MÄRTSI EELVIIMANE NÄDAL ON LÕPPEMAS. 24.03.

Täna sadas lumekruupe, linnas lörtsi. Tiikidel on jää sulamata ja aiast leiab veel üksikuid pisikesi lumeräbalaid. Kes oskab vaadata, leiab nad üles

Kuigi päike on paistnud mitu päeva, ei tõuse päeval t varjus üle 3 kraadi ja tuul on jäine. Kelts on minemata, sulanud on vaid maapinna pealmine kiht umbes 5 cm.
Vaatamata sellele, hakkab aed ilmutama esimesi elumärke. Tänavu on meil esimesed õitsejad harilikud lumikellukesed. Haprad valged õied on meid rõõmustanud üle nädala. Neid on aias kolooniatena, aga nad on ka rännanud kas hiirte või seemnete abiga ja mnd võluvad miskipärast need üksikud õied rihkemgi kui hulgi koos kasvavad taimed.

Tavaliselt on meil varaseimad õitsejad lumekupud, aga tänavu sulas neilt lumi väga kaua ja alles esimesed on jõudnud end maapinnale upitada

nii nagu ka amuuri adoonis, kelle suur puhmik polegi veel üksikule õievarrele järele jõudnud

Esimene märtsikelluke

Hiidlaugu (A.giganteum) nimetust arvestades peaksid ta õisikud olema suured, aga see pole sugugi nii. Kasvatan liiki vaid tema ilusate lehtede ja kõrguse pärast.

   Värd-nõiapuul ´Diane´ õitseb alustuseks vaid päikesepoolne ots.

Tänavu on väga varased ja vaprad harilikud võrkiirised. Tavaliselt ilmutavad nad end märtsi lõpus ja õide on nad puhkenud 10.04 paiku. Sellised olid nad 15.03

21. märtsil näitasid värvi nii eelmise aasta uustulnuk `Nort Star`

kui juba väga vana olija `J.S Dijt`

Kuna meil Thela kõige varasemat `Alidat` avamaal pole, saime ta alles hea Lendava käest ja potis õitses ta tõesti esimesena :), on tänavu meil esimeseks avamaa õitsejaks `North Star`

Ja täna käisid meid paar tundi tagasi pikalt tervitamas sookured. Ilmselt on nad siin juba mõned päevad.
Olenemata aastaajast on alati ilusad samblad ja samblikud

ja igihaljad sõnajalad

Mõned loojangud on ilusamad kui teised

KEVADISTE PÖÖRIPÄEVADE KÜMME AASTAT

Inimese mälu on lühike, valikuline ja möödunut ilusamaks mõelda püüdev.
Minu meelde on sööbinud, et märts on alati olnud pikk, vinduv, üsna vähese päikese ja heitliku ilmaga tuuline, sajune ja üllatusterohke talvekuu, kus aed alles alustab lumest välja sulamist. Mõnikord on küll esimesed vaprad end lumest välja pressinud ja lõdisevad siis külmades tuultes ja lumesadudes.
Seepärast meeldis mulle, kuidas Mairoos kirjeldas kokkulepet enda ja märtsi vahel. Samas väidab osa aednikke kaljukindlalt, et märts on kevadekuu.
Eks siis igaüks otsustab, mis kuu see märts ikkagi on. Kõik fotod ja sinna juurdekäivad selgitused on blogis olemas.

2008 slaidilt pööratud foto kvaliteet pole parim, aga kevadisest pööripäevast saab aimu küll

2009 pööripäeval magab aed sügavat und, pole lootustki aeda saada

kuu viimaseks päevaks pole paar nädalat varem tehtud lumememm veel sulama hakanud

2010 pole lootustki leida mingeid ninu ega õisi. Talverahu

2011 samasugune lumerohke ja talvine pööripäev

2012 on eelmisest kahest lumevaesem, aga siiski on tegemist pigem talve kui kevadega

2013 mõnikord pole südatalvelgi niipalju lund kui pööripäeval

2014 üle mitme aasta täiesti erakordne kevad. Pööripäevaks oli kelts läinud, muld tahenenud ja võis alustada koristustöödega

2015 tundub, et soojade ja suhteliselt lumevaeste kevadete jada jätkub. Ilus päikseline pööripäev sundis õue.

2016 alles märtsi lõpus algab aia lumest väljasulamine, pööripäev on aga ilus, puhas, valge

2017

Meie aias pole sel aastal mingit iirikat olnud. Valdavad olid madalad nullilähedased temperatuurid ja maad kattis lumevaip. Öiste päris tugevate miinuste pärast ei saanud ka päevane päike, niipalju kui teda üldse paistis, lumest jagu.

 Veel neljapäeval, 16.03. oli me aed mitmes kohas selline

Nädalalõpu vihm ja lörts viisid siiski tänaseks kogu lume.

Õhtupäikeses on näha, kuidas puude pungad pakatavad ja metsad hakkavad värvi muutma.

