JUUNI ON PEAAEGU LÄBI

Kuu algusest ja keskpaigast on mingid ülevaated olemas. Viimane juunikümnend läheb nagu igal aastal kuidagi ülikiirelt mööda. Kogu see pühadeaeg ja isiklik tähtpäev ja vabade päevadega kaasnevad head ja alati oodatud külalised ja siis veel ka need kõige omamad ja armsamad.
Täna oli esimene päris vihmavaba päev, mis oli tervenisti pühendatud aiale. Me küll viriseme sadude üle, aga aed ju rõõmustab. Ehk ei peagi kõik niiväga inimese tahtmist pidi käima ja võibolla peaksimegi olema vähem pretensioonikad. Noh, kurk ja kõrvits ei kasva, aga ega see polegi veel maailmalõpp. Aga hein ja umbrohi ja kõik muu, mis maha pandud, ju vohab. Võibolla taevas teab, et raske talve üleelanud vajavadki kosumiseks just nii palju vihma, kui seda antakse.
 Isegi epimeediumid, kes tavaliselt on ikka madalamapoolsed taimed, on tänavu kõrged kuhikud moodustanud.

Me võime ju rääkida, mis tahes, aga suvi on täies hoos. Aed on õisi, värve ja lõhnu täis.

Täna - pool heinamaad on niidetud. Kõik kiviktaimla kribunad maha istutatud ja üle silitatud. Varjuaed sai samuti paar taime lisaks. Pooled kõrred maas ja kui veab, siis homme saavad ka ülejäänud kohale. Kingituspuud istutatud. Selle aasta suurimaks harulduseks on meil nüüd lodjapuu (Viburnum sargentii) `Onondanga`

Männistasime :)
Mulle tegelikult meeldib ka päris puhas, ilma igasugu taimedeta kivimüür. Aga, et meil on seal lisaks kaktustele ja mägisibulatele niikuinii juba üks kääbus-serblane ja jaapani lehis ning müüri alguses kaks imelist mändi, otsustasin sinna veel mõned lisandunud juurde istutada.
Mägimänd (Pinus mugo) `Ophir`. Ilus püstiste okste ja tumeroheliste tihedate okastega, mis sügistalvel värvuvad erekollasteks või isegi oranžideks, ümarkuhikjas sort. Kunagi tulevikus võib tema kõrguseks olla 50-60cm.

Teine kaunitar on samuti ümara kujuga mägimänni sort `Varella`, kes kasvab olenevalt kasvutingimustest 30-60 cm kõrguseks. Tema ei värvu kuidagi, aga see-eest on tal pikad krussis okkad, mis lausa kutsuvad paitama.

Kolmas on veel üsna pisike, aga armas mägimänni nutsak `Sheerwood Compact`. Kasvab tihedaks ca 60 cm kõrguseks ilusaks ümarovaalseks puuks. Ei värvu kuidagi, aga noored okkad näitavad pisut hõbedat.
Nüüd oleks veel vaja üht kääbuskasvulist männisammast, muidu ongi selles müüris kõik, nii kaktused, mägisibulad kui kivid ja nüüd ka okkavormid, väga ümar.

Hädas olen ma Põltsamaalt saadud kibuvitsade ehk liikidega. Imekombel sain päris kogemata nime oma kollasele roosile, keda ma päris kindlasti pole ostnud. Et ta aga on lihtõieline ja väga vähe levinud, olen eksituse andeks andnud. Nüüd oskan ma temaga vähemalt rääkida. Rosa x Harisoni `Matti Hesperia`

Aga kes see on ? Ma pole ometi roosikasvataja, aga ta nägu ei vasta ühelegi liigile, keda himustasin. Nii need segadused aias tekivadki või tekitatakse.

Esmakordselt läks õitsema kollase võhumõõga sort `Berlin Tiger`. Vääääga ilus!

Üks õis oli tal veidi rikkis, sellel oli 4 alumist kroonlehte.

Kuldkirjane iiris (I.chrysographes) õitseb juba pikemat aega, aga tema `Black Form` sel aastal kahjuks õisi ei tee.

Eelmisel aastal istutatud rodgersia `Chocalate Wings` lehtede värvus ei tule pildil nii efektne kui tegelikkuses. Noorem leht on šokolaadipruun, Vananedes muutub ta roheliseks, aga vahepeal on selles esindatud pruun, kollane ja sädelev vask ning mitu tooni rohelist. Täiskasvanuna, kui puhmikus on erineva vanusega lehti, võib ta küll äärmiselt huvitav välja näha.

Oma suure projekti pisikese sabaga liigume ka tasapisi edasi. Nohnii, umber meeter päevas:). Tee jaoks tuli puitu puudus, nüüd, kui saime seda juurde päris korraliku koguse, saab ehk ka teine osa kunagi valmis, kui jälle padusadu ei tule.

iSEMOODI SÕNAJALAÕIED ja JAANIRING

Paaril korral elus oleme näinud kevadist sookurgede tantsu. See on lummav vaatepilt, kaunis, graatsiline ja suursugune. Tänavu toodi jaanireedel ja -laupäeval meile esmakordselt näha oma peenikest peret.

