ET UUS SAAKS ALATA

tuleb kõigepealt likvideerida vanad võlad. Täna ongi viimane aeg vaadata üle detsembris toimunu.
Et ma kuu teise poole veetsin kodust eemal, on mul olemas täpne ülevaade vaid kuu esimese poole kohta, seetõttu ei pea ehk ka kõik arvud päris tõeselt paika, aga enamvähem küll.
Aasta viimase kuu iseloomu võib lühidalt kokku võtta nii- heitlik, sajune, pime ja tuuline.

Kuu esimesed päevad tuletasid meelde, et talv on meie kõige külmem aastaaeg. Need äkki saabunud üsnagi karmid miinused peale äärmiselt sooja novembrit olid vägagi ootamatud.

Meil oli külma 01.12, 02.12 ja 03.12 vastavalt -13,4C, -14,3C ja -6,2C. Mitmes kohas mujal oli asi rängem.

Aga need päevad näitasid ka, kui ilus võib üks talv olla. Kaks täispäeva paistnud päike ja puhasvalge imeline härmatisepits mõjusid lausa meeliülendavalt.

Edasi kulges alates 4.12 nagu novembriski, pimedalt ja väga pimedalt. Ja soojalt. Erisuseks olid lakkamatud sajud ja tugevad tuuled. Kui ilmateade lubas kohati või siin-seal sademeid, siis tulid need alla just meie õuele kas lumena, lörtsina, udu- jää-või paduvihmana. Ega mul vihma vastu midagi poleks, kui ta sajaks maha õigel ajal, septembris -oktoobris. Tänavune ülikuiv sügis on muutnud palju inimesed murelikuks, lähikonnas on nii mitmedki kaevud tühjad ja veekogud madalseisus. 

Sajud viisid kogu lume ja härmatise, maa oli sama paljas kui enne.

Detsembrikuul käitus tuul nagu varas. Saabus ta tavaliselt pimeda hakul, et siis öö läbi õues ringi tuuseldada. Kui ta hommikul veidigi taltus, siis õhtuks oli ta oma kolistamistega jälle kohal. Oli teda küll nõrgemat, küll tugevamat, aga olemas oli ta pidevalt. Päris jultunud oli ta 11-13 detsembrini,19 m/s annab ikka tormi mõõdu välja küll. Meil õnneks midagi hullu ei juhtunud, elektergi püsis, aga kõigil nii hästi ei läinud. Kui novembris ei jõudnud ma kokku lugeda tuulevaikseid päevi, siis detsembris oli olukord vastupidine.  Kuu esimesel poolel oli vaid üks tuuletu päev- 12.12

05.12, 07.12 ja 15.12 udud roomasid mööda maad ja vonklesid kui hallid maod, ikka orust üles ja siis jälle tagasi, kord tõstes pead, kord liibudes vastu maad. Ühel päeval, 12.12 seisis aga kogu päeva õues lihtsalt üks hall läbipaistmatu müüriollus.

Päike näitas end hetkeks vaid paaril päeval, 15. ja 20 kuupäeval.

Muti on naabri heinamaalt hordide viisi liikvele läinud ja aina liiguvad aia poole. Säärast maa-aluste invasiooni näen ma meil esmakordselt. 

Aia olukord oli erinevates osades väga erinev. Püsikute osa, kus kasvavad aediirised, ei tundnud end kõige paremini, sest pool sellest oli mitu päeva jääga kaetud. Püüdsime seda küll purustada, aga mis päeval sulas, külmus öösel uuesti. Nüüd on jää läinud, aga peale mitmenädalasi sadusid ei jõua pooleldi külmunud pinnas vett vastu võtta. Nii mõnegi sordiga tuleb ilmselt hüvasti jätta.

Multsitud püsikute olukord on tunduvalt parem. Kaktused on aga segaduses. Kuigi nad seadsid end üsna varakult magama, siis nüüd hakkab neist nii mõnigi uuesti ärkama.

Varjuaia elanikel on seevastu pidu. Tundub, et neile on pikk soe sügis vägagi meeltmööda. Eriti hea on sõnajalgadel ja erinevatel sammaldel/samblikel olla.

Küüvitsad ja kalmiad naudivad uduniiskeid ilmu. Sinihall piilub oksakesega kännu tagant.

Pisike sirmokkalaps

Väga rahul olen ma sel aastal valminud pisikese sooga. Mulle tundub, et taimed seal ei maganudki, vaid jätkasid hoolega kasvu. Ka roikapeenra laiendus kõrreliste tarvis on minu meelest end õigustanud. Pildistada neid kohti uduvihmas ma kaamera tervishoidu silmas pidades ei söandanud ja pärast oli selleks juba hilja.

Mu kaasa, tütar ja õde hoolitsesid selle eest, et kõige kaunimad hetked päikesepöördest, pühadest ja aasta viimastest päevadest on ikkagi jäädvustatud ja neist fotodest võib nii mõndagi välja lugeda

25.12

26.12

27.12 tuisus oli teelolijail raske.

29.detsembril hämaruse hakul väravat avades astunuks ma kui muinasjuttu. 

Uue aasta esimeste päevade plusskraadid ja uduvihm viisid kahjuks kogu umbes poolemeetrise lume ja sellega kaasneva ilu. 02.01.2015

3.jaanuariks lubatud ränk torm jäi vähemalt meil prognoositust palju lahjemaks, kuigi tuul möllutas pidevalt paar päeva päris korralikult.

4.jaanuari hommikuks oli maa jälle kenasti lumega kaetud ja teda tuleb aina juurde. Hommikune üllatus

Peale tugevaid tuuli leidsid linnukesed oma söögilaua uuesti üles

Tänaseks on koheva, udukerge lumekihi paksus jälle üle 30 cm ja teda muudkui sajab ja sajab. Aed on kaitstud, tulgu külma kuipalju tahes. Mitte miski ei meenuta paari päeva tagust, hetkeks naasnud sügist
Hommikul oli meil külma -8,3C

Kuigi mulle tundub, et jaanuar püüab veel mitmeid kordi pirtsutada, astub korralik talv tasapisi ikkagi jõusse ja tundub, et sel aastal ta nii lumevaene kui eelmisel, ei tule.

HEAD JA ÕNNELIKKU UUT AASTAT KÕIGILE!