Friday, January 31, 2014

DETSEMBRINIKERDISED

Usinad inimesed välgutasid sel ajal külmaks talveks valmistudes vardaid. Aga kuidagi imelik on kududa, kui väljas on veel päris arvestatavad plussid ja lilled õitsevad :) Sügis ikkagi. Käsitöö kuulub ju valge talve, mitte hallisombuste ilmade juurde.
Kõige hoolikamad käisid oma aia üle, rohides sealt iga viimasemagi lible. Ka seda olnuks naljakas teha, kalendri järgi oli ikkagi talv. Ja pealegi polnud multšide alt umbrohtu eriti tulemaski.
Nii ma siis korrastasin fotosid ja nimekirju. Lugesin igasugu kirjandust. Seda, mida väga vaja ja seda ka, mis võinuks lugemata jääda. Veidi kirjutasin. Kolasin arvutis ja lõin niisama aega surnuks.
Aga ükskord sai sellest tegevusest isu täis, sõrmed hakkasid isemoodi kummaliselt sügelema.
Mul on asjadega imelik suhe. Ma olen hea inventeerija ja sorteerija. Kõike, mida enam vaja pole, jagan, annetan, viskan ära. Teen ma seda üsna tihti, aga ometigi on mõned asjad, mis päris silma all või kappides-sahtlites pole, jäänud kummalisel kombel oma uut aega ootama.
Nii juhtus ka ühe pisikese laua ja toolikesega. Viimaseid oli meie majapidamises küll kaks, aga kuhu teine sai, enam ei meenugi. Nüüd oli kätte jõudnud aeg nad pööningult alla tuua ja uuesti kasutusele võtmiseks korda teha.
Uue välimuse said vanad esemed tiimitöö tulemusena. Kohtusid minu geniaalne idee ( värvilahendus, kompositsioon salvrätitükikestest) ja Muhedikupapa suurepärane teostus- lihvimine, puhastamine, värvimine, lakkimine :D




Kui laud ja tool valmis said, tekkis mure. Ikkagi oli hädasti vaja teist tooli, pole ju mõeldav, et kaks põngerjat sõbralikult üht toolikest jagama hakkavad. Suur aitäh, Lillekasvataja. Pole need toolid küll päris ühesugused, aga hädast päästsid Sa meid välja küll. Värvivalikust nähtub, kumb on pisipreilile, kumb noorhärrale.

Kvaliteedilt on see painutatud vineerist mööbel tükk maad parem kui praegu pakutavad plastesemed. Ja nime tea, äkki peavad nad vastu veel järgmisegi põlvkonna.

Tänane ilm on ebameeldiv, öösel -19,1, päeval -18C. Külmale on lisandunud vinge, lausa kõrvetavalt vastik tuul, mis ähvardab maruks muutuda. Ilus härmatis püsis 15 päeva, meie white-art aknamaalid on asendunud graafiliste lehtede ja tušijoonistega. Ilusad needki. Kui ka lumele veidi lisa tuleks, võiks tuulele andeks anda.

11 comments:

  1. Oi, kui ilusad !Nad jäävadki sinna istuma...39

    ReplyDelete
  2. on jah superilusad, ma ka enam sealt püsti ei tuleks, õnnelikud lapsukesed kellel nii ilusaid ja südamega asju tehakse :D

    ReplyDelete
  3. Korralik tisleritöö peab vastu mitusada aastat, kui just puukoid asja kallale ei asu. Pikka iga konnakestele ja rõõmsaid toimetajaid laua taha!
    K.

    ReplyDelete
  4. :)
    ilus-ilus! ja hea!

    muus osas- mulle oleks hädasti vaja kedagi appi inventeerima ja sorteerima! see on asi, mida ma ei oska ja südamest ei salli ka! oeh!

    ReplyDelete
  5. Õnnelikud lapselapsed, kellele vanavanemad nii imelisi asju meisterdavad :).
    Meil sajab praegu laia lund ja suisa soe on, hommikul -7,9 kraadi

    ReplyDelete
  6. Ilus vaadata! Hästi õnnestunud! Te olete tublid meisterdajad!

    ReplyDelete
  7. Pealkiri on täiesti eksitav, mis nikerdused? Vahvad vanad asjad uuele elule aidatud. Nii mõnus!

    ReplyDelete
  8. Milda, olid ikka küll nikerdised, sest erinevate salvrätitükikeste kokkusobitamist ei saa kuidagi teisiti nimetada.
    Trumm- ma võin appi tulla inventeerima, aga pererahvas peab siis lõunamaale sõitma :D

    ReplyDelete