KAHE SÜGISKUU VAHETUSED 7 AASTA JOOKSUL

Kaevun üha sügavamale oma uude arvutisse. Liikumine ja tegelemine muutuvad siin üha arusaadavamaks, kuigi on ka päris suuri tõrkekohti. Seda kahjuks kõige elementaarsemate tegevuste juures, mis on osutunud üle mõistuse kohmakateks ja aeganõudvateks. Nii need asjad ühe targa masinaga niimoodi käima ei pea, aga neid arukaid nõkse pole ma veel leiutada suutnud. Paanikas ma pole, süvenen temasse täna alles 3. päeva. Küllap kõik laabub.
Eile sain kätte välise kõvaketta koos sinna päästetuga. Kogu tekstimaterjal on loetamatu. Kahju muidugi on, aga maailmalõpp see ka veel pole. Pildimaterjal on aga kenasti olemas. Sorteerisin neid veidi, osa tõmbasin arvutisse, enamiku jätangi kettale.
 Korrastamise ajal jäin vaatama varasemate aastate fotosid, iga päev seda ju ei tee. Mõne aastaga on meie aed väga palju muutunud. Osa sellest on ümber seadistatud, osa täielikult ümber tehtud. Kõige suuremad muutused on seotud puittaimede kasvamisega, mis aia üldilmet ehk enim mõjutavad.
Korralikke taimeportreesid on palju, üldvaateid hoopis vähem. See viga tuleb parandada, paari aasta pärast ei mäletagi enam, kuidas aed arenenud on.
 Hoopiski puuduvad mingil kindlal kuupäeval tehtud pildid. Ma pean välja mõtlema, kas teha need näiteks pööripäevadel või hoopis sagedamini. Aga ka need oleksid nii mõnigi kord väga vajalikud.
Uurisin, kas ma leian, millised on olnud novembrikuu algused alates 2008.aastast.
 Midagi ma leidsin. Üritangi reastada alates sellest aastast nii oktoobri lõpu kui enamvähem tänase s.o. 4.novembri ümbruses jäädvustatu

Selline oli aed 3.novembril 2008. Korralikku öökülma pole meil olnud, enamus lehtpuid ja põõsaid on kas osaliselt või täielikult lehes. Ilmad on püsinud  ühtlaselt jahedapoolsed, temperatuurid on +10 kraadini jõudnud vaid mõnel päeval

2009 aasta 15. oktoobri torm murdis ümberkaudu suuri puid. Meie kahjustused piirdusid kõrreliste puntrasse keeramisega, mõnel põõsal leidsime ka murdunud oksi

Sama aasta 20. oktoober üllatas korraliku lumesajuga. Lumi püsis ööpäeva

Novembri alguseks oli aga nii torm kui lumi unustatud ja aed elas rõõmsalt ja värviliselt veel pikka aega  edasi. 1.11. 2009

2010, esimesed  lumhelbed langesid 26.oktoobril, see kirmeke püsis mõned tunnid. Ka sel aastal oli kerge öökülm eelnevalt  vaid paaril korral meid külastanud.

3.novembril olen pildistanud lehes puid-põõsaid

Ploomid on siiski juba raagus, värvujad väga värvilised

2011, 26. oktoober. Öökülma pole meil olnud, aed on lehes

Esimene korralik öökülm oli tol aastal 4.11. Täna aga särab päike, tuult pole ja sooja on meil +10,8C

26.oktoober 2012. Täiesti lehes, õitsvale ja igatpidi elujõus aiale langes ränkraske lumekoorem, mis ei sulanud mitu päeva

Teda muudkui sadas ja sadas. 27. 10.

28.10. Pilte vaadates meenus, et tookord olin ma kindel, et nii mõnedki puittaimed murduvad ja peavad eluga hüvasti jätma

6. novembriks olid aga kõik kenasti välja sulanud, kogu selle õuduse üle elanud, püsti tõusnud ja särasid edasi

2013.aasta peaks veel värskelt meeles olema. Eelmisel aastal algas puittaimede värvumine väga vara, juba septembri alguses. Kogu see ilu kestis veidi üle 2 kuu. Oktoobris oli intensiivseid värvitoone uskumatult palju. 21.10.2013

27.10 on puud-põõsad veel lehes.

Nii kummaline kui see pole, pole mul eelmise aasta novembri algusest mitte ühtki fotot, mille järgi näha, milline võis siis ilm olla. Aga, et varjuaia sõnajalgade pilte on sellest perioodist hulgi ja aiapäevikus ka midagi ekstreemset kirjas pole, siis võib arvata, et ta sarnanes tänavusele novembri algusele. Lehtpuud raagus, värvi lisavad värvilised okaspuud, kukerpuud ja värvuma hakkavad võrad.
Kui ma neid aastaid ritta seadsin, avastasin, et novembri algus on aastaid olnud stabiilselt ühesugune. Lehtpuud on selleks ajaks valdavalt raagus. On olnud päikest ja sombuseid päevi ning vihma. Päevased temperatuurid on seisnud valdavalt plusspoolel. Tavalised kenad sügisilmad.
 Novembrikuu lõpud aga sarnased pole olnud. Ma lihtsalt ei tahtnud ajast ette rutata.
Tõsine üllataja on aga olnud aastate lõikes oktoobri II pool kõigi oma tormide, äkiliste temperatuurilanguste ja ootamatute lumesadudega. Ega tänavunegi ju erand polnud. -9,3C kahel järjestikusel päeval keset suviseid ilmu oli ju täiesti ootamatu.
Tänavust aastat ma üle kirjeldama ei hakka, see oleks võrdluse 7.aasta. November on alanud tavapäraselt ilusate soojade sügisilmadega.

