ARMASTUS ESIMESEST PILGUST

Kui ma ammu-ammu nägin hea sõbra aias Ogres suurte puude all kolmiklilli õitsemas, olin päästmatult kadunud hing. Lahke perenaine oli varmas labidat haarama, aga ma loobusin heldest pakkumisest. Meie päikeselõõsane ja savimullane aed oleks need imeilusad püsikud lihtsalt ära tapnud. Ja nii jäidki kolmiklilled pikkadeks aastateks mu unistuste lilledeks.
Kui meil tekkis juba veidi varju ja me sajandivahetusel rajasime esimese turbapeenra, olid sõnajalgade kõrval seal esimesteks õistaimedeks kolmiklilled ning kanada kukits ja nii on see jäänud tänaseni.
Uus võimalus neid põnevaid taimi lisaks hankida tekkis suure varjuosa rajamisega.
Kolmiklilled (Trillium) kuuluvad ussilakaliste sugukonda kolmiklillede 30-liigilisse perekonda.
Peamiselt on nad pärit Põhja-Ameerikast ja Ida-Aastast, 3 liigi koduks on Kaug-Ida.
Kuigi tema ladinakeelne nimetus on kenasti helisev, on selle tähendus üsna proosaline. Ladinakeelne trilix tähendab kolmekordset, sest kolmiklilledel on kõiki rohtseid osi kolm.
Kolmklilli on paigutatud nii püsikute kui mugulsibullillede hulka rõhtsa mugulja risoomi tõttu, aga aedniku seisukohast sel erilist tähtsust pole.
Kultuuris kasvatatakse seda imelist lille juba 16.sajandist, kui ometi kohtab teda väga vähestes aedades. Põhjusi selleks on kaks. Kolmiklilled on kas varju- või metsaaia taimed, päikeses  nad oma ilu ei näita ega pea ka kaua vastu. Selliseid varjulisi kasvukohti on aga vähestes aedades.
 Põhiprobleemiks on aga raskused tema paljundamisel. Kuigi seemneid tekib neil üsna palju, on nende idanevus ülimadal. Kui aga üliheades tingimustes seeme siiski idaneb, ilmuvad noored taimed alles 3.aastal ning nende õitsemist tuleb oodata enamvähem sama kaua, mis tähendab, et nende hind on õigustatult väga kõrge. Ka vegetatiivselt paljunevad nad üliaeglaselt ja peale kohale istutamist võib neid ettevaatlikult jagada augusti lõpus, septembri alguses alles mitme aasta pärast. Ka siis saab heal juhul puhmikust eraldada 1-2 taime. Tänapäeval on kolmiklillede levitamisel suureks abiks meristeempaljundus, kuid ka niisugusel meetodil paljundatud noortaimede areng on aeglane ning nad on äämiselt kapriissed ning vajavad pidevat erihoolt.
Kolmiklilled vajavad hea drenaaziga sügavapõhjalist kobedat, niiskemat, viljakat, nõrgalt happelist huumusmulda. Seisvat vett nad ei talu. Väga meeldib neile lehevaris. Praeguse aiapidamise trend maailmas ongi looduslähedaste aedade rajamine, kus puudelt varisenud lehti istutusaladelt ei koristata, vaid jäetakse taimedele kaitseks ning mullaviljakuse tõstmiseks sinna, kuhu nad langesid. Paljudele tundub see harjumatu, kuid ma võin öelda, et tegelikult näeb niisugune aed välja täiesti korrektne, kui sealt on lõigatud vanad taimevarred, pole lubatud kasvada umbrohtudel ja hoitud puhtad teerajad. Me teeme aia siiski eelkõige taimedele, alles seejärel iseendale.
Kolmiklilled on pikaealised. Kui nad on istutatud varju ja neid seal mitte häirida, võivad nad ühel kohal kasvada aastakümneid. Tavaliselt puhkevad nad olenevalt liigist mai algusest kuni mai lõpuni ja õitsevad keskmiselt 2 nädalat. Lillede kõrgus jääb 15-45 cm vahele. Osa liike lõhnavad meeldivalt.
Noored taimed istutatakse ca 8cm sügavusele, üksteisest 25cm kaugusele.
Meie kollektsioonis on hetkel 24 liiki kolmiklilli. Kõik nad kahjuks tänavu ei õitse, ilmselt on selles süüdi kõigile taimedele äärmiselt halb, suurte temperatuurikõikumiste ja rohkete külmade vihmadega talv.
Kamtšatka kolmiklill (Trillium camtshatcense) on tugeva püstise varrega umbes 40cm kõrgune lumivalgete õitega liik. Kodukohaks on tal Sahhalin, Kuriilid, Jaapani põhjaosa ning kirde-Hiina. Õitseb kaua, jahedamate ilmadega isegi 3 nädalt. Toidutaim- tema viljad ja risoomid on söödavad. Liik on kantud Punasesse raamatusse.