Üks lastest oli üsna sõnakuulmatu. Ta püüdis pidevalt kuskile kaduda või peituda, ema kutsus teda pidevalt korrale

Nii suured küll juba, et ise konnapoeg kätte saada, aga ema nokast oli toit ilmselt parem

Isa kutsele reageeriti nii. Ise oli ta peidus mäeküljel, vaid ta peanupp paistis

Täna on jaanipäev. Nagu tavaks, me sel päeval tööd ei tee. Käime läbi kogu oma aia, hindame kasvavate seisundit, imetleme õisi, vaatame üle, kus on tarvis midagi kohendada, inventeerime ja valime kohti pottides ootel olevaile ja loendame lõplikult tibud. Kes nüüd nina välja pistnud pole, seda enam ei tee.
Esimene kaktus õitseb nädala, mõned neist on saanud veidi kannatada viimase kevadise öökülma ajal, päris välja läks üks rullikkaktus, aga ta ärkas ka oma õnnetuseks liiga vara.
Silmatorkavalt ereda õiega habras viigikaktus (O.fragilis) `Füssen`

Hariliku drüüase (Dryas octopetala) tuulesoeng

Väike, aga tubli. Poolemeetrine korea nulg (A.koreana) `Silberlocke

Vihmaliblikas `Berlin Purple Wine`. Avanemata on veel paar sorti, aga neil on õienuppe veel palju avanemas, kuigi korjasin ära ka täiesti mädanenuid.

Aediiristest on suur osa õitsenud või õitsemist lõpetamas, osa aga alles avab oma nuppe. Esmakordselt näen, et enne jaanipäeva on paljud sordid nakatunud laikhallitusse, neil tuleb hakata lehviku äärmisi lehti ära keerama ja mõnel sordil tuleb tagasi lõigata kogu lehvik.
`Bel Azur`

Esmakordselt näeme oma aias peagi õitevahus amuuri ligustriini sün. amuuri sirel (Syringa amurensis, tal on veel ohtralt sünonüüme). Puu on istutatud 10 aastat tagasi pisikese vitsakesena

Laialehised hortensiad, kes eelmistel aastatel sel ajal õitsesid, alles tekitavad õienuppe. Rasked pojengiõied vaatavad nukralt maa poole. Varjuaed elab suurepäraselt, ta muutub iga päevaga lopsakamaks, sama teevad hostad ja teised laialehised. Nende hulgas kadusid pole
Kiviktaimlast on kadunud keramadar sün kurdistani krutsianell, kelle ma pean ilmtingimata tagasi saama. Paar kadunukest on toodud mulle tagasi päris ilma küsimata. Ma tean ammu, et ühelegi taimele ei tule kasuks, kui temast labidaga tükk lüüa. Nii kare päikesesilm ` Lorraine Sunshine` kui suur härjasilm `Brodway Lights` läksid just selle nahka, aga nemad on nüüd õnnelikult tagasi. Jagama muidugi peab, teen seda alati rõõmuga. Aga selleks tuleb enamasti üles võtta kogu taim, korralikult tükeldada ja siis noorendatud tagasi istutada. Mida rohkem jagada, seda ilusamaks enamasti taimed muutuvad ja seda rohkem neid saab. Hädakorral saab siis mõne harulduse ka tagasi.  Öeldu ei kehti siberlaste suhtes, neid on parem mitte torkida.
Kiviktaimlas on kõige enam kannatada saanud padjandfloksid, õnneks on alles kogu peenem kraam. Veidi on kannatanud kassisabad, aga nemad on kosumas.
Vesiroosid on elus vaatamata hoiutiigi halbadele, väga madalatele veeoludele, seetõttu õitsevad sel aastal tavapärasest tagasihoidlikumalt. Hukkunud on aga mõlemad pontedeeriad.
Üldiselt võib püsikutega rahule jääda, erakordselt vihmane sügis ja lumeta karmi pakasega (meil püsis temperatuur 18 päeva 25-30 külmakraadi vahel), kartsin palju hullemat.
 Puittaimedest olen ilma kõigist sinistest habeõitest, nii liigist kui sortidest. `Worcester Gold` hingitseb veel kuidagi, aga päris elulooma temast ilmselt ei saa. Liiki proovin uuesti, ta lihtsalt on seda väärt, aga sorte enam mitte.
Täna korjasime esimese korvitäie puravikke.
Hommikupoolikul oli ilm väga külm, sooja vaid+7C. Nüüd õhtupoolikul tundub asi paranevat, kraadiklaas näitab juba +14,7C ja kõle tuul hakkab ka vaiksemaks jääma.
Peale väikest pausi jätkan pargipoolega.

PÄIKENE PAISTAB JA

LOODUS LOKKAB

KÄTTE JÕUDNUD SUVI!

