Friday, November 20, 2009

MAKAT VAI?

No sedaviisi ju küsiti:) Eeeee..... vist veel ei maka, sest üht-teist nipet-näpet tahab tegemist ja veel ei ole päriselt seda isu ka peale tulnud, sest ega mul nüüd aega eriti välja vaadata pole olnud. Räägivad ju, et pime ja kole. Mul tuli põleb päevad läbi, ei saa hästi arugi, mis seal õues sünnib. A seda kuulen küll, et vastu katuseakent ladiseb vahetpidamata midagi väga jubedat. Lumi, mis püsis 2 nädalat, on sulanud ja nüüd ajab jälle üks vihmahoog teist taga.

Tegelikult oleks küll aeg sellele aiahooajale see päris kriips alla tõmmata. Oleksin võinud seda ju ka varem teha, sest pea kaks kuud pole me õues kohe mitte miskit liigutanudki.

Mis ma siis selle aasta 13.jaanuaril kirja panin s.t. millised olid meie plaanilised "projektid"

Kõige olulisem oli see II korrus ja valmis pidi ta saama kevade alguseks - tegelikult oli ta valmis sõbrapäevaks. Nii, et ... tehtud!!!! Sisustatud kah:)
Siis järgmine väga oluline lugu - kuur lõpetada ja nii vana kui uue kuuri ümbrused jm korrastada. Pidi saama jaanipäevaks, sai mai lõpuks. Kah tehtud!
Edasi nende igasugu majaümbruse mullahunnikute lõplik likvideerimine, muru külvamine. Tehtud juuni alguseks. Unustatud
Vana kiviktaimla kapitaalremont. Oli planeeritud kahe aasta projektina. Kulgeb plaanipäraselt. Sügiseks välja kaevatud kõik, mis oluline. Kaks korda mürgitatud ja osa rämpsu koristatud.

Tee majast kuni väravani TEGEMATA, häbilugu. Ei teagi, mis selle põhjuseks oli, kas suur lullilöömine külalisi vastu võttes ja ise ringi sõites või pidev vihmasadu, mis ei lubanud isegi mõelda tsemenditöödele. See pidi ju valatud saama.

Nüüd need mitteplaanilised - hostapeenra laiendus. Tehtud! uued sordid vajasid ju istutamist.

Ja siis see uus istutusala - alustatud- põhitöö tehtud, jätkame kevadel

12 aastat omal kohal istunud päevaliiliate ümberistutamine - TEHTUD. Töö, millest ma enam ei unistanudki......ja mille üle ma kõige rohkem rõõmustan.

pisiprojekt - väike roosipeenar, tehtud
No ja see pidev niitmine kui vähegi ilusat ilma oli - kohutav. Sellist asja polegi olnud, et kevadest sügiseni seda nii tihti peab tegema
Igasugu taimi kokku ahnitsetud ja 99% maha istutatud, kokkulugemine võtaks praegu liiga palju aega, eks neid oli üksjagu.

Noh, polnudki midagi hullu. Hiline küll ütles, et see hullem kui mõne inimese viisaastaku plaan. Ja eks tal oligi õigus. Läksin liiga ahneks- tee jäigi tegemata ja kõik seepärast, et see oli vist ainuke, millele ma tähtaega ei määranud. Asi peab ikka alati raamidesse saama.

Eks ma nüüd olen targem. Ja järgmise aasta projektid võib ka kohe kirja panna
1. Tee majast väravani - 10 juuni
2. Vana kiviktaimla kap. remondi lõpp - 1. september
3. Uue istutusala lõpetamine - katmine, järgmisel kevadel tellitud taimede istutamine jms, samuti 1. september
4. Hostapeenra väike pikendus teisele poole:DDD midagi pole parata, septembri lõpus kingitud suurepärane sort vajab kohta - 25.mai.

Rahulik aasta tuleb. Võibki vist makale minna:D

4 comments:

  1. Peakski vist magama minema, sihuke uni on selle üleüldise hallusega peal. Aiahooaeg lõppes jah kuidagi järsku sel aastal.

    ReplyDelete
  2. Braavo! selle ühe tegemata asja kompenseerib ju kõik see planeerimata värk, pealegi pole ta päris tegemata, vaid väga pooleli ju. Ja muideks, kogu elu EI SAA ainult plaanidele rajada! Luba end üllatada ka.

    ReplyDelete
  3. hee, ei saa siin ilmas kõike planeerida :). õnneks.

    ja tehtud on ju palju!

    ReplyDelete
  4. Egas kõike planeeritagi. Ainult töid, mis ees ootavad.
    Ja sinna vahele mahub igasugu ootamatusi ja üllatusi ja põnevamaid ja mittepõnevamaid ettevõtmisi:)
    Et ma teen praegu kõike siis, millal tahan ja kuidas tahan, siis ilma ühegi plaanita, oleks mu elu üks suur kaos.

    ReplyDelete