NAGU LOHEMADU

Hiilib teine sedasi juba mitu päeva

PAHARETID ON KOHAL

Mitte ei saa aru, kas neil mujal süüa pole. Metsas on ju ometi turvalisem kui lagedas aias

Midagi ilusamat ka. Osa lehtpuid-põõsaid on veel rohelises lehes

ESIMENE LUMI

Sügisel on palju erinevaid varjundeid, kõik on nad imeilusad ja muudavad aeda. Täna sadas meil maha esimene lumi, aga enne lund vaataks veelkord tagasi ilusale värvilise ajale.
Selline nägi päev pärast esimest öökülma välja laialehise pärna vorm `Tortuosa`

Et meil käisid üle pika aja toredad külalised, sellest kirjutasin veidi varem,. Pikka päeva mahtus palju, sealhulgas ka värvide otsimine. Mati uue peegelkaameraga meie aiast leitu.

Küll see südajas lursik on üks tore ja ilus tegelane. Ei meeldinud talle märg talv. Kevadel hoidsime hinge kinni kas ta jääb ellu või heidab hinge. Aga jahe ja vihmane suvi oli talle päris meeltmööda, kasvatas mitu lehekodarikku ja õitses pikka aega peaaegu külmadeni välja.

Sügis on ka tarkuse kogumise aeg. Sain minagi sel kohtumisel ühe teadmise võrra rikkamaks. Sulev rääkis, et meil pole enam mugulsibullilli, need on nüüd sibulmugullilled, sest nende põhi-ehk paljunemisorgan on mugul, mitte sibul. Kui räägime mugulsibulast, siis sellest, mida sööme :)
      Esimesest öökülmast 20.10, mis kirgastas kõik õite, varte ja lehtede värvid ning suhkrustas aia, kirjutasin eelmises postituses pikalt. Tavatu ehk oli tänavu see, et see külm nii pikalt kestis. Tavaliselt riivab ta meid korraks ja laseb aial edasi õilmitseda, seekord püsis ta tervel 6 päeva kruvides pidevalt miinuseid juurde. Kui esimesed päevad püsis temperatuur 0 kuni -2 piires, siis üleeilne - 7,2 jõudis ka varjuaeda.
Kas see printsessipuu niisugusena ka ilus on, on küsitav, aga huvitavad on sellised lehed igal juhul.

Täna hommikul ärgates oli maa teistmoodi valge. Mis ajal lund sadam hakkas, ei teagi, aga maas ta oli ja väikeste vaheaegadega on teda sadanud päev läbi. Oli teda kribanahelbelist, jäitetaolisi kruupe ja laia jõululund. Kohe igale maitsele. Esimene lumi on nii puhas, selge ja karge, et sellele valgele tekile ei raatsi jälgigi teha. Ilus igastahes!
Alati olen pildistanud lummavat pargiosa ja pikki vaateid orgu, tänased fotod on veidi teistsugused.

Ootamatult kaela sadanud lumi muutis me hiid-päevalille sääraseks

ja kõrred tervitavad esimest lund sügava kummardusega

Suur osa puid on veel lehes, kõige naljakam on praegu vaadata erkrohelist robiiniat valges rüüs, aga temast täna pilti pole. Punase-pronksikirju vaher on ka vaatamisväärsus

Aed veel talvevalmis polnud. Suur osa pealseid oli küll maha lõigatud, aga vihm neid kokku vedada ei lasknud. Mis teha, kui ei jõudnud, siis ei jõudnud. Ma olen tegelikult kindel, et enne talve tuleb üks soojem ja ehk kuivem periood, mis laseb veel kõige hädalisema korda teha. Varem on ju igal aastal olnud nii, et tee sa aed sügisel kasvõi näitusekorda, on keegi ta talvel prahti täis kandnud nii, et aeda on ikka häbi vaadata.

Kuidas kevadel saab, eks ole siis näha.