VAHUPÄRLID ROOSADE KARPIDE JA MEREVAIGUGA

Vaatamata sellele, meilt on täna üle käinud kolm korralikku rajuhoogu vinge tuule, lume ja rahega ja et sooja on vaid +3,4C , õitseb aed ikka edasi.
Tahtsin täna veel pildistada mõnd uut sorti, kes eile tõotasid avanemist, aga piitsutav rahe oli valus nii mulle kui siberlastele. Ehk tuleb siiski ka mingisugune järellainetus
Hetkel on minu meelest aia kõige parem valge sort `Frilly Vanilly`. Ta on ilusa hoiaku, õiekuju ja kena lainelise soenguga. Vanad tuntud valged, kelle alumised kroonlehed on rippuvas asendis, uute vastu kahjuks ei saa.
`Frilly Vanilly`

Võistleb tema `Simple Gift`. Avanedes sarnaneb ta lameda, taldrikukujulise ümara õie poolest pigem jaapanlasega, aga kahjuks oli eilsed õied öine äikesevihm maha peksnud.

`Pas de Deux` on rühikas kõrge sort, ta hiiglasuured õied on kahjuks veidi lohaka olemisega, aga eks neid baleriinegi ole igasuguseid

Roosadest oleksid kõige ilusad pooltäidisõied, aga sel aastal ilma poolt rikkumata õit ma vist ei näegi. Tegelikult on nad kõik tinglikult roosad, sellist vanaroosat või beebiroosat me siberlaste hulgas veel ei kohta
Aga ilusad on ju ka lihtsad õied. Igati armas `Pink Haze`

`Cheery Lin` Tema nime on kirjutatud küll nii-ja naapidi, aga lõpuks on vist ikka kokkuleppele jõutud, et pakutud variant on õige.

Üks väga veidra värvikombinatsiooniga valgest, roosast, suitsjasroosast, sinakast varjundist ja kollasest koosnev sort `Lemon Veil`

veelkord 

Üliefektne`Charming Billy`. Pole tähtsust, kas ta paigutada roosade või violetsete sortide juurde, ta on igal pool ilus, kuigi õis on vihmas kannatanud korralikult

`Kiss the Girls` on üks esimesi sorte, kus kollane on mitte aimatav, vaid tõeliselt märgatav ja see ei pleeku ka eredas päikeses valgeks

profiil

Mul on väga kahju, et peale tänast ma ilmselt ei näe hulka valgeid ja roosasid sorte, kes esmakordselt oleksid õitsenud.

LAINTESSE HEIDAN END, LAINTESSE PEIDAN END...

Kaks kuiva päeva meile kingitigi. Hommikust peale kallab jälle kui kosest ja vihm rikkus kõik mu plaanid lõpuks pildile saada kõik praegu õitsvad siberlased. Eelmised 9 päeva on rikkunud kõik täidis-ja pooltäidisõielised, kaugvaates on nad ju olemas, aga lähedalt ei kõlba kuskile.
Kõigele vaatamata jõgi paisub, voolab ja lainetab. Osa sorte on õitsemise lõpetanud. Vanemaid ja ka vihmarikutuid ma ei näita, blogger viskaks mu välja kui üritaksin kõik 98 siia üles laduda.
Osa sinisest kaarest. Eriti ju ei paistagi, et peidab ta endas palju erinevaid tilku ja pritsmeid

`Bells and Whistles`

`Sailors Fancy`

`Silver Edge`

`Prussian Blue`

`Judy Judy Judy`

`Neat Trick` vihm on õit rikkunud, aga ta õitseb esmakordselt ning on aretustöös uute kirjude kroonlehtedega sortide esiklaps

`Kabluey` ka teda näen esmakordselt elusalt, vesi on teinud oma töö, aga midagi siiski ju paistab :)

dr.Tambergi imekauni vormi ja värviga `Berlin Ruffles`

Samuti dr.Tambergi päikeses tugevalt hõbedaselt sillerdav `Rauchblau` on üks mu suurtest lemmikuist

ja on väärt ka lähemalt näitamiseks

`Encore Perfomance` võlub kaugele paistva neoonsinise laiguga

Ilusa ümara õiekujuga `Ships are Sailing`

Kahevärviline esmakordselt õitseja `Ruffles and Flourishes`

`Blacberry Jubilee`, ilus sametine sort

Helklev ümara õiega `Rosebud Melody`

`Blaues Schweben` on eelmisega üsna sarnane, aga siiski tuntavalt heledam, ka kujult on ta kolmnurksem

Ilus, ümar pooltäidisõieline `Dirigo Valiant`

Veidi vanem, aga väga tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemisega `Golden Edges`

Täna oleks tahtnud avaneda sametine tumevioletne `Magnum Bordeaux`, aga selle rikkus järjekordne paduvihmahoog

Edasi muutub jõgi kärestikulisemaks

ning vastaskallas on üle kivide pritsmeid pillutades hoopis vallatu

Mis sealt paistmas on, sellest edaspidi