 Häbelik kolmiklill ( Trillium catesby syn catesbaei) pärineb USA kaguosa lehtmetsadest. Pikal, umbes 45 cm kõrgusel õievarrel on tugevalt tagakäändunud allapoole vaatav hele-või tumeroosa õis.

 Suur kolmiklill (Trillium chloropetalum) on pärit California metsaaladelt. Tema värvus looduses varieerub valgest purpurpunaseni. Liigil on väga ilusa faktuuriga õielehed

Sellelt fotolt on hästi näha kolmiklillede aeglane vegetatiivne paljunemine. 16 aastaga on suur kolmiklill hõivanud vaid 30-40cm2.

Suure kolmiklille hiigelteisend (Tr.chloropetalum var.giganteum) on samuti pärit California metsadest.

Püstine kolmiklill (Tr.erectum) on USA kirdeosa metsade liik.  Tema varre kõrguseks on 45cm ja ta on kolmiklilledest kõige külmataluvam, kannatades kahjustusteta välja isegi -35C lumeta külma. Püstine kolmiklill on värvuselt väga varieeruv liik

Püstine kolmiklill (Tr.erectum) `Album`

Püstine kolmiklill (Tr. erectum) `Beige`. Ta ei taha sugugi igal aastal õitseda ja on ka kehv paljuneja

Püstine kolmiklill (Tr.erectum) `Purple`

Põlv-kolmiklill (Tr. flexipes) on pärit USA kesk-ja lääneosast, kus teda nimetatakse ka valgeks kolmiklilleks, Tema areaal ulatub Lõuna-Kanadani, kust on leitud ka tema punast vormi. Tal on ilusad, laialt avatud õied ja laiemad ning veidi ümaramad lehed kui paljudel teistel kolmiklille liikidel. Ma olen teda korduvalt pildistanud, aga millegipärast portreed üles ei leia.

Suureõieline kolmiklill (Tr.grandiflorum) on põhja-ja idaameerika liik, kus teda kutsutakse ka suureks valgeks kolmiklilleks. Väga ilusate lainjate servadega suur õis.

Suureõieline kolmiklill (Tr.grandiflorum) `Flore Pleno` on meie aias tänavune uustulnuk. Tema kõrgetel 45cm õievartel on laialt avatud 12 cm läbimõõduga lumivalged täidisõied. Õitses ta veidi üle 2 nädala. Esmapilgul ei osanud ma isegi hinnata, kas  see ilus õis ka kolmiklillena  ilus on, sest ta on teistest nii erinev. Aga ta on tõeliselt suursugune ning imeilus suure kolmiklille vorm.

ja nii hakkab ta õitsemist lõpetama

Rait-kolmiklill (Tr.kurabayashii) on edela-Oregoni ja põhja- California metsade liik. Tema õievars võivat kasvada kuni 55 cm kõrguseks. Õis on rait-kolmiklillel suhteliselt väike, kuid tema ebakorrapärase mustriga lehed on väga pilkupüüdvad.

Kollane kolmiklill (Tr. luteum) kasvab USA põhjaosas. Paljud lillekasvatajad ei pea teda ilusaks, kuid tema huvitava mustriga lehed ja kollakasrohelised lehed moodustavad minu jaoks küll vägagi võluva koosluse. Kollane kolmiklill lõhnab meeldivalt. 10 aasta jooksul pole ta paljunemise märke ilmutanud. Istutasime ta eelmisel aastal ümber, ehk mõjub liigutamine talle kuidagi positiivselt.

Kirju kolmiklill (Tr,maculatum) USA põhjaosa metsade alustaim, keda kutsutakse ka täpiliseks või tähniliseks kolmiklilleks. Väga huvitava haabitusega liik.

Käänd-kolmiklill (Tr. recurvatum) on imeilusate tähniliste lehtedega punaseõieline Ameerika põhjaosast pärit liik.

