Saturday, August 20, 2016

AUGUSTI KOLMAS NÄDAL KÖÖGIS JA ÕUES.

Nädala algus ei erinenud mitte millegi poolest eelnenust. Padukatega pole väljas midagi teha ja helde aed muudkui sunnib köögis toimetama.
Esimeme arvestatav seenekogus ilmus me puude alla 15. kuupäeval. Leiu hulka kuulus kõike, kuuseriisikaid, mõned kaseriisikad, puna-ja kivipuravikud ja üksikud pilvikud.

Ülejärgmisel päeval s.t. 17.august oli aga puhtalt puravike päev.
Tomatid on jaheduse ja hämarusega kitsid värvuma, see-eest kurkidel on tänavu pidu. Imelik lugu, eelmisel kahel aastal ei saanud me kasvukast õieti midagi. Tänavu, koleda suve kiuste,  ei näi avamaa kurgisaagil lõppu veel paistmas.
Kuigi ma teen palju üsna teravamaitselisi hoidiseid, on nende hulgas ka üsna palju päris leebe olemisega salateid. Kapsamahedik

Neljapäeval tegin säärase laadungi erinevaid salateid. Marineeritud tomatid, prooviks 3 purki  kurgi-paprikasalatit, mille maitse mulle eriti ei sobinud ja mida ma tulevikus ei tee.  Siis veel üks aedvilja segasalat, mille retsepti panin kokku ise ja mis sai küll väga hea. Sisse läks sahvrisse kogunenu- kapsas, porgand, paprika, veidi punapeeti. Kaalusin kõik ära ja koguse järgi arvestasin soola, muud maitseained käisid tunde järgi. Kui see kraam kõik purki sai, olin õnnelik, et nüüd ei pea kohe tükk aega pliidi poole vaatama

aga kus sa sellega. Reedene ilus ilm lubas järjekordselt üle kasvama hakkavat heinamaad niitma hakata. Ja äkki jättis Muhedikupapa töö pooleli ning tormas sisse pange järele. Üks soojem päev ja seeni oli suur pangetäis. Niipalju siis köögivabadusest :D. Aga see on ikka nöök, kui nad ära puhastada ja need, mis vaja, ära kupatada, jääb suurest hulgast seentest järgi mingi pisike kogus.
Puravikud ja kuuseriisikad läks kohe eraldi purkidesse

ja kaseriisikad seekord soolvette (2spl 1l vee kohta)
Ja täna panin purki soolduma ja loputamist ootama soolakurgid.
Aias on vihmad suure õitsemise lõpetanud, mis muidugi ei tähenda, et õisi üldse poleks. Kui ma aeda vaatan, siis domineerima hakkab seal kuld. Õitsevad veel vaigulilled ja kobarpead
Heleeniume on meil vähe, neid võiks ju hoopis rohkem olla. Kuigi püsikute osas on ruumiga kitsas käes, peaks mõned sordid siis aeda tooma.
Kare päikesesilm `Summer Nights` meeldib mulle just oma sinaka jumega lehtede, punakate leheroodude ja varte ning loomulikult ka säravate õite poolest.

Vahakübar on üks imeilus sügisene õilmitseja

Kõrvitsal on ju samuti kaunid lõhnavad õied.
Kukeharjad õitsevad juba päris pikalt




Hortensiate pidu jätkub, alustanud on ka omapäraste pudeliharja meenutavate õisikutega väga ilusad pajulehised kletrad
`Rosea`