 Aga aias veel midagi teha ei saa. Maa on külmunud ja kui kamaralt kõrvale astuda, jäävad järele sügavad elevandijäljed. Kiiret pole ju kuhugi, igal aastal on aed saanud puhtaks, küllap siis tänavugi. On ikkagi ju alles märts ja tõenäoliselt ootavad meid ka nii lumi kui jää ning mõnikord võib liigne kiirustamine taimedele hoopiski halba teha.

 Nipet-näpet on mehed küll juba saaginud, aga sellest edaspidi.

Tänane varahommik lubab oletada, et aprilli lõpus mingit ekstreemset kuumalainet ei tule. 

Kevade saabudes oli maa korralikult kahutanud, hein krõbises jalge all, sooja +3C

Kümne pööripäeva hulgast leidsin 7 sügavat talve, 2 ilusat kevadet ja tänavuse, kus paistavad vaid mingid lubadused, et kevad ehk varsti siiski saabub. Targad taimed ei kavatsegi veel niipea ärgata. Tavaline pigem talve- kui kevadenäoline närts.

NALJAKUU VEEBRUAR

Selge, et märtsis keegi enam talvest midagi teada ei taha, aga ma ei saa kuidagi seda veidrat kuud oma päevikus vahele jätta. Sademete poolest pakkus ta ju kõike, mis meie ilmastikul varuks ja mis tavaliselt erinevatele aastaaegadele jaotatud on.
Mõnikord on nii, et üks foto räägib rohkem kui sada sõna.

Ilusad ja ilmekad on need Muhedikupapa jäädvustatud hetked.

REGE RAUTA SUVEL

Mis regi ja milleks? Mul endalgi hakkab juba unuma, milline see anakronism välja näeb, lastele meenub ehk ka midagi, aga lapselapsed võivad seda talvist sõidukit uudistada vaid muuseumis. Hea kui nad selliste talvede järel veel teavad, misasjad on suusad ja kelgud.
 Ja kui uskuda ilmatarku, siis pole lähimal paaril aastal loota ka mingit talve, et selle kuskile küüninurka jäänud riistapuuga kasvõi üks vastlaliug teha.
Aastate muster pidi korduma 7 aasta tagant.
Nojah. kui juulis kallab niimoodi, et ninagi pole mõtet uksest välja pista ja tegevusetus hakkab juba ajudele, tuleb ikkagi midagi välja mõelda.
Et ma keset suve vardad kätte võtan, oli minu jaoks üsnagi veider kogemus, suvi on ikkagi muudeks tegevusteks
Aga ega need niisked iirikad parenad pole kui korralik külm talv, pigem hullem, sesr rüskus poeb igalt poolt kontidesse, Tuleb ikkagi talveks valmistuda. ja ma veel mõtlesin, et kui nii vara alustada, suudan ma terce suguvõsa varbad sajandiks soojustada. Läks aga hoopis teisiti.
Esimene paar läks ruttu nagu tavaliselt. Kirjatud osa on kootud maavillasestm kand ja tald sokilõngast, See ei lagune kohe aukudeks. Kesse neid ikka pidevalt parandada viitsib.

Teine paar võttis veidi rohkem aega. Ilm paranes veidi ja toas istumiseks enam tahtmist polnud. Nad on mõeldud kandmisejs niimoodi,

aga pikema saapa sisse saab pitsiosa ka üles tõmmata. Sellele saajale on sokki kududa raske, tegemist on väikese õhukese jalaga. Alati on hirm, et tehtu liiga suur saab. Sellel paaril on vaja varbad hoopis lahti võtta, ja kududa sentimeeter laiemaks ja pikemaks.

Siis algas hoidistamine, mis kestis kaks kuud ja vardad läksid puhkusele.
Kui oktoobri lõpus saabus talv ja me päris tubaseks jäime, oli aeg hakata tegelema kirjatööga. Et kogu päeva ei suuda ükski inimene arvuti taga olla, otsisin ka lõngad uuesti välja ja kudusin valmis ühed suure jala suured põlvikud. Häda on vaid selles, et neil jäid peitmata otsad ja seega jäid nad ka viinistlemata s.t. poolik töö.

Võtsin hoopis uue lõnga ja hakkasin kuduma uusi sokke, et siis nad korraga lõpetada. Sain valmis 1,5 sokki, kui elu hakkas viltu kiskuma ja töö tuli pooleli jätta. ja pooleli on need kaks paari tänaseni. Eks ma teen nad kunagi valmis ka. Uus talv ei jää ju tulemata.
Aga see kauss on tõeline meistriteos. Ta on kaunis iga lõngaga ja vastupidi. Igat võrvi lõng näeb temas hea välja. Ja kuidas ta heliseb kui temas lõngad liiguvad. Mina nii ilusat tööd teha ei oska ja ma olen tema eest lõpmata tänulik.
 Poolik paar ootab selles valmimist, Piiluda lasen vaid tallaosa, kirjatud säärt nätan peale valmimist.