Rugeli kolmiklill (Tr. rugelii) on samuti Ameerika põhjaosa liik. Meie aias on ta tänavu kevadest.

Raotu kolmiklill (Tr.sessile) kuulub madalakasvuliste kolmiklillede hulka, tema kõrguseks on vaid umbes 10cm. Pärit on ta Ameerika kesk- ning idaosast. Raotu kolmiklill on ravimtaim, ta on kantud Inglismaa farmakopöasse.

Raotu kolmiklill (Tr.sessile) `Album`

Chonosuke kolmiklill (Tr.tshonoskii syn. Tr.morii) on Jaapanis ja Himaalajas kasvav väga haruldane liik. Juba ta lehestik erineb oluliselt Ameerika päritolu liikidest. Chonosuke kolmiklille lehed on läikivad, ümarad ja paksud. Kuna ta õitseb meil esmakordselt ja ta puhkemine langes kõige kuumematele päevadele, ei oska ma öelda kui pikalt ta üldse õitseda võiks. Tänavu oli see 5 päeva.

Üldse on mul tõmme veidi veidrate, kui siiski ilusate ja huvitavate õite poole. Ussilakk  (Paris) on kolmiklillede lähisugulane.  Harilik ussilakk ( Paris quadrifolia)

Hiina roheõis (Saruma henryi) on minu jaoks väga põnev tegelane. Juhtub vahel, et mõne taime olemasolust, kes nina maast välja pistab, pole õrna aimugi, kes ta on või kust pärit. Aga kui sul on häid sõpru, saab üsna pea selgeks, kelle aiast säärane Hiina mägismetsade tobiväädiliste sugukonda kuuluv eksoot meieni jõudis. Oma 60cm kõrguse varre, sametiste lehtede ja rohekakollase laialt avatud õiega on ta tõeline metsaaia iludus. Ole Sa tuhandest tänatud sellise ime eest, Rahmeldaja!

EI JÕUA JÄRGE PIDADA. EI JÕUA

Aias sünnib asju iga päev nii kohutava kiirusega, et pea käib ringi. Vaatan tänaseid 83 fotot ega oska valikuid teha. Hea küll, okkalised jätan selleks korraks kõrvale, varjuaia elu ehk samuti. Kolmiklilled tulevad omaette edaspidi. Täna alustanud kuldkingad ka. Aga ülejäänu?
Ilupildid? No nemad peavad ikka olema.
E.m.a aias kasvanud ja siis ka juba täies kandeeas `Sügisjoonik` on veel praegugi täiesti elujõuline puu

J.Kivistiku`Veiniõun`. Seda puud tasub kasvatada kavõi ainult õite pärast, aga tema mahl...! Ma ei ole eriline õunamahla austaja, aga nende tulipunaste õunte oma on võrratu. Parajalt hapu, vürtsikas ja õige pisut magus, üldsegi mitte õunamahla sarnane.

Veel üks rikkalikult roosavahune õunapuu. Üsna tagasihoidliku roosakaspunase õievärvusega verev õunapuu (Malus niedzwedzkyana)

Peale õunapuude on teistelgi puudel, millega uhkeldada. No kuidas sa siis ei pane neid siia ritta.
Punane leeder (Sambucus racemosa) on üks igavene rämpsupuu. Ta kasvas siin aias võsastunult samuti enne meid. Küll oleme me teda maha saaginud ja juurinud, aga kuskile on ta ikka oma seemne poetanud, et ikka ja uuesti päevavalgele ilmuda. Pillub küll oma oksi maha ja külvab sinna, kus tal sugugi asja pole, aga õied on tal ju ilusad :)

Või siis Meserva iileks (Ilex x meservae)? Meil olid tema sordid `Blue Angel` ja  `Blue Prince` Saime nad just juurutatud paljasjuursete pistokstena ja päris kasvukohale neid istutada veel ei saanud. Pistsin nad siis enda pisikesse paljunduspeenrasse, kus tegin endale pistokstest ja pistikutest taimi. Istusid seal mitu aastat ega liigutanud end kuskile poole, ühel talvel üks neist hukkus. Äkki hakkas allesjäänu nii kiiresti kasvama, et teda enam hõbevahtra alt kätte ei saanud ja sinna ta jäigi. Õitsenud on see vana põõsas mõned korrad elus üksikute õitena, Tänavust õitsemist näen ma esmakordselt, kõik ta oksad on õites. Lihtsalt nii ilus, et on ilus. Ja kui ta ka veel viljuma peaks, siis võiks öelda küll, et mingi vanuse saabudes muutub ta kahesuguliseks.

