TERE, TALV!

Täna varahommikul kottpimedas jõudis ta kohale. Kui nüüd täpselt aru ka saaks, millisesse maailmaossa me sattunud oleme, oleks ju päris tore. Sooja on 8,8 kraadi ja päev otsa ladiseb vihma sadada, nii, et pööripäeva sai ainult trepilt jäädvustada. Vaatamata pidevale sajule aed siiski väga masendavana ei tundu.

Me üritasime küll juba pühapäeval, kui armsad sõbrad koos armsate sõpradega meile külla tulid, sügist minema saata, aga ei õnnestunud. Püsib ta paigal kui naelutatud.
See aastalõpu koosviibimine oli üks äraütlemata mõnus sündmus. Neil oli ilmselt algul kavas meile üllatusvisiit teha, aga õnneks viimasel minutil siiski anti meile kergelt märku, et tullakse hilisele hommikukohvile :) Ega sest üllatuski paha poleks olnud, enne pühi on kodus kõik vajalik ju külaliste vastuvõtuks olemas, aga vähemalt seda sahmimist jäi vähemaks. Kaasatoodu oli niikuinii vaja lisaks olemasolevale lauale kuidagi ära mahutada.
Hommikukohv venis tavapäraselt pikaks ja see on väga tore, jõudsime rääkida nii lõppevast aastast kui kõigest muust. Üks teema vahetus sujuvalt teisega ja ega keegi mäletanudki täpselt, millest me alustasime, et vahel nii veidralt lõpetasime :D.
 Nendega, kellel meie südametes pisike pesake leidub, on alati koos hea ja soe kasvõi vaikides.
Päkatsid on tänavu väga varased, usinad ja nutikad tegelased.  Kuidas nad muidu teadsid lennutada sinihelmiku kõrte vahele mu järgmise aasta helesinised ja sinised unistused.

Ja selle, et ma olen sammaldesse ja samblikesse armunud, oskasid nad ka välja uurida

Täna oli viimane päev kodu ka veidi pidulikumaks ja pühadehõngulisemaks ehtida. Meil pole olnud mingit rabelemist ega tormamist, ei stressi ega paanikat. Tasapisi oleme toimetanud ja üsna kenasti edasi liikunud, väga vara polegi mõtet midagi ette võtta.
Kuuseke, kes meile maha potsatas on imeilus. Väljas on nii pime, et ilma tuledeta ei näe kahjuks ta õiget värvigi.

Kui ümberringi on kõik roheline üksikute muude värvilaikudega, siis olgu vähemalt toas sära, valgust, valget ja hõbedat piisavalt

Aidi tarkuselinnukesed leidsid muude kulinate hulgas endile samuti kohad

 Üldiselt hakkab sest rõskusest, pidevast vihmast ja pimedusest küll saama. Ma tean, et virisemine ei aita, pigem peaks iga päeva eest, olgu ta milline tahes, tänulik olema, aga ikkagi...

Lohutan end sellega, et ei jää midagi tulemata, ei jää ka talv ja lumi taeva. Kahjuks tuleb seda veel terve kuu oodata. Kui pikalt ja paksult ta kestab, eks saab näha.

Ilusat ja rahulikku pühadeaega kõigile! 

HALL DETSEMBER

Kogu kuu on siiani olnud nii pime ja hall, et öö ja päev hakkavad sassi minema. Päriselt ka:). Ööd on lugemiseks, päevad tasapisi nokitsemiseks.  Mind see pimedus eriti ei sega, elekter aitab.
Midagi on sel ilmategijal sassi läinud. Ka kõige lumetumal ajal on tavaliselt mingi kirmeke valget maale laskunud ikka 13.detsembril. Tänavu oli asi nihkes ja hoopis järgmise päeva hommik tervitas meid sääraselt. Valge küll, aga ikka hämar ja udune. Ja nii külm, nii külm. Täna olid vahelduseks ööpäevaringsele +8C-le, öösel kõvad miinused :D. Tervel -3,9C, aga nüüd õhtuks keris termomeeter end jälle üles soojapoolele.

