UDUKUKK

Kui  tulikukk kaugelt tulema hakkas ja öösel siia kohale jõudis, oli meid vallutanud tihe, raske, hall udu.

Ega tänane päev palju parem ole. Udu on vaid veidi enda välimust muutnud. Maailm lõpeb meie hekiga.

Ilus. Üldisest hallusest joonistuvad välja härmas võrad

Ei saagi aru, miks see varane, kaunis ja tegus linnuke end sedasi looritas. Ehk seetõttu, et paljudest küladesr on ta kadunud ja lapsed ei teagi enam, millist häält kukk teeb. Kui nüüd kogemata kuuleb kuskilt juba unuma kippuvat "kikerikiid", on see midagi väga erllist ja mul on sellest küll väga kahju, et traditsioonilised külahääled kadunud on, mis sellest, et mõnikord ajasid naabrite kuked une juba kella 4 paiku ärs.
Aga täna on ka udul oma jutt rääkida ja see on vast olulisemgi, kui idamaade aastavahetus.
 Järgmise nädala neljapäeval murrab küünlapäev talve selgroo ja aiarahvas üldiselt rõõmustab, et selleks korraks on siis temaga kõik. Minu udu aga ütleb, et kas just pool talve, aga mingi osa sellest on veel ees ja veebruari lõpp on kindlalt külm.
Eks igaüks peab oma paikkonna ilmamärke tundma õppima. Ju rannikul või suure veekogu ääres on sellisel udul hoopis teine tähendus, aga siin pole ta mind aastate jooksul veel kordagi petnud.
Meil sääraseid plusse, mis lume täielikult oleks viinud, polegi olnud. Kus on teda rohkem, kus vähem, aga aed on valge. Paar korda tõusis termomeetri näit küll väikese nõksu üle 0-i, aga iirikat ta siia ei teinud.
Vahetevahel oleme üldiselr üsna pimedas jaanuaris päikeski näinud. Loojang võib mõne koha tundmatuseni muuta. Kuusekesed on kivilas veel korralikus lumes

`Hiiumaa`

`Push`

Ei ole head halvata. Säärane on praegu meie aedhortensia istandus

Ilusar ja  talviselt vitavat on siiski rohkem.
Mulle ei istu väga pikad postitused, eriti need, kus on ridamisi eksponeeritud 10 sarnast fotot, aga endal tuleb mul tänane galerii ilmselt samasugune