See oli üle tüki aja üks väga ilus ja päikeseline nädalavahetus. Ja ega kogu möödunud nädalalgi midagi viga polnud.
 Üle tüki aja käisid külas mitmed armsad sõbrad, keda on alati rõõm vastu võtta. Hea meel on mul ka sellest, et täna sain ühele sõbrapaarile loodetavasti abi organiseerida, Nurga päevadelt on tänu heale Tsiilile üks puuke koju saabumas. Ja üks päris pikalt seisma jäänud projekt on ka liikumishoo sisse saanud. Sellest räägime aga siis, kui kõik valmis on:) Mida rohkemat saakski ühelt nädalalt tahta.
Üks halb, aga praeguseks aegunud uudis on ka, ma lihtsalt unustasin selle kirja panna. Üks torm murdis printsessipuu ühe tüve maha.
Ja hea uudis on see, et südajas lursik, kellele eelmine talv sugugi meeltmööda polnud, hakkab korralikult elumärke ilmutama.
Suvi kestab veel, aga juba ilmnevad ka esimesed sügise märgid.
Siiamaani pole pandud eestikeelset nimetust ühele vahtrale. Acer grandidentatum on juba päris kenasti värvuma hakanud Teine pool on tal juba palju punasem
ja ka harilik vaher `Drummondii` näitab juba kollast.

Sunday, August 14, 2016

AUGUSTI II NÄDALA RINGVAADE KOLMES OSAS

Kui see lakkamatu vihm kogu madalama ümbruse ära uputab ja me jääme siia mäe otsa üksikule saarele, peab ka kelder täis saama, sest sügavkülmikusse enam suur midagi ei mahu.

I OSA
Peaaegu kogu nädal kulus purkimisele.
Kukeseened omas mahlas.
 Ma ei teinud marinaadi, pigem on need soolaseened kerge vürtsilisandiga. Kukeseened on selleks liiga väärtuslikud, et neist vaid salat teha. Soolatud seenest saab igasugu roogi valmistada.

Kui siiani saime kurke mõnekaupa, siis nüüd hakkas neid niipalju saama, et kõike ära süüa ei jõua.
Sinepikurk. Kui ma ta juba ära segan, hakkab Muhedikupapa poti ümber tiirlema kui mesilane ja seda salatit tuleb mul veel palju teha :)
Retsept. 4kg kurki, 150-200g suhkrut (mina panen 150), 3spl triiki soola, 1klaas 200ml 9%äädikat, 1 kl 250ml õli, 2 tl jahvatatud pipart, 2 tl tšilliplb-t, 3 spl sinepiplb-t, 2 spl purustatud küüslauku. Kurk koorida, lõigata pikuti neljaks, Segada kõik kokku, lasta seista kuni 4 t, aeg-ajalt segada. (mitte lasta kodakondsetele ära süüa :D), kuumutada keemiseni, kohe purki ja teki alla. Valmis!

Kui ma ML-s seda retsepti nägin, mõtlesin, et kes seda küll tegema peaks. Aga siis tuli endal tahtmine ta ära proovida
Männikurk. 1kg kurki, 4-5 nooremat 5-7 pikkust männioksa. Pestud ja otstest lõigatud kurgid üle kallata keeva veega, lasta jahtuda ja kallata üle jäise veega. Siis panna purgipõhja paar männioksa, laduda kurgid ja peale ülejäänud männioksad. Keeta marinaad 1l vett, 2sl soola, 2 sl suhkrut (võib ka 1) ja kallata see keevalt kurkidele. Lasta seista, kallata soolvesi kurkidelt potti, lisada 100ml 9% äädikat ja kallata uuesti keevalt kurkidele. Kaanetada, teki alla. Marinaad oli, kuidas seda nüüd öelda, huvitava maitsega. Valmis ma selle purgi tegin, aga kas need kurgid ka söödavad on, selgub hiljem.
Suvikõrvitsa ikraa. 3 kg suvikõrvitsat riivida, nõrutada, 1 suurem v 2 väiksemat porgandit riivida, 150-200 ml suhkrut (ma panen teda kõigis hoidistes minimaalse lubatu), 1dl õli, 2 spl soola, 5-6 hakitud tšillipipra kauna, asendasin 1,5 spl tšillipulbriga, 200-300 ml pressitud küüslauku, till, petersell, koriander hakkida peeneks, 1 tl piprasegu, 1 spl 30%äädikat. Segada kokku ja keema, lisada 300-500g tomatipastat, mul oli see basiilikuga. Keeta pehmeks ja purki. Sarnaneb veidi adžikaga.