Tänaseks on see kõik kadunud, maailm on jälle roheline ja päev otsa säranud päike oli kui tõeline looduseime.
 Aed elab oma elu peamiselt puhates, kuigi vaatamisväärset jagub seal siiani.
Kaktused magavad, aga tänavu on nad oma astlad kuidagi eriliselt puhevile ajanud

Mägisibulad tunnevad end selle ilmaga sama hästi kui sõnajaladki :)

Hebe on üks tänuväärt taim, igal ajal triksis-traksis püsti

Varjuaia taldleht on kummaliselt kummuli

Vahelduseks on päris huvitav detsembri keskel korjata aiast päris kõigile külmadele vilistanud elus ja korras münti. Kahjuks ei tea ma selle poolkõrge väga tugevalt lõhnava ja tugevamaitselise taime päris täpset liigi- või isegi sordi nimetust.

Vanad puud kaunistavad end sammalde ja samblikega

Mitte ükski roosisort ei saa vastu talvistele kibuvitsadele. Rohkeõielise kibuvitsa väikesed viljad sätendavad vihmas kui pärlid.

Pajulehine tamm ei kavatsegi ilmselt enne kevadet end paljaks võtta

Järjest rohkem hakkavad värvuma ja mängima puude-põõsaste kaunid võrad

Kukerpuude oksad on praeguseks enamvähem paljad, nende vahelt piilub väga huvitava kasvukujuga Muhedikupapa lemmik-elupuu. Et see keskmine kitsas osa liiga kõrgeks ei kasvaks, on teda veidi madalamana hoitud.

Midagi on aias lagunemas. Kahju, need olid esimesed pingid, mile isa ja poeg valmis saagisid

Vähe sellest, et saetööd õues tehakse ja pakkusid varutakse, on nüüd üks leidnud tee ka esikusse :)

Ma ei tea, mida see tähendab või ennustab, aga kuigi päike on end kitsi näitama, on tal mitmel päeval jalad all olnud

Mulle detsember meeldib, olgu ta hall, roheline või valge. Pärast kiiret suve ja sügist on see esimene kuu, kus aeg hakkab vaiksemalt ja aeglasemalt kulgema.
 Mingit jõulupaanikat ega -hüsteeriat mul pole, seda enam, et kui tarvis, lubasid päkapikud sel talvel joosta kevadise pööripäevani tingimusel, et poekraami kingitusteks koju ei tassita. Nii olengi ma mähkunud igasugu lõngadesse ja sest soojast puntrast on end isegi arvuti juurde raske lahti rebida. Ma loen küll igasugu artiklitest, et ebameeldivate kinkide top-10-sse mahub igasugune endavalmistatud kila-kola ja kudumid, eriti soki-kindad sallid, aga ma ikkagi liigutan veidi vardaid . Nomaitea, mina jälle võtan kõige suurema rõõmuga vastu spetsiaalselt mulle mõeldes tehtud asjakese. Poekraami ostan ma ise, kui mul teda hädasti vaja on. Ma siiski vist tunnen häid sõpru ja neid kõige omamaid niipalju, et julgen arvata, et ma ikkagi mingitmoodi oskan just niimoodi neile rõõmu valmistada. Või tulebki hakata kõigile droone kinkima?
Kui nüüd täna külmkapp peale kolmanda restardi peaks korda saama, oleks elu päris lill. See on juba üle- nädalane saaga. Kui reedese tormi ajal korraks elekter kõikus, avastasime hommikul, ei külmkapi sügavkülma osa töötab, aga ülemine muutub järjest soojemaks kuigi vool oli sees ja kompressor töötas. Korraks saime ta korda, siis hakkas jant uuesti peale. Aitäh heale Ülole, kes andis veel ühe soovituse. Vaatame, kuis läheb, praegu tundub asi korda minevat.
Täna sain ühe väga huvitava pakkumise, millest ilmselt on raske keelduda :)
Ja kui head sõbrad ka aeg-ajalt sisse astuvad nagu eile, pole seda halli mitte kuskil.