ÖÖKÜLM

Kui hilinenud on kevad ja suvi ning paljude taimede tärkamine ja õitsemine, võinuks eeldada, et ka sügiskülmad hilinevad. Aga Hallavana ei hilinenud, ta tuli nii nagu tal tavaks on. Eelmisel aastal oli meie mail esimene öökülm 18.10. Siis uurisin ka varasemaid aastaid, eriti täpselt tegin seda 2015.aasta oktoobris. Copy-paste`i tegema ei hakka, aga seda võib küll öelda, et esimene öökülm on siit üle käinud ikka oktoobri keskpaigas.
Nii ta siis täna tuli, org on külma täis ja meil maapind valge. T idapoolse s.t. päikesetõusu akna taga -2C

Esimene külm ei maali, ta pigem suhkrustab tekitades aiale hoopis harjumatu näo

Hostadest on jäänud vaid mälestus, aga hellikust pagunipuule pole külm veel midagi teinud

Külmakraadid on hunnitu punanupu longu vajutanud, aga õied on tal veel sama  ilusad kui mõned päevad tagasi

Väga huvitavaks on muutunud jaapani ülase lehed

Maapinnast kõrgemal külmakahjustusi pole

Võrgud

Varjuaeda külm ei jõudnud.
Sinililledel on juba kate peal

ja printsessipuu on ikka veel lehes

Olgu kevadel, suvel või sügisel- sõnajalad on alati ilusad.

Eile ütles kõhutunne, et viinamarjade korjamiseks on viimane aeg. Saak oli korralik. Neid jätkus pikaks ajaks nii söögiks kui mahlaks.

 Tänane kuiv ja päikseline ilm lubasid jätkata sealt, kus vihm tõmbas pikaks ajaks pidurit. Püsikute pealsed jõuab maha lõigata, rohimine jääb tõenäoliselt unistuseks.

KAUNIS AEG

Hall on taevas ja must on maa.

Sajab ja sajab lõpmata.

(G.Suits "Sügise laul")

Ilmast pole erilist mõtet rääkida, sest see on vihmane kõikjal. Aga ajalugu vajab talletamist, seepärast siis veidi ikka.

Maa meil must pole, rohupinnad on rohelised ja istutusalad kaetud erinevat värvi multšidega. 

Sadanud on vahetpidamata nii, et mõnel päeval ei saa ninagi õue pista. Veesilmad on ääretasa täis ja kui nii edasi läheb, ujuvad me kalad varsti lillede vahel. Õnneks aed ise veel vee all pole. Tänane hommik oleks juskui lubanud kuiva ilma, aga ei midagi sellist. Ikka saime oma paduka kätte.

Taevas on hall, aga aias on nii palju erinevaid - kirkaid ja eredaid, pastelseid ja mahedaid- värve, et see hallus kaob kulda ja purpurisse. Kätte on jõudnud aasta ja aia kõige ilusam ja värvikam aeg.

Siiani pole meid öökülm veel puudutanud. Õues on suhteliselt soe, konnad karglevad ringi ja vihmaussid on pinnas. Käes on oktoobri keskpaik, aga kabatšokid jätkavad massiliselt valmimist.

Kõik fotod on tehtud eile ja üleeile sombuse ilmaga kahe sajuhoo vahel, pilt pole sugugi masendav ega trööstitu. Vaatamata vihmale on aed rõõmus ja väga-väga ilus.

Laenatud vaade muutub üha kuldsemaks ja lehtpuude vahel kasvavad kuused tumerohelisemateks.

Kuld on võimust võtnud ka meie õues olles heaks taustaks erinevatele rohelise  toonidele. Kui me neid vitsakestena istutasime, ei osanud ma ette kujutada, kui ilusad võivad puud sügisel olla. Kuigi meil õitseb veel ühtteist, oleks puude-põõsasteta vaatepilt ikka väga mannetu.