Marineeritud kurk. Usun, et paljudel perenaistel on see klassikalise marinaadi retsept olemas. Paarile purgile ei jätkunud väikest kurki, sinna panin mõned  ploomtomatid.
II OSA
Eile oli meil eriline päev. Tänavu tähistab liiliakasvatajate organisatsioon `Lilium Balticum` oma 30.juubelit. Neile üritustele, mis kestsid juulis nädal aega, olime ka meie kutsutud. Kuna meie Lätti ei läinud, tuli Lätimaa meile. `Lilium Balticum` asutati 3 liiduvabariigi, Eesti, Läti, Leedu liiliakasvatajate ühendusena keskusega Lätis. Kuulusid sellesse nii professionaalid Salaspilsi, Riia ja Tartu BA-dest kui hobiaednikud ja sordiaretajad. Põhikirja koostasin mina. Juhatus valiti alati 3-liikmeline, olin peene nimega Eesti asepresident. Korraldasime igas riigis näitusi, meie oma oli Tallinnas Lillepaviljonis, viimane koostöös tehtud näitus oli 1989.a Riia lossis. Praegu on see Läti presidendipalee. Korraldasime ka mitmeid suuri rahvusvahelisi konverentse ja sümpoosione. Viimane selline üritus oli samuti 1989.a. Jurmalas. Osa võtsid sellest tõelised tähed Venemaalt, Hollandist Bischoff-Tullekeni peaselektsionäär prof, Peter Schenk (teda kohtasin mitu aastat hiljem ka Tallinnas) jt, liilikasvatuse korüfeed Poolast ja Tšehhist, Ei maksa arvata, et Venemaalt vaid halb pärit on. Praegu otsib kogu läänemaailm tikutulega kulla hinna eest nende väga külmakindlaid ja vastupidavaid aretisi.
Tänaseks on `Lilium Balticum` lätlaste organisatsioon, kuhu võivad muidugi kuuluda ka liiliakasvatajad väljastpoolt Lätit. Suurte pöördeliste sündmuste ajal, kus lagunes NL, ei olnud seadusandluse lünkade tõttu teda võimalik enam registreerida riikdeülesena. Ka näitused on nüüd vaid kohalikud ning suuri konverentse enam ei korraldata, põhiliselt Venemaa ärakukkumise pärast. Sealt oli meil kõigil palju õppida, kuigi lätlastel endil on mitmeid nimekaid sordiaretajaid, on kogemuste vahetamine ja uue vanematematerjali saamine alati asjale vaid kasuks.
17 inimest Salaspilsi ja Riia BA-st, kelledest enamiku vanemate olijatega polnud me kohtunud 25 aastat ning mõned noorema generatsiooni esindajad jõudsid meile kella 10 paiku. Kohtumisrõõm oli suur. Väga suur. Ma pean piinlikkusega tunnistama, et 2 inimest, kellega olime me tihedalt lävinud, ma ära ei tundnud, aeg oli neid kenasti räsinud. Ma ei tea muidugi, kuidas oleks olnud meie endiga, kui me oleksime mujal kui meie koduõuel kohtunud.
Kahju ainult, et eilne ilm oli kõike muud, kui, et ilus. Tugev tuul, külm ja paduvihmane. Kuum supp ja kohv vast aitasid külma-ja niiskusetunnet vähendada. Grupp jagunes pooleks. Osa vapramaid läksid Muhedikupapaga aiatiirule, osa, kellega olime olnud tihedamalt seotud, jäid minuga tuppa. Veerand tunniga oli veerand sajandit olematusse haihtunud. Säravad silmad, rõõm kokkusaamisest, huvitavad vanemad fotod, A.Kruminš näitas oma uuemate aretiste fotosid. Rääkisime nii olnust, kui olevast ja sellest, mis neil edaspidiseks plaanis. Tänavuse talvega oli avamaal hukkunud peaaegu 100% trompet-ja idaliiliate suured kollektsioonid. Alles jäid vaid need sordid, mida sordiaretajad sortide säilimise nimel kasvatavad kasvuhooneis.
 Aga nagu alati, juttu võiks ajada päevi, aga aega napib. Noorem seltskond tahtis kindlasti ära näha ka Tartu BA. Sealne tiiruke oli järjest hullemaks muutuva koerailma pärast hästi üürike. Hüvasti jätsime ja lubasime kindlasti juba lähitulevikus uuesti ja pikemalt kohtuda kui Muhedikupapa Tartust tagasi toodi.
Kui nad lahkusid, jäin mõtlema, mis meil eestlastel küll viga on. Juba ammustest aegadest tean, kui ühtehoidvad, hoolivad, üksteist toetavad, jagavad ja sõbralikud on läti aednikud olenemata ametkohast, olenemata tiitlitest. (Meie oleme nüüd ka mingi auasjandused :D). Meil käib üks halvustamine, solvamine, ületrumpamine, ärapanemine ja -tegemine. Aga see selleks, las neil olla. LIhtsalt äkki tulid sellised mõtted pähe. Ma ei lase enda head meeleolu mitte kuidagi rikkuda.