JA ONGI NOVEMBER

Hingedekuu algas +3,4C sooja, hommikuse tiheda udu ja kerge vihmasajuga.
Lõuna paiku tegin päris põhjaliku aiatiiru. Ikkagi kuu esimene päev, mis kindlasti jäädvustamist vajab.  Ma ei ole kunagi aru saanud neist inimestest, kes sügisel vaid pori näevad ja kõike, mis novembriga kaasas käib, kuidagi masendavalt kirjeldavad. Minu arust on praegu aias nii palju ilusat, mida suvel lihtsalt polegi aega vaadata.
Uksest väljudes avaneb meil selline pilt. Minu arust pole see heinamaa suvel kunagi nii erkroheline.

Edasi liikudes

Nüüd tuleb tited üle vaadata

Juba hakkab rohelisse teisi värve lisanduma. Esiplaanil oleva jaapani lehise taustaks on musta kuuse ja halli nulu grupp, mille vahelt piilub kuldne leinaremmelgas. Männisambad on seal samuti olemas

Nagu pajud ja remmelgad, ei taha ka mõned vahtrad veel lehtedest täielikult loobuda. `Drummondii` valgekirjud lehed erinevate pajude taustal.

Siberi lehis on veel täiesti roheline, tagaplaanil asuvad euroopa lehised aga kuldsed

Kätte on jõudmas huvitavate võrade aeg. Suvises paksus lehestikus nende ilu niimoodi esile ei tule. Kuigi keerdremmelgas hoiab veel lehtedest kinni, on juba aimata, mida ta talveks tõotab.

Keerdvõrseline laialehine pärn `Tortuosa`

Lisaks huvitavale võrale on tal juba praegu ka imeilusad pungad. Neist mõned on püüdnud kinni viimased vihmapiisad.

Hõbevahtra nõtkete okstega võra on ka hilissügisel vaatamisväärsus

Isegi enamus kaski ei ole lehti lõplikult langetanud

Kes külmaga värvuma hakkavad, on juba alustanud. Mida edasi, seda eredamaks

Paljud okkalised edvistavad ka niimoodi

Lehtpuud aga sedasi

Isegi vastrajatud soo on veel värvi täis. Load, kalmused ja tarnad pole suure külma peale kõssanudki, noorukesed ainuroo puhmikud ja kollase võhumõõga lehed on hakanud värve muutma

Seda elutoa aknavaatest paistvat kallast olen ma vist küll igal sügisel näidanud, aga mis teha, aiaosi ju niisama lihtsalt igal aastal ringi ei tõsta. Et enamik kukerpuid juba raagus on, isegi ei märka veel

aga on ka mõned, kes ei mõtlegi lehtedest lahti saada. `Golden Ring` on suvel üsna tagasihoidlike, peaaegu pruunide lehtedega põõsas, aga sügisvärvides ta lausa lõõskab (eelmisel pildil teda pole)

Kõrrelistel on vaja enda näitamiseks pisut kosuda

`Stiff Weeper` on kui kuldne jaanalinnupoeg:). Kael jääb vist veidi teiste võrade varju, aga ta on täiesti olemas.

`Horstmann Recurved` on tõsiste kuuskede hulgas vägagi vallatu olemisega.

Tiigi tagakallas tõotab üsna pea veidi elusamaks muutuda, Las need puukesed kasvada veel paar aastakest.

Varjuaia sissepääsu valvab auväärne pärn, kelle võimsust pildilt ei hoomagi

.
Vaatamata sellele, et lehtpuud on raagus, pole ka see paik kole ega porine

Kes oskab vaadata, leiab ka printsessipuu üles. Tema hoiab oma pungi kiivalt peidus. Kohad, kust nad välja kevadel vupsavad, on vaevu aimatavad.

 Loodus ei salli paljast maad ja katab selle, kui inimene ei sekku, talveks ise. Neid lehti ei kavatse ma ka kevadel koristada. See kihike kõduneb veel enne, kui taimed ärkama hakkavad neile nii vajalikuks kobedaks metsamaaks. Puhtana hoiame vaid teerajad.

Mul on hea meel, et kivid ja pätsid juba nii jõudsalt sammalduvad

Täna mõõtsime talverüüd selga tõmbavat mikrobiootat. Nüüd on ta läbimõõduks 9,2 meetrit.

Õisi ma ei otsinud, aga ometi on nemadki veel olemas

Tagasi maja juurde jõudes tervitab praegu pooleldi lehes magesõstra hekk

Kui hommikupoolne taevas oli lihtsalt ühtlaselt hall, siis lõuna paiku hakkasid tekkima vihma tõotavad pilved

Ja ikkagi on ka praegu veel ilusat küllaga, tuleb lihtsalt silmad ja  meeled lahti hoida.