No sedaviisi ju küsiti:) Eeeee..... vist veel ei maka, sest üht-teist nipet-näpet tahab tegemist ja veel ei ole päriselt seda isu ka peale tulnud, sest ega mul nüüd aega eriti välja vaadata pole olnud. Räägivad ju, et pime ja kole. Mul tuli põleb päevad läbi, ei saa hästi arugi, mis seal õues sünnib. A seda kuulen küll, et vastu katuseakent ladiseb vahetpidamata midagi väga jubedat. Lumi, mis püsis 2 nädalat, on sulanud ja nüüd ajab jälle üks vihmahoog teist taga.
Tegelikult oleks küll aeg sellele aiahooajale see päris kriips alla tõmmata. Oleksin võinud seda ju ka varem teha, sest pea kaks kuud pole me õues kohe mitte miskit liigutanudki.
Mis ma siis selle aasta 13.jaanuaril kirja panin s.t. millised olid meie
plaanilised "projektid"
Kõige olulisem oli see II korrus ja valmis pidi ta saama kevade alguseks - tegelikult oli ta valmis sõbrapäevaks. Nii, et ... tehtud!!!! Sisustatud kah:)
Siis järgmine väga oluline lugu - kuur lõpetada ja nii vana kui uue kuuri ümbrused jm korrastada. Pidi saama jaanipäevaks, sai mai lõpuks. Kah tehtud!
Edasi nende igasugu majaümbruse mullahunnikute lõplik likvideerimine, muru külvamine. Tehtud juuni alguseks. Unustatud
Vana kiviktaimla kapitaalremont. Oli planeeritud kahe aasta projektina. Kulgeb plaanipäraselt. Sügiseks välja kaevatud kõik, mis oluline. Kaks korda mürgitatud ja osa rämpsu koristatud.
Tee majast kuni väravani
TEGEMATA, häbilugu. Ei teagi, mis selle põhjuseks oli, kas suur lullilöömine külalisi vastu võttes ja ise ringi sõites või pidev vihmasadu, mis ei lubanud isegi mõelda tsemenditöödele. See pidi ju valatud saama.
Nüüd need
mitteplaanilised - hostapeenra laiendus. Tehtud! uued sordid vajasid ju istutamist.
Ja siis see uus istutusala - alustatud- põhitöö tehtud, jätkame kevadel
12 aastat omal kohal istunud päevaliiliate ümberistutamine - TEHTUD. Töö, millest ma enam ei unistanudki......ja mille üle ma kõige rohkem rõõmustan.
pisiprojekt - väike roosipeenar, tehtud
No ja see pidev niitmine kui vähegi ilusat ilma oli - kohutav. Sellist asja polegi olnud, et kevadest sügiseni seda nii tihti peab tegema
Igasugu taimi kokku ahnitsetud ja 99% maha istutatud, kokkulugemine võtaks praegu liiga palju aega, eks neid oli üksjagu.
Noh, polnudki midagi hullu. Hiline küll ütles, et see hullem kui mõne inimese viisaastaku plaan. Ja eks tal oligi õigus. Läksin liiga ahneks- tee jäigi tegemata ja kõik seepärast, et see oli vist ainuke, millele ma tähtaega ei määranud. Asi peab ikka alati raamidesse saama.
Eks ma nüüd olen targem. Ja järgmise aasta projektid võib ka kohe kirja panna
1. Tee majast väravani - 10 juuni
2. Vana kiviktaimla kap. remondi lõpp - 1. september
3. Uue istutusala lõpetamine - katmine, järgmisel kevadel tellitud taimede istutamine jms, samuti 1. september
4. Hostapeenra väike pikendus teisele poole:DDD midagi pole parata, septembri lõpus kingitud suurepärane sort vajab kohta - 25.mai.
Rahulik aasta tuleb. Võibki vist makale minna:D
JA OLGU RÕÕMU SU MAJAS,
No on ju harjumatu neid seni kuumade kõrbetega seostatud taimi lumemütside all näha:)
Kui lumi sulas, käisin neid kontrollimas, sest külm tuli ju kohe peale sooje vihmaseid ilmu. See aga võib tähendada seda, et kaktused ei jõudnud end talveks ette valmistada. Nad ju külmuvad läbini ja et miinuskraadid neid ära ei tapaks, peavad nad endas veesisaldust vähendama. Muidu võib neid kaitsev paks nahkjas kest - kutiikula- lihtsalt lõhki külmuda. 
Vedeliku vähesusest annab tunnistust kortsus nahk. Nii peabki see olema ja jääb loota, et praeguste pidevate vihmadega nad ei mõtleks, et kevad on käes ja end uuesti täis ei ima.
Umbes 10 aastat hiljem, siin seisid enne seda majakest savivaremed
Fragment vanast aiast
67 sorti astilbesid, üle 340 sordi liiliaid viis põud
Kasvuhoone tühjendamisel kasvas seal veel üks väga ilus tshillipipar. Nüüd on ta meil lille asemel köögiaknal. Eksperimendi mõttes sai ta kaaslaseks ühe väikese ereroosade õitega maasikataime, kes õitses siiamaani. Et mul ka fotoka jaoks aega polnud, siis nüüd tuleb oodata, kas need viljad tal ka valmida jõuavad.