III OSA
Aiauudiseid on meil ikka ka :)
Tegelikult näeb aed peale vihmavalinguid ja mitut rahehoogu üsna sügisene välja. Natuke vara, aga mis teha, ilma vastu me ei saa.
Üks väga ootamatu ja ilus leid. Forsüütiate vahelise pingi ette oli tekkinud selline floksi seemik. Kuidas ta seal küll niimoodi kivide vahel üles sai kasvada, et me teda ära ei tallanud, on omaette mõistatus. Täiesti puhasvalge iludus vajab nüüd nime. Kui kõrgeks ta kasvada võib ja kui rikkalikult ta õitseb ning kuidas haigustele vastu peab, selgub ajaga.

Meie kõrvitsamägi kompostihunniku otsas

ja siin on peidus säärased suured tegelased, mis ei sarnane kuidagi eelmise aasta viisakama, väiksema suurusega kõrvitsaile. Mis nendega peale hakata, kohe ei teagi.


Tormi murtud puu hoiab end paari juurekesega maa küljes kinni ja valmistab isegi saagi ära

Küll võib üks õrn õieke ilus olla. Väga põneva aretuslooga`Marie Bugneti` tunneb ka kinnisilmi lõhna järgi ära, segi võib seda vaid ta õe `Theresa Bugnet`iga. Kas ta ka normaalselt õitseb kaks korda või on see lihtsalt noorukese põõsa omapära, ma ei teagi.


