ERINEVATEL TEEMADEL TALVEJUTUD

Alustan algusest, ehk siis jaanuarist. Tegelikult, kui hästi järele mõelda, siis mis tast ikka nii väga enam. Ta on olnud, ta on läinud. Aga, et tulevikus aastaid kuidagimoodi võrrelda, siis paar sõna ju tema kohta kurjast pole.

Ilma poolest mahtus temasse palju,. Aasta algas ilusa lumise talvega, mis äkki muutus hilissügiseks, siis varakevadeks, kus kuu lõpus ladises korralikult paduvihma. Õnneks vesi meilt lund ei viinud. Tuult ja tugevat tuult jagus jaanuarisse samuti üksjagu. Siiski jäid lubatud tormipäevad meil kardetuist tagasihoidlikemaks. 
 Kui välja arvata kolmekuningapäeva -15.6C, oli ilm pigem soojapoolne. Temperatuurid kõikusid 1 sooja ja 5 külmakraadi vahel. Päike näitas end kogu kuu jooksul vaid loetud tundide ajal, kogu kuu oli suhteliselt pime ja temasse mahtus ka veel 5 udupäeva.

Paljud inimesed peavad jaanuari mõttetuks ja ülearuseks kuuks. Minu jaoks on ta alati olnud väga väärtuslik aeg olemiseks. Ei hakka siin filosofeerima, mida see olemine minu jaoks tähendab. Kindlasti pole see olesklemine.

Jaanuari tegemistest pole mul palju rääkida. Natuke tegelesin idundusega. Kõigi külvide jaoks tekitan ma säärase minikasvuka, selle all hoiab korralikult läbikastetud muld hästi niiskust ja ka soojust.  Kohe peale külvamise on see kotike vastu potiserva, idude ilmumise järel tõstan ma teda järjest kõrgemale.

Kui taimed on veidi kasvanud, et neid õrnukesi juba kasta saab, eemaldan koti. Nemad enam eriti kasvada ei saanud, kasutasime nad esimeseks roheliseks toidule.
 Olen katse teinud tomatiga. Koti all idanesid kõik seemned 3-4 päevaga, kotita pottides kestis idanemine nädala ja isegi rohkem ning esimesel juhul kasvasid taimed hoopis jõudsamalt.

Jaanuarisse mahtus ka Aalujate suursündmus- esimesed talvetalgud. Tartumaa võttis väärikalt vastu oma piirkonna uusi liikmeid, häid sõpru. Kui mitte arvestada pisikest küpsetustööd, siis ise ma sest füüsiliselt osa ei võtnud, aga mõtetes tegelesin sellega päris tükk aega enne sõprade kolimist. Nii tore et meie kandi aiablogijad üksmeelsed, hakkajad, sõbralikud ja abivalmis inimesed on. Kui sõprade esimene kiire möödas, uksed kinni ja maja soojaks köetud, siis soolaleivale ilusasse, hubasesse koju, jõudsin ma küll. 

Veebruar algas lumesajuga. Küünlapäev tõi kaasa päikesepaiste, millega korralik põllumees oleks saanud künda mitu põldu. Päike on nüüd säranud täies hiilguses juba neli! päeva järjest.

Aias kihab salaelu. Varahommikul on lumele jäänud jänesejäljed

siin mustade sõstarde juures on neil käinud suur pidu ja pillerkaar.

Et nende põõsaste oksad jänestele ei maitse ja muud headparemat nad nad võrkudest kätte ei saa, siis sealt, kus päike lume õhemaks sulatanud, on püütud endale toidulauda tekitada.

Rebane on samuti päris usinalt liikvele läinud

Aeda on tekkinud üle hulga aastate orav. On neid siin üks või kaks või mitu, ei tea. Aga tema jälgi on kõikjal. Need on küll pisut täis tuisanud, aga arusaadavad veel küll

lumel on veel ühed jäljed :)

Päris hulk aega pole me näinud kitsejälgi. On nad saanud aru, et meie juures võivad nad nälga jääda või on nendega miskit muud juhtunud, pole aimugi. Kui päris kitsi liikvel pole, kõlbab ka selline. Vähemalt ei tee ta aias kurja.

Lumeolud

Veebruari esimest päeva ei kaunistanud ainult lumi ja õhtul alanud tuisk. Armsad inimesed tegid mulle kingituse, mis mind tõsiselt liigutas. Millega ma selle ära olen teeninud, ma ei tea, aga see võlu- või õnnelind on nüüd meie kodus. Minu jaoks on tal teine nimi, aga see on saladus, mida välja ei räägita. Mõtlesin natuke, kus on talle parim koht. Ära ma teda ei peitnud, selleks on ta liiga hea. Aga päris nähtavale kõigi sisseastujate jaoks ma teda ka ei paigutanud.
 Selge see, et mul peab temaga olema päevas mitu korda silmside ja üleüldse.... 

Mu noorim on samuti temast vaimustet. Esimeseks reaktsiooniks oli - Ohh! Nats psühhedeelne....aga äge!!!!!! :D

Tänane ilm on selline, mille kohta võiks öelda, et oo, hetk, .... Aga ei, lõpuni ma seda ei lausu, sarnaseid ilusaid päevi on ees ootamas rohkem kui küll. 

Ere päike oli külvanud maapinnale miljoneid vikerkaarevärvides veiklevaid tulukesi. Külma oli varahommikul -9.9C, päeval -6C, lume all -0.4C.  Päike soojendab nii, et jopp tundus lausa ülearune olevat ja kütteta aiarajatiste lõunapoolsed katused on lumest puhtaks tilkunud. Tuulevaikus ja härmatis...

Üleni valget aeda olen ma lõpmatuseni pildistanud ja näidanud, tänane on pühendatud nüanssidele, põhiliselt okkalistele. 

Selline on talvel hollandi jalakas `Jacqueline Hillier`

Männid on ka lumes või härmas äratuntavad. Mägimänd `Sunshine`

Pinus mugo var. fursca (pole tõlget) tagant piilub hariliku männi oksake

Kollane mänd on imeline puu nii suvel kui talvel

Kalmumänd `Oculus Draconis` tõmbab külmaga okkad vastu tüve, päikesega laseb uuesti lahti

Mägimänd `Misty`

Mägimänd `Varella

Kui ei teaks, et pildil on hall nulg, siis seda välja vist ei nuputaks

Härmaõis :D

Nii palju käbisid, mida kätte ei saa.

Rahmeldaja kirjutas, et tema punane tamm on lehed langetanud. Meil on neid kaks, ostetud ühest ja samast kohast ühel ja samal ajal. Üks puu laseb igal aastal lehed maha, teine hoiab neid kevadeni. Nii on see ka tänavu. Sootamm vabanes lehtedest päris hiljaaegu. Kahjuks pole neist täna pilte.

Aga sellelt pildilt tuleb üles leida aeda valvava kännuhaldja nägu. Otsige, sõbrad!