Harilik tamm `Timuki`

Harilik tamm `Irtha`

Hariliku tamme lõhislehine vorm `Fennessii`

Pajulehine tamm. Ta ei ela ega sure. Isegi neil soojadel talvedel kaotab ta kogu maapealse osa ja kevadel ilmutab end uuesti kui mõni lilleke. Aga katmise kavatsus mul puudub. Mis ma siis peale hakkan kui ta mitme meetri kõrgune on. Ja nii naiivne ma ka pole, et usuksin, et kõik hellikud meil aklimatiseeruvad. Vaatame, mis tast saab,

Laialehine pärn `Laciniata` on tänavu rüütanud end sinakatesse toonidesse

Vasemal kuldkask ja paremal arukask `Aurea`

Pihlakad on sama vaatamisväärsed kui pärnad, tammed ja kased. Koehne pihlakas

`Ullung`

`Chinese Lace`

Toompihlakad on olenevalt sordist kõik eritoonilised punased

Punastama on hakanud ka kevadised nõiapuud. Virgiinia nõiapuu on alustanud õitsemist, aga vihm on tillukesi õisi korralikult lörtsinud ja head fotot neist veel ei saa. `Diane`

Nooruke harilik valgepöök `Foliis Argenteovariegata Pendula`

Ojadiervilla `Black Trojan`  õitseb lumeni

Kummaline, kui erinevalt võib üks ja sama liik värvuda erineval kasvukohal. Mõlemad on jaapani juudapuulehikud. Päikeses

ja poolvarjus

Ka musani abeelial värvub vaid täispäikeses olev ladvaosa.

Ebatavaline, et tänavu pole isegi üht lehte ära värvinud kännasmustikas.

Südajas araalia praegusel ajal.

On ju neil ka ilus värv :)

Suuretiivalise kikkapuu erksavärvilised tiibviljad tõmbavad rohkem tähelepanu kui kevadised õied

Vahelduseks hulk sõnadeta ilupilte

Korea vaher

Raagremmelgas on lehitu, printsessipuu lehes

Õisi on meil ka veel piisavalt. Eelmistes postitustes on olemas elulõngade portreed, Kuigi nad õitsevad nüüd ohtramalt, ei hakka neid topelt näitama.

`Phantom` ei muuda veel eriti värve

`Grandiflora` on palju roosam

`Great Star`. Nii puhasvalge, nii veatu vaatamata vihmadele. Tal oleks keegi justkui vihmavarju peal hoidnud.

Kõigi teiste aedhortensiate lehed on rohelised. `Wim´s Red` näitab sel sügisel esmakordselt oma lehestiku täit ilu. 

On ikka uhked lilled need lurslilled

See kukeharjapuhmik on muutunud mitmevärviliseks. Tuleb teda järgmistel aastatel hoolega jälgida

Ka hall on värvus. Niisugune näeb praegu välja norulill

Kõrrelised muutuvad järjest ilusamateks

See õnnetuke ajas lausa naeru peale. Kui tahta sügisel aeda palju õisi, siis sellisel raskel aastal oleksid nende õied kõik ilmselt peaaegu sellised. Aga tubli ta ju on ikkagi

Üleeile käisid üle hulga aja meil külas sõbrad SS, MR ja M-L.A. No ja ei tule ju ükski aiahoolik nii, et tal midagi näpus poleks. Vihmad kahuks veel neid pisisibulikke istutada ei lasknud, eks tuleb hetke passida. Kõige suurema üllatuse valmistas aga ammune sõber Guntis, kes oli meile Võhmasse kaasa võtnud ühe oma seemiku. Et meid seal polnud, usaldas ta srlle edasiandmiseks Matile. Aitäh neile kõigile Juttu jätkus kauemaks ja nagu alati sai päev väga ruttu otsa.

Vihmast hakkab küll saama, aga kuivemat ei paista küll kuskilt. Kahjuks, Oma kogemustest võin öelda, et need paduvihmad niisugust kurja ei tee kui põuased  suved ja sügised, mil mul hukkusid suured väärtuslikud kollektsioonid. Nüüd on tegemist vaid üksikute kadudega.
Kaasa tuleb tunda põllumehele, kelle tänavuse aasta töö on suuresti luhta läinud ja pooled saagid hukkunud.

Mõnel päeval on hommikul üritanud ka päike end läbi uduloori ilmutada,aga katseks see ongi jäänud. Mägede tagant on juba vihm teel.