Tuesday, August 9, 2016

ÖÖD ON MEIL MUSTAD JA PÄEVAD SAJUSED

Jah, päike tõuseb üle tunni hiljem kui juulis. Varem polnud see sugugi haruldane, et kui  mul uni kella 4 ajal koos päikesetõusuga ära läks, läksin rohima. Varahommikud on imelised, linnud laulavad, aga olme-ja töömüra veel kuskilt ei kosta, vastpuhkenud õied pärlendavad kastepiiskades, õhk on veel karge ja üleüldse on kõik väga ilus. Nüüd aga on kell 4 veel kottpime, ei näe sõrmegi suhu pista.
Aga need päevad, need on viimasel ajal inimese narrimiseks välja mõeldud. Õigus on vanarahval, et kui seitsmevennapäeval (10.07) sajab, siis sajab  seitse nädalat järjest. Ja kui nüüd arvutada, siis kestab see, mida võib juba koleduseks pidada, veel kuu lõpuni.
Kuigi vahepeal sai me aed tervenisti niidetud, siis niiskus sunnib heina silmnähtavalt kasvama. Ja selle kõrge, paksu ja märja niitmisel läks 1,5 nädala jooksul õhtule 2 traktoririhma ja paar päeva tagasi kahe hoo vahel niita proovides veel roolivarras takkapihta. Koduõu õueks, niitmata maa on kole, aga see, et madalamates kohtades põllud vee all on, on põllumehele ikka täielik katastroof.
Täna oli lõpuks see õnnelik päev, kus ei tulnud tibagi ja ometi sai õueala korda. Millal ja kas üldse sel aastal kõrget heina istutusaladelt kätte saab, veel ei tea. Eilsed külalised, kes on meil aastaid käinud, aga väitsid, et praegune vaatepilt pole üldsegi nii hull, kui mulle tundub. Siis torkavat umbrohi palju rohkem silma, kui kõik on imepuhas ja vaid üksik võilill vms kuskilt vastu vaatab.
Nojaa, aga aeg pole raisata, lugemine on niikuinii igaõhtune tegevus ja et aed juba üht-teist pakub, tuleb sellega midagi peale hakata.
Tundub, et see 10-aastane vahepealne hoidistamise paus on mulle hästi mõjunud. Kui ma eelmisel aastal sellega uuesti alustasin, hakkas see täitsa meeldima. Eriti põnev on uute retseptide ja maitsete katsetamine.
Pealekauba ei käi me ju maalt iga päev, isegi mitte igal nädalal poes ja paljast liha on ka kummaline süüa. Enda maitse järgi tehtud hoidised annavad aga vabriku omadele sajad silmad ette. Eelmisel aastal küll kaasa küsis, kes selle kõik ära peaks sööma, aga kevadeks ju otsa ta sai :)
Kõigepealt tegin juba vist kuu tagasi marineeritud küüslaugu varsi ja eelmise kuu lõpus punase sõstra vürtsmoosi, mis kõigile omadele ja võõrastele väga maitses. Miskipärast jäid tegemata fotod. Ikkagi olnuks ilus ilusaid rohelisi kõverikke või punaseid purgikesi vaadata.
Suvikõrvitsa uputus. Neid olen purkinud juba 2 korda. Esimesel korral tegin traditsioonilise marineeritud kurgimarinaadi ning lisasin sellele näpuotsaga tšillihelbeid. Teisel korral 1l vee kohta 1 tl suitsutatud paprikapulbrit lisaks. Marinaadi maitse sai hea.

Aitäh heldeile toojaile. Ka mõned kurgipurgid on pühapäevast alates nüüd keldris. 12 purki marineeritud kurki ja 12 purki üht salatit, mida ma varem teinud ei olnud. Aga tundub, et sai vist pagana hea.
Retsept
4 kg kurki, 1,5 kg sibulat, 100g tillilehti, suur pea küüslauku, 3 triiki spl soola, 150g suhkrut (võib ka 200g), 200 ml 9% äädikat, 1 sl koriandriseemneid, 5-6 tera vürtsi, 1spl sinepiseemneid, 1tl tšillit. Mina kasutasin üht indiaanlaste vürtsisegu, mis on Umamis müügil (Mapuche Indian Mix) ja näpuotsaga veel tšillihelbeid + 2 tl hmeli-suneli vürtsisegu. Koorimata kurk viilutada, till ja küüslauk hakkid (mitte pressida), kõik ained segada. Lasta seista 2-4 t. Siis lasta keema (mitte keeta üle paari minuti, siis jääb kurk krõmps) ja lisada äädikas. Kuumalt purki ja keerata paksu teki sisse. Ma ei saa purke kuumutada, sest mul pole enam nii laia põhjaga potti. Ja minu meelest on kuumutamine palju tülikam kui tekivariant.