Esmakordselt on tänavu oma punaseid küünlaid valmis näitama punane hobukastan (Aesculus x carnea) `Briotti` Taust on tal praegu kehv, sest veel on koristamata mahasaetud hukkunud pirnipuu `Pepi` oksarisu

Noor kollane hobukastan (Aesculus flava) veel õisi ei tee, aga ta on ilus juba oma kuldse lehestikuga

Ameerika pärna (Tilia americana) `Nova` suur läikiv leht peidab täismehe ka suure peo

Ma ei usu, et väga palju inimesi sellist kaske tunneb. Kuidas teda siis mitte näidata? Must kask (Betula nigra) `Shiloh Splash`

Mõnel puul pole õisi vajagi. Parukapuud (Cotinud coggrygia) `Royal Purple`

ja hoopis ümarama lehega `Golden Spirit`

Õitsevad või on just-just puhkemas
Suureõieline õisenelas (Exochorda x macrantha) `The Bride` esimesed õied

väga peene lehestikuga suur läätspuu ( Caragana arborescens) `Lorbergii`

Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Roseum`, rahvakeeles "lumepall" on homme-ülehomme üleni valge

Sargenti lodjapuu (Viburnum sargentii) `Onondaga` on eelmisest hilisema õitsemisajaga, aga lisaks väga huvitavale õisikule on ka ta lehestik üks suur vaatamisväärsus. Pisike põõsake on praegu kuni trimmerdamiseni liiga rohus, aga küll me ta sealt välja päästame.

Sirel (Syringa x) `Marie Franches` õrnilus õis

Pargipoolelt tagasi aeda jäid teele mägisibulad. Ka neid on selle postituse jaoks liig palju, aga `Hart`, lihtsalt köitis pilku :)

Eks meil ole peale muude aias ka muud kraami. Üks mu lemmikuid, tagasihoidlik ja õrn kevadfloks e. kanada floks (Phlox divaricata)

Karukell (Pulsatilla vulgaris)` Papageno` keerab alati pildistamise ajaks selja, aga ta on ka niimoodi väga huvitav

Tulpideta pole me ka. Loomulikult on juba ära õitsenud kõik varaste sordirühmade sordid ja ka botaanilised tulbid on lõpetanud.
 Ma pole väga suur leegiga tulpide austaja, aga mõni neist võib ju aias ikka olla.

Hoopis paremad on minu arvates põnevate värviüleminekutega sordid nagu `Artist`

Päris minu maitse on aga rohelised tulbid nagu `Deirdre`  Tulpe on veelgi, aga see postitus on isegi juba hiigelpikk.

Üks väga vana-vana nartsiss. Täidisõieline poeedinartsiss

Käes on pojengide aeg

ja mäele on meil kujunemas lilleniit

Olgu siis lõpuks veel üks ilupilt :)

Meie pisike toidusalu on ka täitunud. Lisaks varem külvatud porgandile-tillile-salatile jms, on eile maha istutatud tomatid, kes hüüdsid juba kõvasti appi ja kapsad, niipalju kui mul neid alles jäi. Miski neile tänavu ei meeldinud. Täna on maha tipitud kurgid, kabatšokid ja kõrvitsad. Ma ei kasvata neid kunagi ette, minu arvates kasvavad nemad kohe kohale külvatuna palju jõulisemad, peale tärkamise kasvavad nad nädalaga ettekasvatatuile järgi. Eks see ogoroodina-jutt peab ka peatselt tulema. Millal, seda ei tea, niigi on ootel väga palju sellist, mis on väärt omaette postitusi.
Harakapaar leidis endale huvitava koha pesa ehitamiseks. Tänavu on see kõige käidavamas kohas kasvuka taga kõrge pirnipuu otsas :D. Kui neist mööda minna, istuvad nad seal hiirvaikselt ja kui selja pöörad, algab kibekiire askeldamine. Ja ega kogu materjal, mis pessa tassitakse, sinna pidama jää:D. Sodijapaar selline. Hoiaks nad vaid mu herned ja etiketid paigal.