OLEVAST ehk TEEMAKS POLE OKKALISED

Aasta viimane kuu on alanud. Termomeetri näidud võnguvad 0C ümber, jäädes pigem pluss-kui miinuspoolele. Eilne tugev tuul on vaikinud, kuigi prognoosid lubavad uusi terveks nädalaks. Veel eile maad katnud lumekirme on tänaseks kadunud. Hilissügis.
Ma olen tavaliselt sel ajal kiitnud okaspuid, kes annavad aiale vajaliku värvi kõigil aastaaegadel, aga ka paljud püsikud ja põõsad on veel rohelised.
Tänane aed on selline. Kahjuks unustasin mägisibulad ja magavad kaktused, aga küllap jõuab kord ka nendeni.
Südajalehise bergeenia sortide lehed on muutunud värvilisteks

aga ussuuri bergeenia on praeguseks üleni ühtlaselt mahagonipruun

Kalju-kukeharjale `Lemon Ball` ei mõju mingi külm

Et sõnajalalehine lõokannus nii kaua lehti hoiab, oli mulle üllatus, sest tavaliselt jääb ta lume all nähtamatuks

Põõsastest hoiab veel korralikult lehti tervalehise diervilla (takispuu) sort `Cool Splash`

Ma ei teagi, kas rõõmustada või kurvastada, et uustulnuk nooruke korea forsüütia sort `Kumson` on veel lehes igasuguse külmakahjustuseta. Pole ta ju igihaljas põõsas.

Kadridest alates kuni eilseni oli meil maas lumekirme, mis kattis paljud lehed ja viimane november oli meil säärane.
Igihaljas ibeeris `Appen Etz` ongi igihaljas

Ka harkjas azorell tunneb end veel kenasti

Ramonda läheb alati talvituma roheliste rosettidega. Tal on kevadel vaja eemaldada vaid alumised vanemad lehed, südamik koos õiepungadega peab igal juhul alles jääma.

Kiviklat ilmestavad lisaks pisikuuskedele ilusa hoiakuga nipponi tarn `Evergold`

ja jaapani tarn `Silver Spectre`

Kõige rohkem on rohelist maas ehk varjuaias. Paljudel sõnajalgadel on pealsed läinud, aga külmast ega lumest ei hooli raunjalgade sordid

ja kõverjalad

veidi on lumes räsida saanud adiantumide liigid ja sordid, aga ka nemad on veel rohelistena täiesti püsti

Enamikul epimeediumeist on samuti veel lehed rohelised. Ma ei hakanud nende etikette külmunud pinnasest välja kiskuma, esimene on päris kindlasti suureõielise epimeediumi sort ja alumine peaks mälu järgi olema üks hübriidne sort.

Koldnõgeste sordid moodustaksid ilusa värvilise vaiba, kui nad poleks mattunud langenud lehtede alla

Imeilusa tipmise puksrohu välimusele ei loe kõrvetav päike ega korralik külm

Kahjuks on varjuaia igihaljad põõsad endast märkuandmiseks veel liiga väikesed. Siin on naljakas, et jalgradade pakud on lumised, kruus kõrval aga pruun

Ahh, mina poleks mina, kui ma kasvõi üht okaspuud näidata ei saa :) Sirmokkal on selgesti eristatavad vanemad ja tänavused helerohelised kasvud

Tänavu tekitas kaua aastaid aias kasvanud iileks endale kaks marjakest. Rõõmustan ma seepärast, et teda on meil vaid üks põõsas ja ma isegi ei tea, kas meil jäi alles ema- või isataim, sest sildid said harakate magustoiduks. Need pruunid lehed on põõsale langenud hõbevahtra omad, põõsas ise on ilusate läikivate tumeroheliste lehtedega. Äkki ongi ikka nii, et mingi aja pärast võivad need lahksugulised taimed muutuda viljakandvateks.

Mahooniad on ühed tänuväärsed varakevadised õitsejad ja talvel kena rohelise hoidjad. Eriti peaks madalakasvulisest  roomavast mahooniast vaimustuma väikeaedade omanikud.

Selaginellid on ühed väga põnevad taimed, kes kaitsevad end nii kuuma, kuivuse, ereda päikese ja ka lume ning pakase eest oma kodariku kokkukorjamisega. Siberi selaginell (Selaginella sanguinolenta)

Viimane vaprake. Küll see karukell punnitas, aga päris lahti ta oma õiekest ei saanudki.