Ja siis tegin prooviks veel 4 pisikest purki salatit, mida ei pea üldse kuumutama. Pidi külmkapis vähemalt pool aastat seisma. Nomaitea, kas see ikka on nii, aga kui ise ei proovi, ei saagi teada.
Retsept
2kg kurki koorida, viilutada, 2 sibula rõngad v poolrõngad, 1 terve küüslauk hakkida, tillilehti, 2 sl triiki soola, 2 sl suhkrut, 2,5 sl 30% äädikat, 1 tl sinepipulbrit, veidi riivitud ingverit ja veid tšillihelbeid. Kõik kokku segada, lasta seista ööpäev ja seejärel purkida. Kogu lugu.

Ja eilne töö on "Nõiasalat". Mina talle seda nime ei pannud, seda tegid ukrainlased.
1,5kg tomateid sh rohelisi 1 kg (ma ei raatsinud veel rohelisi korjata ja tegin ainult punase tomatiga)' tükeldada, 0,5kg  rohelist paprikat (kõige intensiivsema maitsega) ribastada, 0,5 kg toorest peeti riivida jämedalt, 0,5 kg porgandit riivida jämedalt, 0,5kg sibulat poolrõngasteks, 2 kl õli, 150-200 g suhkrut (vähem on parem), 1 spl soola, 30%äädikas 2 spl, 1 suur pea küüslauku pressida, tšilli maitse järgi. Kogu kraam v.a. küüslauk ja äädikas hoolikalt kokku segada ja keeta 30-40 min kuni peet on pehme, siis lisada küüslauk ja kohe minuti pärast ka äädikas. Võtta tulelt ja purkida. Eelmisel aastal aitas see salat mul korra ka borši valmis keeta.

Kui homme sajab, tuleb ilmselt jälle midagi teha, sest katsetatud ja heaks kiidetud paljud salatid on veel tegemata, aga nii suvikõrvitsat kui kurki on peenral jälle arvestatav kogus.


Friday, July 29, 2016

PIKK, PIKK JUULI

Veider südasuvi on meil tänavu. Kui pea terve kuu kallas ja aias mitte midagi teha ei saanud, tundus, et nii jääbki igaveseks. Kui sadudele järgnes kurnav kuumus, mis samuti segas mitmeid tegemisi, oli juba teisel päeval tunne, et see leilisaun on kestnud igaviku. Seda tänavust juulit oleks olnud justkui mitme kuu jagu.
 Kuigi aed ise on rohus, sai vähemalt heinamaa korraks korda. Maa on sadudest veel nii niiske, et niitma peaks vist 2 korda päevas ja õueala ongi juba mitu korda üle käidud.
Aga juuli on juuli. Aias käib õite ja värvide pidu ja pillerkaar. Pikalt-pikalt on õitsenud ja jätkavad rõõmsate soojade toonidega päevaliiliad. Neid olen ma küll-küll näidanud, aitab seekord ühest
A.Kruminši täidisõieline seemik, kellele ootame nime.

Praegu on liiliate hiilgeaeg, asiaadid on lõpetamas, teised sordigrupid alustanud. Vana hea `Aelita` Ia on jätkuvalt väga ilus sort.


M.Rangi särav `Merle` Ia

Latgales- seeria VI
J.Laumanise `Rudmatis` on trompetite hulgas üks punasemaid VI
aga üldiselt meeldivad mulle kõige rohkem ühevärvilised heledavärvilised liiliad.
Kaherealine liilia (L.distichum)

Meil on aias alati olnud flokse, aga viimasel ajal tundub mulle, et neid võiks olla palju-palju rohkem. Eriti siniseid ja valgeid. Mina neid leeklilledeks kutsuma ei hakka, floksid olid ja jäävad floksideks :), seepärast ei kirjuta ma ka juurde, kas tegu on aed-leeklille või laigulise leeklillega. Ja kõiki ma siin loomulikult ei jõua näidata
`Sherbet Coctail`

