mitte ainult õied pole kevadel ilusad

Kena kevade on ees. 

Ilusaid, rõõmsaid, värvilisi kevadpühi!