Sunday, May 28, 2017

KEVADLEMMIKUD DŽEFERSOONIAD ja AIA HETKEOLUD

Madalakasvulised, igas kasvustaadiumis kaunid pikaealised püsikud džefersooniad kuuluvad kukerpuuliste sugukonda. Perekond koosneb vaid kahest liigist, kes välimuselt ei sarnane absoluutselt üksteisele.

 Kuigi esimesena kirjeldati kahelehist džefersooniat, alustan ma meil tuntumast ja veidi rohkem levinud kaheldavast džeferslooniast (Jeffersonia dubia).
Ta on poolvarjuliste metsaaluste taim Kaug-Idast Korea ja Hiinani.
Esmakordselt kirjeldas teda Kaug-Ida botaanik Karl Maksimovitš, kes tõi ta kaugelt ekspeditsioonilt kolleegidele tutvumiseks Peterburi Botaanikaaeda. Õppides taime tundma, paigutati ta kukerpuuliste sugukonda, sest temas sisaldus alkaloidi berberiin. Et kõik teadlased polnud sellega nõus, saigi see džefersoonia liigiepiteediks kaheldav. Uuringute käigus tehti ka kindlaks, et ta on üks vanimaid kukepuuliste hulka kuuluvaid reliktseid taimi triiase ajastust.
Ta on paljusid aedlejaid võlunud tagasihoidlik, imeilus, õrn ja elegantne, ent mitte märkamatu lilleke.
Kaheldav džefersoonia on varakevadise aia üks varasemaid õitsejaid. Tema helesinised imeilusad õied asuvad õievartel üksikult. Õitseb ta aprilli lõpust mai keskpaigani umbes 3 nädalat

Noored lehed ei sarnane tal täiskasvanuile. 4-5cm diameetriga ümarad lehed on tärgates violetjaspunased, mis õitsemise lõppedes omandavad veidi pruunika varjundi ning hakkavad muutuma rohelisteks säilitades purpurse randi leheservades.


Täiskasvanuna, õitsemise lõppedes, muutub kaheldava džefersoonia lehestik roheliseks moodustades ilusa 30cm kõrguse tiheda kompaktse puhmiku.

Vajab parasniisket nõrgalt happelist mulda ning poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. Ta on väga elujõuline, talve-ja haigustekindel, kuid ei talu kuuma kõrvetavat päikest. Aeglane paljuneja. Paljundatakse põhiliselt jagamisega augusti lõpus, septembri alguses, nii, et igale taimeosale jääks vähemalt 3 punga. Seemnete idanevus on madal ja need tuleb külvata enne täisküpsuse saavutamist juunis.
Aedades kasvatatakse 1913, Eestis 1958, meie aias kasvab ta 1985 aastast.

Kahelehise džefersoonia (Jeffersonia diphylla) kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa. Liik ning hiljem kogu perekond nimetati B.Bartoni poolt botaanikute ja põllumeeste patrooni, USA 3.presidendi T.Jeffersoni auks džefersooniaks.
Ta on vähelevinud metsaaia pinnakattetaim. Praeguse paljunemise järgi otsustades kahelehine sellist puhmikut nagu ta liigikaaslane, ei moodusta.
Ta valged õied asuvad 30 cm kõrgusel õievarrel. Õitsemisajaks pakutakse kuu aega alates aprilli lõpust, kuid meie ta õisi veel näinud pole.
Kahelehine džefersoonia vajab hea drenaažiga viljakat nõrgalt aluselist mulda poolvarjulises kasvukohas. Ta talub hästi ka täisvarju ning talvitub katteta.
Aedades kasvatatakse liiki juba 1792.aastast, Eestisse jõudis ta 1940.aastal. Meie aeda saabus ta 2014.aastal, esimese aasta reanimeerisin pisikest taimekest potis.

Viimase nädala soojad päevad ja ööd on kannustanud paljusid puit-ja rohttaimi hilinetud aega kiiresti tasa tegema. Varakevadine õrn ja veidi värelev rohelus on asendunud valdavas osas tumedamate ja sügavamate toonidega.


Ebaküdoonia õitel on ilus, päikeses hõõguv värvus








Toompihlakate õite valge vaht on vallutanud aia









Kaug-Ida toominga imelised õied












Harilik toomingas `Colorata` on teistest toomingatest hoopis värvilisem






Meil vähelevinud suurepärane varjutaim 1900.a. Hiinast leitud hiinaõis on üks isevärki püsik pehmete alt veidi karvaste lehtede ja huvitavate ühekaupa õievartel asetsevate päikesekollaste õitega. 
Kolmiklilled jätkavad uhkeldamist. Ah, nad on nii ilusad, et võiksid seda sügiseni teha. Veidi häbeliku olemisega kamtšatka kolmiklill








Värvus! Suur kolmiklill










Suureõielise kolmiklille  imeline täidisõieline vorm `Flore Pleno`









Tublid hakkavad peagi lõpetama. Kõik nende etiketid on laiali tassitud ja imelikum on veelgi, et ka üheski mu nimekirjas tulpe ei eksisteeri. Ju ikka selle tekkinud segaduse pärast. Olgugi siis nii, nad on ka nimedeta ilusad ja kui väga vaja, leiab ka nimed kätte





















Kobar-varjuliilia on ööga avanud osa lõhnavaid õisi
Arenguhäirega martagonliilia üritab kiiresti õitsemiseks vajalikku kõrgust saavutada









Epimeediumite pidu on täies hoos









Tänane vaikne ja soe vihm kastis eile istutatu ja külvatu kenasti ära.

7 comments:

  1. meil käib istutamismaraton, eile ei jõudnud kohtade määramisest palju kaugemale aga meil pole veel ka vihma olnud, ehk nüüd tuleb. Džeffersoonia on imeilus aga mul umbes sama seis, mida Tii kurdab, et lehed varjavad kiirelt õied. ehk on liiga varjus

    ReplyDelete
  2. Meil andis ka hommikune vihm istutamislootust, aga kuna sooja ja niiske päevaga viskas nii võilill kui naat 30 cm pikkust juurde, tuli hoopis traktoriga niitma hakata ja peale seda sai jaks otsa. Õnneks on alles maikuu veel ikkagi.

    ReplyDelete
  3. Ohh see täidisõieline kolmiklill on ikka uhke!

    ReplyDelete
  4. Jah, aedniku süda laulab praegu. Ilus aeg.:)

    ReplyDelete
  5. Ah, seepärast siis kaheldav:), erilised õied on üles leitud.

    ReplyDelete
  6. Oh, saaks ma ka 22 aasta pärast sama lugu kirjtuada. Minu aeda jõudsid nad aga alles kaks nädalat tagasi. Loodan, et said hea koha peale ning kestavad ja arenevad.

    ReplyDelete
  7. Pean ka ikka selle kaheldava džefersoonia omale aeda saama, kui ta selline mittemärkamatu on ja peale õitsemist veel korraliku lehepuhmiku endast alles jätab. Just selliseid kohatäitjaid ma vajan.

    ReplyDelete