`Belõi Medved`
`Natasha`
Tänavu saadud noor taim `Miss Jill`, kelle kõrgus peaks järgmisel aastal olema 100-150cm
`Lilac Time`
`Junost`
`Blue Paradise`
`Novinka`
`Bill Baker`
Põõsastest ei saa kuidagi rahulikult mööduda. Veel õitsevad kibuvitsad, loomulikult jätkavad hortensiad. Mida päev edasi, seda uhkemaks nad muutuvad.
`Grandiflora` on muutunud raskete kuhikute kandjaks

Oma ilu hakkavad näitama noored põõsad `Magical Starlight`

ja `Magical Moonlight`. Peavad ikka tugevad need peenikesed varred olema, mis sääraseid õisikuid püsti hoiavad.


Valgetele hortensiaõitele vahelduseks pakuvad erksat roosat enelad

Kätte leidsin ka oma hulgused :) Kassisaba (Veronica spicata) `Ulster Dwarf Blue` ilmselt ikka teadis, et üks lemmiklill päriselt putku panna ei tohi ja väike tuts teda on meil alles. Aga roosaõieline `Royal Pink` kolis tervenisti Tsiili juurde. Hea vähemalt, et ma tean, kus ta elutseb.
Rahmeldaja muretsema ei pea, osa temast võib rahumeeli Taga talus ilutseda.
Suur rõõm on mul sellest, et alpi näsiniin (Daphne alpina), kelle olin tänavu maha kandnud, endast elumärki andis ja on korralikult kasvama hakanud. Kahjuks läks pilt untsu.
Pärnu taimelaadalt nimetuna saadud selaginell talvitus suurepäraselt ja on hakanud kasvatama eoskandjaid
Suure värvipilgari hulgast on päris kosutav leida mõned pisemad ja õrnemad õiekesed. Jaapani rohthortensia (Deinanthe bifida) on nii häbeliku olemisega, et keerab oma õied kas alaspidi või tagurpidi lehtede poole.

No mismoodi siis neid imetleda :)

Suureõieline laikellukas (Platycodon grandiflorus) on hiigla põnev taim. Tema õiepung avaneks justkui suure plaksuga. Ju seepärast oligi tema varem lubatud sünonüüm kõlinlill, mida kahjuks nimekomisjon enam ei tunnista :(

Veel õitsevad kobarpead, lursslilled, vaigulilled, metssalveid ja terve hulk üksikuid püsikuid.
Kõrreliste aeg hakkab kätte jõudma, aga nendest ikka siis, kui nad täies ilus end näitavad. Ka aruheinad on ju võluvad, aga nemad tuleb aiast halastamatult välja rohida. Midagi pole parata, ei jõua me nende õisikuid õigel ajal ära nokkida ja ega nad ilma midagi asjad ka enam ei ole

Linnud veel laulavad, aga sellist orkestrit kui kevadel, enam kuulda pole. Neid asendavad ritsikate õhtukontserdid. Sookured on hakanud uuesti hommikuti huikama, ju nad hakkavad peatselt meiega hüvasti jätma.
Aga ega muu elu seepärast veel aiast kadunud pole.
Ka temal oli kuumaga palav

Saadud paarist kalast on saanud 100. Lugeda me oma "põrrsaid" (nad söövad häälekalt matsutades) enam ei jõua.

Igasugu mummid ja muud muidugi rõõmustasid +34,1C üle



Ja kõige uudishimulikumad leiavad mõnikord tee ka tuppa. Nii tore, sest vee kohal on neid raske pildistada.

Augustis on meil kavas 2 väikese projektikese lõpetamine ja kuu keskel ootame väga armsaid külalisi, kellest enamust pole 25 aastat näinud
Kuu aga lõpetavad oma tulekuga kõige kallimad. Omad :)
Ja kui veel aia ka korda saaks, oleks elu kui paradiisis.